Allpere, A. 1988. Cantometrics – Applied on Estonian Runo Songs. Preprint KKI-59. Academy of Sciences of the Estonian S.S.R. Section of Social Sciences. Toim Rüütel, I. Tallinn. 

Allpere, A. 1989. Estonian Cantometric Attempt 2: The Sacred and the Profane – Can it be Heard? Preprint KKI-62. Academy of Sciences of the Estonian S.S.R. Section of Social Sciences. Toim Rüütel, I. Tallinn. 

Anderson, W. 1932. Das Lied von den zwei Königskindern in der estnischen Volksliedüberlieferung. – Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft XXVI. Tartu, 42–43. 

Аун, М. 1992. Археологические памятники второй половины I-го тысячелетия н. э. в Юго-Восточной Эстонии. Олион, Таллинн. 

Aun, M. 2009. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (450–1000/1050 pKr). – Valk, H., Selart, A., Lillak, A. (koost), Aun, M. (peatoim). Setomaa, 2. Vanem ajalugu kuni 1920. aastani. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 70–116. 

Baumann, M. P. 1976. Musical Folklore and Musical Folklorism. An Ethnomu­ sicological Investigation Into the Functional Change of Yodelling. Winterthur. 

Bausinger, H. 1984. Folklorismus. – Ranke, K. jt (toim). Enzyklopädie des Märchens IV. de Gruyter, Berlin, 1405–1410. 

Blacking, J. 1973. How Musical is Man? University of Washington Press, Seattle. 

Boyarkin, N. 2006. Ingrid Rüütel ja tänapäeva soome-ugri etnomusikoloogia. – Ojamaa, T., Kalkun, A. (toim). Individuaalne ja kollektiivne traditsionaalses kultuuris. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, Tartu, 199–212. (Töid etnomusikoloogia alalt; 4); sama ingl, 191–199. 

Ellis, A. J. 1885. On the musical scales of various nations. The Journal of the Society of Arts, 33(1688), 485–527. Royal Society for the Encouragement of Arts, Manufactures and Commerce, London. 

Graf, W. 1929. Eesti rahvalaulud 17-da sajandi alul. Eesti Muusika Kuukiri I, 4/5, 103–107; 6/12, 151–154. 

Graf, W. 1931–1932. Über den deutschen Einfluss aus den estnischen Volksge­ sang. Käsikiri Eesti rahvaluule arhiivis. 

Honko, L. 1998 [1990]. Folklooriprotsess. Mäetagused, 6, 56–84.
https://doi.org/10.7592/MT1998.06.honko

Jaanits, L., Laul, S., Tõnisson, E., Lõugas, V. 1982. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tallinn. 

Kolinski, M. 1965. The structure of melodic movement: A new method of analysis. Studies in Ethnomusicology (New York), 2, 95–120. 

Kunst, J. 1974. Ethnomusicology. A Study of its Nature, its Problems, Methods and Representative Personalities to which is added a Bibliography. Photometrical reprint of the third much enlarged edition of ’Musicologica’. Martinus Nijhoff, The Hague. 

Lach, R. 1929. Eesti rahvalaulu arengulooline missioon. Eesti Muusika Kuukiri, I, 6–9. 

Launis, A. 1910a. Runosävelmista. Eripainos „Kalevalan selityksistä“. Helsinki. 

Launis, A. 1910b. Über Art, Entstehung und Verbreitung der estnisch-finnischen Runenmelodien. Mémoires de la Société FinnoOugrienne XXXI. Helsingfors. 

Launis, A. 1930. Eesti runoviisid. Estnische Runenmelodien. Mélodies runiques estoniennes. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu. 

Lomax, A. P. 1976. Cantometrix: An approach to the Anthropology of Music. University of California. 

Merriam, A. P. 1964. The Anthropology of Music. Northwestern University Press. 

Merriam, A. P. 1967. Ethnomusicology of the Flathead Indians. Aldine Press, Chicago. 

Михайлова, Е. Р. 2014. Культурa длинных курганов в Юго-Восточной Эстонии: общие черты и регионaльные особенности. – Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Tallinn-Tartu, 211–230. 

Михайлова, Е. Р. 2018. Балтский след в культуре Псковских длинных курганов. – Этнокультурные процессы на территории Белорусии в начале II тысячелетия нашей эры. Материалы международной научной конференции, посвященной 90-летию профессора Э. М. Загорульского. Минск, 6–7 декабря 2018 г. Минск. 

Myers, H. (koost). 1993. Introduction. – Ethnomusicology: Historical and Regio­ nal Studies. Norton/Grove Handbooks in Music. W. W. Norton & Company, New York, 3–16. 

Nettl, B. 1964. Theory and Method in Ethnomusicology. The Free Press of Glencoe, Collier Maxmillan Publishers, New York, London. 

Nettl, B. 1980. Ethnomusicology: Definitions, Directions and Problems. – Music of Many Cultures. University of California Press. 
https://doi.org/10.1525/9780520340572-008

Nettl, B. 1984. In honour of our principal teachers. Ethnomusicology, 28(2), 173–185.
https://doi.org/10.2307/850756

Rüütel, I. 1995. Estonian Folk Music Layers in the Context of Ethnic Relations. Abstract of the thesis of the habilitated doctor of humanities in the field of folklore studies. Vytautas Magnus University. Institute of Lithuanian Literature and Folklore, Vilnius. 

