ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
Research article
Eesti perestroika keeled (1986–1988); pp. 93–127
PDF | https://doi.org/10.3176/hist.2023.1.04

Author
Juhan Saharov
Abstract

Artikkel uurib Eesti poliitilise mõtte tärkamist perestroika perioodil (1986–1988) ning väidab, et see toetus olemasolevale teadusavalikkusele ja sealsele teoreetilisele mõistestikule, mis võimaldas Eesti teadlaskonnal ja ekspertidel arendada perestroika reformimõtet. Artikkel vaatleb, millistest varasematest teadussuundadest, mõistetest ja mudelitest said Eesti teadlaskonnale poliitikasse sisenemise ning radikaalsete reformiideede (sh vabariiklik isemajandamine) loomise ja kaitsmise vahendid. Artikkel rekonstrueerib Eesti perestroika kolm argumentatiivset keelt – detsentralismi, süsteemiteooria ja innovatsiooni. Samuti asetab artikkel siinsed arengujooned laiemasse rahvusülesesse konteksti, vaadeldes Eesti teadlaskonna seotust ülemaailmses teaduskogukonnas 1960.–1970. aastatel esile kerkinud uute distsipliinide ja ekspertkeeltega.

References

1. Vt East Central Europe, 2018, 45, 2–3: Thematic Issue: State Socialist Experts in Transnational Perspective: East European Circulation of Knowledge During the Cold War. Ed. by C. B. Iacob. Samuti: E. Rindzevičiūtė. The Power of Systems: How Policy Sciences Opened Up the Cold War World. Cornell University Press, Ithaca, NJ, 2016. Maailmateaduse retseptsioonist Gorbatšovi nõunike seas vt: R. D. English. Russia and the Idea of the West: Gorbachev, Intellectuals and the End of the Cold War. Columbia University Press, New York, 2000.
https://doi.org/10.1163/18763308-04502006

2. L. F. Stöcker. Perestroika and the Economic “Westernization” of the USSR: Soviet Estonian Market Pioneers and Their Nordic Partners. − Ajalooline Ajakiri, 2016, 3–4, 447–476.
https://doi.org/10.12697/AA.2016.3-4.06

3. Mõningast probleemi võib tekitada termini „perestroika“ sidumine Eesti ja eesti keelega. Kuigi see eestindati 1986. aastal terminiks „uutmine“, pruugiti seda võrdlemisi vähe. Seepärast olen oma töös kasutanud vene laensõna, mis on ka rahvusvaheliselt käibel, tähistamaks nii perioodi kui ka reformikampaaniat.

4. Õigusliku järjepidevuse raamistamise protsessi on analüüsinud V. Pettai (Framing the Past as Future: The Power of Legal Restorationism in EstoniaPhD diss. Columbia University, New York, 2004).

5. J. Saharov. From an Economic Term to a Political Concept: The Conceptual Innovation of ‘Self-Management’ in Soviet Estonia. − Contributions to the History of Concepts, 2021, 16, 1, 116–140.
https://doi.org/10.3167/choc.2021.160106

6. A. Tucker. The Legacies of Totalitarianism: A Theoretical Framework. Cambridge University Press, Cambridge, 2015, 7–10.
https://doi.org/10.1017/CBO9781316393055

7. A. Tocqueville. The Old Regime and the French Revolution [1856]. Anchor Books, New York, 1983, 176.

8. C. Tilly. Contentious Performances. Cambridge University Press, Cambridge, 2008, 14.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511804366

9. E. Piirimäe. Keeleline pööre. − Humanitaarteaduste metodoloogia: Uusi väljavaateid. Koost. ja toim. Marek Tamm. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011/2016, 33–58.

10. J. Pocock. The Concept of a Language and the Metier d’Historien: Some Considerations on Practice. – Political Thought and History: Essays on Theory and Method [1987]. Cambridge University Press, Cambridge, 2009, 89.

