On käsitletud Eesti tööandjate kutseorganisatsiooni Üleriikliku Tekstiilitöösturite Ühingu loomist ja tegevust aastail 1936–1940. On näidatud, milline osa oli ühingul tekstiilitööstuse edendamisel ja konkurentsivõime parandamisel ning sotsiaalpoliitika kujundamisel, eriti palgareformi teostamisel. On kirjutatud tööandjate probleemidest ja sellest, kas Eesti valitsus tunnustas tekstiilitöösturite esindusorganisatsiooni ning arvestas tema huvide ja soovidega ning kaasas ta majanduspoliitiliste küsimuste lahendamisse.
1. Rannes, A. Suurtööstustoodang ja selle struktuur. – Konjunktuur, 1940, 67/68, 317; Üleriikliku Tekstiilitöösturite Ühingu (ÜTÜ) aastaraamat, III. Tallinn, 1939, 51, 76; Pihlamägi, M. Eesti industrialiseerimine 1870–1940. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1994, 151, 161; Pihlamägi, M. Väikeriik maailmaturul. Eesti väliskaubandus 1918–1940. Argo, Tallinn, 2004, 202.
2. Eesti Riigiarhiiv (ERA), f 969, n 2, s 48, l 89–94.
3. Vt V Riigikogu erakorraline istungjärk, avatud 28. septembril 1934, prot 123, 1484–1485.
4. Kikkerist, R. Streigid tööstuses 1935. aastal. – Eesti Statistika, 1936, 475–476.
6. Kikkerist, R. Streigid tööstuses 1936. a. – Eesti Statistika, 1937, 3, 151–152.
7. ÜTÜ aastaraamat, I. Tallinn, 1937, 85.
8. Vt Eesti Vabrikantide Ühisus 1917–1940. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit, Tallinn, 2001.
9. Postimees, 11.7.1936.
10. Üldse ilmus kolm aastaraamatut.
12. ERA, f 14, n 4, s 155, l 1.
13. ERA, f 14, n 4, s 155, l 7.
14. ERA, f 14, n 4, s 155, l 2–5.
15. ERA, f 891, n 1, s 1107, l 15.
16. ERA, f 891, n 1, s 1107, l 11–16.
17. ERA, f 891, n 1, s 1161, l 4.
18. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 8.
20. ÜTÜ aastaraamat, I, 90.
21. ÜTÜ aastaraamat, II. Tallinn, 1938, 77.
22. Samas, 79.
23. Samas, 80–81.
24. ÜTÜ aastaraamat, III. Tallinn, 1939, 65.
25. ERA, f 891, n 1, s 1161, l 4; ÜTÜ aastaraamat, I, 87.
26. ÜTÜ aastaraamat, I, 87.
27. ÜTÜ aastaraamat, I, 88.
30. ERA, f 891, n 1, s 583, l 1; ÜTÜ aastaraamat, III, 65.
31. Svenska Arbetsgivareföreningen (SAF) asutati 1902. aastal.
32. ÜTÜ aastaraamat, I, 87; ÜTÜ aastaraamat, II, 76.
33. C47 Forty-Hour Week Convention. http://www.ilo.org/ilolex/cgi-lex/convde.pl?C047
34. Tekstiilitööstus kokkutõmbamise eel? Töösturid tunnistavad seisukorra vähesoodsaks. 40-tunnise töönädala vastu. – Postimees, 11.7.1936.
35. C61 Reduction of Hours of Work (Textiles) Convention. http://www.ilo.org/ilolex/cgi-lex/convde.pl?C061. Seda konventsiooni ei ratifitseerinud ükski liikmesriik ja 2000. aastal tunnistati konventsioon kehtetuks.
36. Rebane, I. 40-tunnine töönädal tekstiilitööstuses. – Tööliskoja Teataja, 1937, 10, 249; Rebane, I. Sotsiaalpoliitika ja töökaitse. (Elav teadus, 93.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1939, 77.
37. Rebane, I. XXIII rahvusvaheline töökonverents. – Tööliskoja Teataja, 1937, 9, 230.
38. Vt ERA, f 50, n 1, s 2707.
39. ERA, f 891, n 1, s 583, l 42.
41. Rakendus 1935. aastast.
44. Sks. Palgaline puhkeaeg. Kas oleme õigustatud teistest maadest üle pakkuma? – Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, 1937, 4, 87–88.
45. Gustavson, A. Tööliste palgaline puhkus. Seadusandlusega kehtima pandud puhkeaja kestus eri maades. – Tööliskoja Teataja, 1938, 1, 16.
46. Vt RT 1940, 33, 252.
47. Jaama, K. Lambapidamine. (Põllutöökoja aastaraamat, 1939/40, VIII.) Tallinn, 1940, 163–164.
48. ERA, f 891, n 1, s 1161, l 1.
49. ÜTÜ aastaraamat, II, 75.
50. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 10.
51. ÜTÜ aastaraamat, III, 65.
52. ERA, f 891, n 1, s 1161, l 5.
53. ERA, f 891, n 1, s 583, l 12–13.
54. Vt Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, 1938, 21, 532–533.
55. ÜTÜ aastaraamat, III, 63.
56. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 10.
58. ÜTÜ aastaraamat, III, 65.
59. Aastail 1931–1933 asutati 18, aastail 1934–1938 24 uut tekstiiliettevõtet. Vt ÜTÜ aastaraamat, III, 21.
60. ÜTÜ aastaraamat, III, 64.
61. Erit, V. Ratsionaliseerimisküsimus Eesti tööstuses. – Konjunktuur, 1937, 28/29, 268.
62. Samas, 263, 269.
64. Vt Toovere, U. Bedaux süsteem käitise ratsionaliseerimisel. – Konjunktuur, 1938, 47/48, 562-574; Kudo, A., Kipping, M., Schröter, H. German and Japanese Business in the Boom Years: Transforming American Management and Technology Models. Routledge, London, 2003; Downs, L. Manufacturing Inequality: Gender Division in the French and British Metalworking Industries, 1914–1939. Cornell University Press, Ithaca, 1995; Shenhav, Y. Manufacturing Rationality: The Engineering Foundations of the Managerial Revolution. Oxford University Press, Oxford, 1999.
65. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 6.
66. ÜTÜ aastaraamat, I, 68, 69.
67. ÜTÜ aastaraamat, III, 47.
68. Christensen, L. K. The Textile Industry and the Forming of Modern Industrial Relations in Denmark. National Overview Denmark, Textile Conference IISH, 11–13 Nov 2004, p. 7.
69. ÜTÜ aastaraamat, II, 77.
70. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 2.
71. Tööliskoja Teataja, 1937, 12, 328.
72. Tööliskoja Teataja, 1938, 1, 24–25.
73. Johanson, L. Töötasu ja “ratsionaliseerimine”. Üleriikliku Tekstiilitöösturite Ühingu märgukirja puhul. – Tööliskoja Teataja, 1937, 10, 260.
74. Adams, T. Market and institutional forces in industrial relations: the development of national collective bargaining, 1910–1920. – The Economic History Review, New Series, 1997, 50, 3, 524.
75. Lester, R. Reflections on collective bargaining in Britain and Sweden. – Industrial and Labor Relations Review, 1957, 10, 3, 375.
76. Trükikodade omanike ja trükitööliste esindajate 9. septembri 1905. aasta kokkulepe trükitööliste olukorra ja palgatingimuste kohta. Eesti Ajalooarhiiv, f 206, n 1, s 100, l 1–3; Tallinna sadamavalitsuse 1905. aasta aruanne. Venemaa Riiklik Ajaloo Keskarhiiv, f 95, n 4, s 830, l 146.
77. RT 1929, 33, 246.
78. ERA, f 891, n 1, s 1161, l 5–6.
79. Kadakas, E. Tekstiilitöölised kollektiivlepingu sõlmimise eel. – Tööliskoja Teataja, 1937, 5, 133.
80. ERA, f 891, n 1, s 1161, l 7.
81. Lundqvist, T. The employers in the Swedish model. The importance of labour market competition and organisation. – Arbetsrapport/Institutet för Framtidsstudier, 2005, 2, 5.
82. Kiik, L. Eesti Vabariigi ametiühingud. Ajalooline ülevaade (1918–1940). Ametiühingute Keskliit, Tallinn, 1995, 146–147.
83. ERA, f 1977, n 1, s 5, l 1–6.
84. ÜTÜ aastaraamat, I, 66.
85. Samas.
86. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 11.
87. Samas.
88. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 2.
90. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 5–6.
91. ÜTÜ aastaraamat, II, 74.
92. ERA, f 891, n 1, s 583, l 2.
93. ERA, f 891, n 1, s 583, l 3.
94. ÜTÜ aastaraamat, III, 64.
95. Samas.
96. Sõrmus, R. Palgaolud tööstuses 1939. – Eesti Statistika, 1940, 276.
97. ERA, f 891, n 1, s 1107, l 4.
98. Kutseharidus Eestis. Haridusministeeriumi kutsehariduse osakond, Tallinn, 1938, 87–88.
99. ERA, f 891, n 1, s 1161, l 2.
101. Tehnilise juhtkonna küsimus tekstiilitööstuses. – Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, 1938, 23, 606.
104. ERA, f 891, n 1, s 583, l 1; ÜTÜ aastaraamat, II, 76.
107. Samas.