Rüütel, I. 1997. Soome-ugri rahvamuusika-alastest teaduskontaktidest Eestis aastatel 1976–1999. Hõimusidemed. Fenno-Ugria 70. aastapäeva album. Tallinn, http://suri.ee/hs/ryytel.html. 

Rüütel, I. 2001. Типология эстонских рунических напевов в прибалтийско- финском и балтском контексте. – Congressus Nonus Internationalis Fenno- Ugristarum 7.–13.08.2000. Pars VII. Dissertationes sectionum: Folkloristica & ethnologia. Tartu, 215–226. 

Rüütel, I. 2004. Pärimusmuusika tänapäeva ühiskonnas. – Mõeldes muusikast: sissevaateid muusikateadusesse. Varrak, Tallinn, 220–243. 

Rüütel, I. 2005. Eesti vanemad rahvaviisid etniliste suhete aspektist – Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi. TEA kirjastus, Tallinn, 281–308.

Rüütel, I. 2006. Eesti regivärsiliste rahvalaulude muusikaline tüpoloogia. – Kõiva, M. (toim). Võim ja kultuur 2. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastaraamat. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 83–102. 
https://doi.org/10.7592/VK2.2006.ryytel

Rüütel, I. 2008. Noored ja rahvamuusika 21. sajandil (esseekonkursi materjalide põhjal). – Paar sammukest XXXIV. Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2007. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu, 87–112. 

Rüütel, I. 2009. 30 aastat rahvamuusika sektori sünnist. – Paar sammukest XXV. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2008. Eesti Kirjandusmuuseumi Teadus­ kirjastus, Tartu, 194–236. 

Rüütel, I. 2010. Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi. TEA kirjastus, Tallinn. 

Rüütel, I. 2012. Eesti uuema rahvalaulu kujunemine. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Toim Labi, K., muusikatoim Otsus, T. Tartu. 

Rüütel, I. 2017. Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal. Mäetagused, 67, 41–74. 
https://doi.org/10.7592/MT2017.67.ryytel

Rüütel, I. 2021. Vatjalaisten itkut, lauluperinne ja soittimet. – Kallio, K., Grünthal, R., Saressalo, L. (toim). Inkerikot, setot ja vatjalaiset. Kansankulttuuri, kieli ja uskomusperinteet. SKS Toimituksia, Helsinki, 1467, 257–277, doi: 10.21435/ skst.1467. Samas viited ka varasematele töödele. 

Rüütel, I., Haugas, K. 1990. A method for distinguishing melody types and establishing typological groups (on the material of Estonian runo songs). – Musikometrika. 2. Universitätsverlag Dr. N. Brockmayer, Bochum, 169–186. (Quantitative Linguistics 43). 

Rüütel, I., Tiit, E-M. 2005. Pärimuskultuur Eestis – kellele ja milleks. I osa. Eesti kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. (Ars musicae popularis 16). 

Rüütel, I., Tiit, E-M. 2005a. Eesti kooliõpilaste väärtushinnanguist ja huvialadest: [2004. aastal Eesti koolides läbi viidud ankeetküsitluse tulemustest]. Akadeemia, 11, 2401–2441. 

Rüütel, I., Tiit, E-M. 2006. Pärimuskultuur Eestis – kellele ja milleks. II osa. Eesti kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. (Ars musicae popularis; 17). 

Sachs, C., Hornbostel, E. 1913. Real-Lexikon der Musikinstrumente zugleich ein Polyglossar für das gesamte Instrumentengebiet. J. Bard, Berlin. 

Šmidchens, G. 1996. A Baltic Music: The Folklore Movement in Lithuania, Latvia, and Estonia 1968–1991. Doctoral dissertation. Indiana University. 

Zeiger, J. 1934. Eesti rahvaviisid. Monograafia. Eesti Lauljate Liidu väljaanne nr ́ 63. Tallinn. 

Zeiger, J. 1970. Rahva muusikalise loomingu aluseid ja traditsioone. Eesti Raamat, Tallinn. 

Zemtsovskii, I. I. 1983 = Земцовский, Изалий И. Мелодика календарных песен. Ленинград. 

Tampere, H. 1934. Mõningaid mõtteid eesti rahvalaulust ja selle uurimismeetodist. Eesti muusika almanak. Eesti Lauljate Liit, Tallinn, 30–38. 

Tampere, H. 1935. Eesti rahvaviiside antoloogia I. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused I. Tartu. 

Tampere, H. 1956–1965. Eesti rahvalaule viisidega I–V. Eesti Riiklik Kirjastus / Valgus.

Tampere, H. 1956a. Mõningaid eestlaste etnilise ajaloo küsimusi suulise rahva- loomingu valgusel. – Moora, H. (toim). Eesti rahva etnilisest ajaloost. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 255–277. 

Tampere, H. 1960. Eesti regivärsiliste rahvalaulude muusika liigilised iseärasused ja stiilid. Dissertatsioon filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. I. ENSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline kirjandusmuuseum Tartu. (Käsikiri.) 

Tampere, H. 1975. Eesti rahvapillid ja rahvatantsud. Eesti Raamat, Tallinn. 

Vargyas, L. 1981. The first phase of development of finno-ugric music. – Cong­ ressus Quintus Internationalis Finno-Ugristarum. Turku 20.–27.08.1980. Pars VIII. Turku, 297–302.