11. Sealsamas.

12. Q. Skinner. Visions of Politics, Vol. 1: Regarding Method. Cambridge University Press, Cambridge, 2002, 148–149.

13. Sealsamas.

14. J. Pocock. The History of Political Thought: A Methodological Enquiry. – Philosophy, Politics and Society. 2nd ser. Ed. by P. Laslett, W. G. Runciman. Barnes and Noble, Inc., New York, 1962, 195–196.

15. Kosellecki fookus on eriti valgustusajastul, u 1750–1850 ehk poliitiliste mõistete „saduldamise“ ajastul (Sattelzeit), mil tuli kasutusele modernistlikku ajajärku iseloomustav poliitiline keel. Vt M. Richter. Reconstructing the History of Political Languages: Pocock, Skinner, and the Geschichtliche Grundbegriffe. – History and Theory, 1990, 29, 1, 46.
https://doi.org/10.2307/2505203

16. M. Gorham. After Newspeak: Language Culture and Politics in Russia from Gorbachev to Putin. Cornell University Press, Ithaca, 2014, 48.
https://doi.org/10.7591/cornell/9780801452628.003.0003

17. S. Inić. Govorite li politićki? Esej iz sociologije politićkog jezika. Istraživačko-izdavački centar SSO Srbije. Belgrad, 1984, tsit. B. Trencsényi, M. Kopeček, L. Lisjak, M. Falina, M. Baár, M. Janowski. A History of Modern Political Thought in East Central Europe, Vol. 2: Negotiating Modernity in the ‘Short Twentieth Century’ and Beyond. Oxford University Press, Oxford, 2019, 34.

18. L. Batkin. Ajaloo uus algus. – Teist teed ei ole: Meie minevikust, praegusest uutmisest ja tulevikust. Koost. J. Afanasjev. Tlk E. Ingar jt. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, 83.

19. Tsit. P. Sutela, V. Mau. Economics under Socialism: The Russian Case. – Economic Thought in Communist and Post-Communist Europe. Ed. by. H. J. Wagener. Routledge, New York, London, 1998, 205.

20. Sealsamas, 206.

21. Autori intervjuu Ivi Proosiga (Tallinn, 03.02.2015).

22. Uutmise tarkvara: Õigusaktide kogumik. Eesti Raamat, Tallinn, 1988, 107.

23. Sealsamas.

24. Juunis 1987 vastu võetud riikliku ettevõtteseaduse olid otseselt koostanud Gorbatšovi majandusnõunikud Aganbegjan, Popov jt. Vt The Destruction of the Soviet Economic System: An Insiders’ History. Ed. by M. Ellman, V. Kontorovich. Routledge, New York, London, 1998, 161.

25. M. Titma. Ümberreastumine või poliitika? – Edasi, 09.09.1987.

26. Edgar Savisaare kõne EKP KK XI pleenumil, vt 
https://arhiiv.err.ee/vaata/ekp-keskkomitee-xi-pleenum-09-09-10-09-1988-02/same-series (20.03.2023).

27. Bruno Sauli kõne EKP KK XI pleenumil, vt 
https://arhiiv.err.ee/vaata/ekp-keskkomitee-xi-pleenum-09-09-10-09-1988-02/same-series (20.03.2023).

28. „Libermani debatt“ sai nime Harkivi majandusteadlase Jevsei Libermani järgi, kes 1950ndate keskpaigast alates hakkas avaldama artikleid, milles rõhutas ettevõtete isetasuvuse ja detsentraliseerimise vajadust. Vt Y. Feygin. Reforming the Cold War State: Economic Thought, Internationalization, and the Politics of Soviet Reform, 1955−1985. PhD diss. University of Pennsylvania, 2017.

29. S. Gerovich. From Newspeak to Cyberspeak: A History of Soviet Cybernetics. MIT Press, Cambridge, MA, 2002, 275.
https://doi.org/10.7551/mitpress/3137.001.0001

30. V. Volt. Mis on täielik isemajandamine? Eesti Raamat, Tallinn, 1966, 5.

31. Pikemalt „isemajandamise“ mõisteajaloo kohta vt: J. Saharov. Isemajandamisest suveräänsusesse: Mõistete revolutsioon Eesti NSV-s 1987–88. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2021. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 2021, 155–174.

