On antud ülevaade, miks autor hakkas 1980. aastate keskel toetama hüpoteesi Otepää keskaegse linnuse hävimisest 1396. aastal. Ühtlasi on kriitiliselt vaetud mõningaid Jaak Mälli siinses ajakirjanumbris esitatud seisukohti. Lisaks on välja pakutud uus hüpotees Otepää kivilinnuse hävinguaja kohta.
Alttoa, K. 1999. Otepää piiskopilinnus. (Eesti Arhitektuur, 4.) Valgus, Tallinn, 131–132.
Aluve, K. 1993. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn.
Arbusow, L. 1913. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag. Mitau.
Busse, K. H. 1852. Die Burg Odenpäh und ihre frühere Bedeutung. – Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurlands. Bd. 6. Riga, 323–354.
Friedenthal, M. 2008. Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo. (Dissertationes Theologiae Universitatis Tartuensis, 13.)Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
Gernet, A. 1896. Verfassungsgeschichte des Bisthums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände. Reval.
Girgensohn, P. 1906. Die Inkorporationspolitik des Deutschen Ordens in Livland 1378–1397. – Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, XX: 1, 323–354.
LGU I = Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207–1500). Bd. I. Hrsg. von H. V. Bruiningk & N. Busch. Riga, 1908.
LUB V = Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch. Hrsg. von F. G. v. Bunge. Bd. V. Riga, 1867.
Löwis of Menar, K. 1922. Burgenlexiconfür Alt-Livland. Riga.
Motzki, A. 1921.Livonica aus dem Suplikenregistern von Avignon (1342 Okt. 11 – 1366 Mai 9). (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte. Hrsg. von der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Bd. XXI, Heft 2.) Riga.
Mäesalu, A. 1983. = Мяэсалу А. K вопросу истории поселений в Отепя. – TATÜ, 32: 4, 337–339.
Mäesalu, A. 1984. = Мяэсалу А. Форбург городища Отепя . – TATÜ, 33: 4, 363–366.
Mäesalu, A. 1987. Otepää keskaegse linnuse lõpp. – ÜTÜ humanitaar-, täppis- ja loodusteadustealase konverentsi teesid. Ajalugu. Tartu, 3–4.
Mäesalu, A. 1989a. Kas Otepää püss on üks maailma vanimaid käsitulirelvi? – Kleio, 1, 26–30.
Mäesalu, A. 1989b. Otepää linnuse nooleotsad ajalooliste seoste ja sündmuste kajastajatena. – Allikaõpetuslikke uurimusi. (Eesti ajaloo küsimusi, XI. Tartu Ülikooli Toimetised, 851.) Tartu, 27–46.
Mäesalu, A. 1991. Otepää linnuse ammunooleotsad. – Arheoloogiline kogumik. Toim V. Lang & L. Jaanits. (MT, 1.) Tallinn, 163–181.
Mäesalu, A. 1995. 12.–14. sajandi kaitserüüd Otepää linnuse leidude põhjal. – Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Toim V. Lang. (MT, 3.) Tallinn, 326–359.
Neumann, A. 1934. Eesti lossid: kronoloogia ja plaanitüübid. Magistritöö. Tartu. Käsikiri Tartu Ülikooli raamatukogus.
PL = Псковские летописи, II. Полное собрание русских летописей. Том V.Москва, 2000.
Prints, O. 1962. Otepää piiskopilinnuse varemete 1960. a. konserveerimistööde aruanne. Tallinn. Käsikiri Eesti Muinsuskaitseameti arhiivis.
Russow, E. 2006. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil. Tallinn.
Saadre, O. 1955. = Саадре О. Некоторые результаты раскопок городища Отепя. – Тезисы докладов на объединенной конференции по археологии, этнографии и антропологии Прибалтики. Москва, 36–38.
Saadre, O. 1966.Otepää varasemast ajaloost. – Otepää. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 26.–30. juunini 1966. a. Ettekannete lühikokkuvõtted. Tallinn, 45–50.
Tuulse, A. 1942.Die Burgen in Estland und Lettland. (Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, XXXIII.) Dorpater Estnischer Verlag, Tartu.