32. M. Pihlamägi. Eesti NSV tööstuse areng seitseaastakul (1959–1965) rahvamajanduse nõukogu reformi taustal. – Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 115–146.
https://doi.org/10.3176/hist.2013.1.05

33. Gorbatšovi kõne NLKP XXVII parteikongressil, tsit.: M. Graf. Kalevipoja kojutulek. Argo, Tallinn, 2008, 195.

34. R. Lõhmus. Nõukogude-Ameerika majandusteadlaste ühisseminar Tallinnas. – Aja Pulss, 1986, 4, 14–15.

35. Asukoha teooria intellektuaalseks alguseks peetakse 19. saj keskpaiga ja 20. saj alguse Saksa regionaalset majandusmõtet (Johann Heinrich von Thünen ja Alfred Weber), mille eesmärk oli sama – leida teadusliku meetodi abil tööstusettevõttele (aga samuti farmile) optimaalseim geograafiline asukoht majandustulu maksimeerimiseks.

36. R. Lõhmus. Nõukogude-Ameerika majandusteadlaste ühisseminar Tallinnas. 

37. Esimene territoriaalne agrotööstuskompleks NSV Liidus (kus põllumajanduse juhtimine toimis rajoonipõhiselt ja isemajandamise baasil) loodi 1975. aastal Viljandi rajoonis, järgmine Pärnu rajoonis (1979) ning alates 1981. aastast teistes rajoonides. 1983 loodi ülevabariiklik Eesti NSV agrotööstuskoondis (NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu määrus nr 151 ning ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadus „Eesti NSV Agrotööstuskoondise moodustamise kohta“ (heaks kiidetud 17.02.1983)).

38. R. Otsason, Agrotööstuskompleksi majandusmehhanismi täiustamiseks. – Eesti Kommunist, 1986, 6.

39. I. Proos. Täielik isemajandamine on radikaalse reformi põhiküsimus. – Edasi, 06.10.1987.

40. J. Leimann. Barnauli konverentsist ja vabariigi isemajandamisest. – Õhtuleht, 01.10.1987.

41. Sealsamas.

42. C. Miller. The Struggle to Save the Soviet Economy: Mikhail Gorbachev and the Collapse of the USSR. University of North Carolina Press, Chapel Hill, 2016, 101–119.
https://doi.org/10.5149/northcarolina/9781469630175.001.0001

43. I. Raig. Saaremaa eksperiment, IME agraarprogramm ja Rahvarinde maaelu edendamise töörühm. – Eestimaa Rahvarinne 30. Koost. K. Gerndorf. Rahvarinde Muuseum, Tallinn, 2018, 158–159.
https://doi.org/10.1016/j.toxac.2018.07.080

44. Autori intervjuust Erik Terkiga (Tallinn, 11.05.2018).

45. A. Köörna. Hiina ime ja Eesti IME. – Edasi, 06.10.1988; 09.10.1988.

46. I. Raig, S. Mäeltsemees, R. Rajamäe. Ettepanek: viia üks rajoon isemajandamisele. – Noorte Hääl, 16.12.1987.

47. Sealsamas.

48. Intervjuu Nikolai Petrakoviga: Edasi viib isemajandamine ehk miski ei soodusta uuendusi enam kui piirangute puudumine. – Rahva Hääl, 23.10.1987. 

49. Erimajanduspiirkond: Meie seisukoht. – Rahva Hääl, 21.10.1988.

50. E. Savisaar. Võitlus mõtteviisi pärast: Edasimineku alternatiivid II: Tsentraliseerimine ja regioonipoliitika. – Vikerkaar, 1987, 2, 56.

51. Autori intervjuu Marju Lauristiniga (Tartu, 29.11.2018). 1960ndate „küberneetiline pööre“ sotsiaalteadustes ja parteipoliitika nõustamises toimus kõikjal sotsialismiblokis. Nt 1969. aastal väitis Bulgaaria sotsioloog Velichko Dobriyanov (1926–1992), et kuna küberneetika keskmes on pidev suhe inimese ja keskkonna vahel, siis on see samalaadselt ka partei ja ühiskonna vahel. Kuna sotsiaalsed suhted moodustavad ühtse süsteemi, siis tuli ka riiki vaadelda kui “isereguleeruvat süsteemi, mis koosneb mitmetest allsüsteemidest”. Sarnaselt Kossõgini kavale nõustasid Bulgaaria sotsiaalteadlased ja prognostika eksperdid 1970ndatel president Todor Zhivkovi riigi moderniseerumisplaanide ja majanduspoliitika komputeriseerimise osas, vt. B. Trencsényi. A History of Modern Political Thought in East Central Europe. 8–9.

52. Erinevate teadusalade tsenseerimise tasemetest Eesti NSV-s vt: P. Vihalemm. Development of Media Research in Estonia. – Nordic Research on Media and Communication, 2001, 22, 2, 83.
https://doi.org/10.1515/nor-2017-0357

53. Autori intervjuu Marju Lauristiniga (Tartu, 29.11.2018). Lauristin peab siin silmas USA sotsioloogi Talcott Parsonsit.

54. Sealsamas.

55. Sealsamas.

56. J. Zweynert. Shestidesyatniki Economics, the Idea of Convergence, and Perestroika. – Economic Knowledge in Socialism, 1945–89. Ed. by T. Düppe, I. Boldyrev. Duke University Press, Durham, London, 2019, 277–299.
https://doi.org/10.1215/00182702-7903336

57. E. Savisaar. Revolutsioon jätkub. Eesti Raamat, Tallinn, 1988, 75–76.

58. P. Vihalemm. Peremehetunne ja peremeheks olemine. – Edasi, 29.09.1987.

59. M. Raun. Iseregulatiivsuse suurendamine Eesti ühiskonnas. – Heinakuu, 1988, 6, 15.

60. Meie saadikukandidaate. – Sirp ja Vasar, 24.03.1989, 4.

61. Seadus Eesti NSV isemajandamise alustestveebis: 
https://www.riigiteataja.ee/akt/24003 (20.03.2023).

62. Vabariigi valitsuse tegevusprogramm (1990).

63. P. Lewis. Notions of Order and Process in Hayek: The Significance of Emergence. – Cambridge Journal of Economics, 2015, 39, 1167–1190. 
https://doi.org/10.1093/cje/beu043

64. U. Mereste. Mis on ISE-majandamine? Isemajandamisteooria alused. Eesti Raamat, Tallinn, 1989.

65. U. Mereste. Majanduslik tegelikkus. – Akadeemia 1998, 6, 1170–1191.

66. U. Mereste. Süsteemkäsitlus: Süsteemsest mõtlemisviisist majandusnähtuste käsitlemisel. Valgus, Tallinn, 1987; U. Mereste. Mis on ISE-majandamine?; U. Mereste. Majanduse kolm mõõdet. – Akadeemia 1989, 5, 979–998.

67. U. Mereste. Mis on ISE-majandamine?, 44.

68. U. Tinits. Olen territoriaalse isemajandamise POOLT! – Ühistöö, 15.10.1987.

69. M. Kattago. Traktaat iseliikumise allikast (Tasatuse kontseptsioon). – Vikerkaar, 1988, 1, 67–75; 2, 52–60; 3, 45–56; 4, 61–68; 5, 64–67.

70. M. Ilyin. Chronology of Change. – Political Discourse in Transition in Europe 1989–1991. Ed. by. P. Chilton, M. Ilyin, J. Mey. John Benjamins, Amsterdam, 1998, 6–7.
https://doi.org/10.1075/pbns.36.05ily

71. Zaslavskaja on maininud Gorbatšovile kõnede kirjutamist (1986–1987) oma memuaarides, vt: Т. Заславская. Избранные произведения, Т. 3: Моя жизнь: Воспоминания и размышления. Экономика, Москва, 2007, 554.

72. Mainori büroo ajaloo ja ekspertide kohta vt lähemalt: M. Laos. Mainori lugu. AS Mainor, Tallinn, 2014.

73. E. Terk. Professor Üksvärava koolkond juhtimisteaduses: teke, toimimine ja mõjud majandusele. – Estonian Discussions in Economic Policy, 2020, 28, 1–2, 117–135.

74. R. Üksvärav. Eesti juhtimismõtte areng. – Jäljed: Meenutusi täiskasvanuhariduse lähiajaloost Eestis. Koost. T. Märja. SE&JS, Tallinn, 2000, 114–115.

75. M. Klesment. Interpretation and Adjustment of Foreign Concepts in Soviet Estonia: The Discussion and Adaptation of Management Theories. – European Review of History, 2009, 16, 1, 151–167.
https://doi.org/10.1080/13507480802655485

76. R. Üksvärav. Eesti juhtimismõtte areng, 107–109.

77. E. Terk. Analüüsi ja konsulteerimise meetodid uute toodete väljatöötamisel ja juurutamisel ettevõtetes. – VI majandusorganisatsioonide juhtimise probleemide konverents. TPI, Tallinn, 1981; T. Elenurm. Innovaatiline mäng juhtimisalase konsultatsioonitegevuse vahendina. – VII majandusorganisatsioonide juhtimise probleemide konverents „Juhtimise konsulteerimise teooria ja praktika“. TPI, Tallinn, 1985.

78. T. Elenurm. Juht – uuendused – organisatsioon. Valgus, Tallinn, 1986, 55–70.

79. Stsenaariumivõistlusest osavõtja meelespea. Koost. E. Terk, A. Saame. ENSV Riiklik Plaanikomitee. Perspektiivplaneerimise ja tootlike jõudude paigutuse osakond, Tallinn, 1987, 3.

80. E. Terk. Tuleviku-uuringud Eestis: eellugu ja algus. – E. Terk. Eestist ja ettepoole.Tallinna Ülikool, Tallinn, 2012, 148.

81. Vt D. H. Meadows, D. L. Meadows, J. Randers, W. W. Behrens III. Kasvu piirid: Rooma Klubi projekti „Inimkonna ohud“ aruanne. Tlk. A. Kuusk. – Akadeemia, 2002, 5–9.

82. IIASA kohta lähemalt vt: E. Terk. IIASA – ida ja lääne kohtumispaik. – Horisont, 2001, 5.

83. E. Rindzevičiūtė. The Power of Systems, 132.

84. Gorbatšovi huvitas Rooma Klubi kõrval ka teadlaste tegevus külma sõja perioodi rahuaktivistidena, nt Einsteini-Russelli manifest, Pugwashi konverentsid jm. Vt A. Grachev. Gorbachev and the ‘New Political Thinking’. – The Revolutions of 1989: A Handbook. Ed. by W. Mueller, M. Gehler, A. Suppan. Verlag der Österreichischen Akademie der Wissenschaften, Wien, 2015, 33.

85. R. D. English. Russia and the Idea of the West, 185.

86. Edgar Savisaare Tartu Riiklikus Ülikoolis 1972. aastal kaitstud lõputöö oli samuti tulevikuvisioonidest ajaloos, nimelt Thomas More’i ja Tommaso Campanella utopistlikest ühiskonnakäsitlustest.

87. E. Savisaar. Majandusmõte I. – Edasi, 06.04.1988.

88. E. Terk. Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist: Eellugu. – Eesti Rooma Klubi blogi, 25.08.2020. 
https://roomaklubi.com/2020/08/25/rooma-klubist-terk/ (20.03.2023).

89. Köörna kohtus Datoriga juba 1976. aastal, mil Köörna külastas Hawaii ülikooli USA-s ning kutsus Datorit Eestisse, et luua siin „tuleviku-uurimise üksus“. A. Köörna. Prometheuse teener. 2002, Zeus, Tartu, 106.

90. E. Savisaar. Majandusmõte III. – Edasi, 11.05.1988.

91. V. Aasmäe. Ökonoomikata isemajandamine. – Edasi, 23.04.1988.

92. E. Savisaar. Majandusmõte III.

93. Soome teoreetiku Tarja Meristö järgi on stsenaarium „sõnaline kujutlus võimalikest tulevikest, mida on raske testida […] pigem on see mõtlemise instrument“, s.t. stsenaariumimeetodi eesmärk ei ole mitte tuleviku ennustamine vaid mitmekesise informatsiooni alusel erinevate tulevike läbimängimine, sh. nende simulatsioon. K. Loogma. Tuleviku-uuringud ja stsenaariumimeetod. –Akadeemia, 1997, 3, 559.

94. Tšehhoslovakkias, nagu kogu sotsialistlikus blokis, nimetati tuleviku uurimise valdkonda prognostikaks, samas olid lääne tuleviku-uuringud (futures studies) prognostikutele kohustuslikuks kriitikaobjektiks.

95. M. Zeman. Prognostika a přestavba. – Technicky magazin, 1989, 32, 6–9. 

96. V. Sommer. Forecasting the Post-Socialist Future. Prognostika in Late Socialist Czechoslovakia, 1970–89. –The Struggle for the Long-Term in Transnational Science and Politics: Forging the Future. Ed. by J. Andersson, E. Rindzevičiūtė. Routledge, New York, London, 2015, 148. 
https://doi.org/10.4324/9781315717920-7

97. Instituudi aktivistide hulgas oli ka Eesti NSV majandusteadlasi nõustanud Tamás Bauer. Ungari majandusteadlaste 1980ndate reformikeele kohta vt: J. Bockman. The Role of Economists in Social Change: Explaining the End of State Socialism in Hungary. – Applied Behavioral Science Review, 1997, 5, 2, 141–157.
https://doi.org/10.1016/S1068-8595(97)80011-6

98. W. Baka. Polska reforma gospodarcza. Państwowe Wydawnictwo Ekonomiczne, Warszawa, 1982.

99. J. K. Glenn. Framing Democracy: Civil Societies and Civic Movements in Eastern Europe. Stanford University Press, Stanford, 2001.

100. Eesti NSV Plaanikomitees 18.08.1987 toimunud koosoleku koondprotokoll (Ivar Raigi erakogu, autori valduses). 

101. Autori intervjuust Erik Terkiga (Tallinn, 11.05.2018). Innovatsiooniteoorias peetakse „suletud innovatsiooniks“ nt. ettevõttesisest tootearendust, samas kui „avatud innovatsiooni“ all peetakse silmas kogu avalikkuse kaasamist arendustöösse, mingi probleemi lahendamisse vms.

102. I. Koolmeister. Isemajandamine ja ise majandamine. – Edasi, 25.10.1987; I. Gräzin, P. Kask. Isemajandamisest ja suveräniteedist. – Edasi 13. 11.1987.

103. H. Johnston, C. Mueller. Unobtrusive Practices of Contention in Leninist Regimes. – Sociological Perspectives, 2001, 44, 3, 359.
https://doi.org/10.2307/1389711

104. Intervjuu Ignar Fjukiga. – Teine Eesti: Eeslava: Eesti iseseisvuse taassünd. Koost. M. Laar, U. Ott, S. Endre. SE&JS, Tallinn, 1996, 74.

105. Nt ajakirja Vikerkaar tiraaž oli 1989. aastal 54 000 eksemplari, 2020. aastal oli see keskmiselt 1500 
https://leht.postimees.ee/482840/vikerkaar-vahendab-eri-sfaare (20.03.2023).

106. 18. mail 1989 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse „Eesti NSV isemajandamise alused“. See oli esimene õigusakt, kus pärast enam kui 40-aastast vaheaega kasutati taas terminit „kohalik omavalitsus“.

107. A. Aarelaid. Eksperdina loomeliitude ühispleenumil. – A. Aarelaid. Ikka kultuurist mõteldes. Virgela, Tallinn, 1998, 12.

108. Intervjuu Rein Veidemanniga (Tallinn, 03.10.2019).

109. Sealsamas.

110. „Cyberspeak served as a mediating language, a creole of sorts for this interdisciplinary trade.“ (S. Gerovich. From Newspeak to Cyberspeak, 202)

Back to Issue