ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

EESTI AJALOOTEADUS 21. SAJANDIL: SISSEJUHATUSEKS; pp. 3–45

Full article in PDF format | 10.3176/hist.2020.1.01

Author
Marek Tamm

Abstract

Artikkel pakub põhilises kvantitatiivse ülevaate Eesti ajalooteaduse arengust ja korraldusest 21. sajandi esimesel kahel kümnendil. Lähemalt on vaatluse all viis teemat: esiteks kaardistatakse Eesti ajaloo­ teadust uurijate vaates; teiseks kirjeldatakse ajaloouurimise olulisemaid institutsioone (ülikoolid, uurimiskeskused, arhiivid, muuseumid, raamatukogud ja seltsid); kolmandaks pakutakse ülevaade ajalooteaduse konkurentsipõhisest rahastusest; neljandaks tutvustatakse ajaloolaste publitseerimis­ praktikaid ja olulisemaid kommunikatsioonikanaleid ning lõpetuseks esitatakse mõned tähelepanekud Eesti ajalookirjutuse sisulistest arengusuundadest viimasel kahel aastakümnel.


References

1. Leninlik etapp eesti ajalooteaduses: Historiograafilisi artikleid. Koost ja toim E. Laul. Eesti Raamat, Tallinn, 1970. Raamat kannatab mõistagi ajastu kõikide hädade all, eriti teose esimeses pooles, ent sisaldab siiski kasutamiskõlblikku ainest teises pooles, mis kätkeb ülevaateid talurahva- ja agraarajaloo uurimisest, arheoloogiast, etnograafiast, kunstiajaloost, arhiivindusest ja ajaloobibliograafiast. Mainida tuleb ka hilisemat ettevõtmist Saksamaal – pakkuda ajalooline ülevaade baltisaksa ajalookirjutuse traditsioonist Baltikumis: Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. Hrsg. v. G. von Rauch. Böhlau, Köln, 1986. 

2. Ajalooline Ajakiri, 1999, 1 (104). Koost T. Rosenberg. Lisaks võib mainida 2000. aasta varasügisel ilmunud Vikerkaare kaksiknumbrit (8/9), mis oli samuti pühendatud põhiosas Eesti ajalookirjutuse kriitilisele vaatlusele. Viimane arutelu jõudis Karsten Brüggemanni vahendusel ka saksakeelsete lugejate ette, vt: Wie schreibt man estnische Geschichte? Zur Forsetzung der estnischen Debatte über die eigene Geschichte. – Osteuropa, 2001, 7, A188–A200. Vt ka Brüggemann, K. Von der Renationalisierung zur Demontage nationaler Helden. Oder „Wir schreibt man estnische Geschichte?“ – Osteuropa, 2001, 7, 810–819. 

3. Kõigile asjakohastele töödele viitamine läheks siin pikale, mistõttu mainin vaid mõningaid olulisemaid ja pikaajalisemaid uurijaid selles vallas: Jüri ja Sirje Kivimäe, Krista Kodres, Tiit Rosenberg, Jaan Undusk. Nimekirja tuleb lisada ka mõned teemakohased väitekirjad ülikoolides (Raido Kahm, Helen Lausma-Saar, Mihkel Truman jt). 

4. Vt nt Jansen, E. Hajamõtteid Eesti ajaloo uurimisest. – Kleio, 1997, 1, 35–41; Kivimäe, J. Re-writing Estonian history? – National identity and history: Approaches to the writing of national history in the north-east Baltic region. Ed. by M. Branch. (Studia Fennica: Ethnologica, 6.) Finnish Literature Society, Helsinki, 1999, 205–212; Must, Ü. Estonian historical science in the 1990s. – Research Evaluation, 1999, 8, 2, 77–81; Undusk, J. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid: Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna, 2000, 2, 114–130; Rosenberg, T. Ajaloo raiumisest raamatusse: Eesti ajaloo suurest narratiivist. – Raamatu osa Eesti arengus: Eesti Raamatu Aasta avakonverentsi ettekanded Tartus 6.–7. aprillil 2000. Toim T. Tender. Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, Tartu, 2001, 66–81; Brüggemann, K. Rahvusliku vaenlasekuju demontaažist ehk Carl Schirren kui Eesti iseseisvuse rajaja? – Tuna, 2002, 3, 93–98; Undusk, J. Eesti ajaloo kotkaperspektiivist: minu vaidlus Brüggemanniga. – Tuna, 2002, 3, 99–116; Kivimäe, S., Kivimäe, J . Geschichtsschreibung und Geschichtsforschung in Estland 1988–2001. – Klio ohne Fesseln: Historiographie im östlichen Europa nach dem Zusammenbruch des Kommunismus. Hrsg. v. A. Ivanišević, A. Kappeler, W. Lukan, A. Suppan. (Osthefte, 16.) Peter Lang, Wien etc., 2003, 159–170; Brüggemann, K. „Wir brauchen viele Geschichten“: Estland und seine Geschichte auf dem Weg nach Europa? – GegenErinnerung: Geschichte als politisches Argument im Transformationsprozeß Ost-, Ostmittel- und Südosteuropas. Hrsg. v. H. Altrichter. (Schriften des Historischen Kollegs, 61.) Oldenbourg, München, 2006, 27−50; Karjahärm, T. Oleviku minevikud: Ajaloolase käsiraamat. 2., ümbertöötatud tr. Argo, Tallinn,  2010; Kivimäe, J. Märkmeid teiselt kaldalt: Ajaloo talumatu kergus. – Tuna bibliograafia 1998–2010. Koost B. Kibal. Rahvusarhiiv, Tallinn, 2011, 5–11; Tamm, M. Monumentaalne ajalugu: Esseid Eesti ajalookultuurist. (Loomingu Raamatukogu, 28–30.) Kultuurileht, Tallinn, 2012; Brüggemann, K., Laur, M. Kulturtransfer und nationale Wissenschaft: Einige Thesen aus estnischer Perspektive. – Jahrbücher für Geschichte Osteuropas, 2013, 61, 3, 366–372; Rosenberg, T.  Eesti ajalugu – kas rahvusajalugu, maa-ajalugu või regionaalajalugu? – Rahvusvahelised rahvusteadused: Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Toim T. Hennoste. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, 19–39. 

5. Vt nt Konsa, M. et al . Missugune sa oled, Eesti arheoloogia? – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2003, 7, 1, 72–94; Archaeological research in Estonia, 1865–2005. Ed. by V. Lang, M. Laneman. (Estonian Archaeology, 1.) University of Tartu, Tartu, 2006; Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus? Pühendatud Armin Tuulse 100. sünniaastapäevale. Koost K. Kodres. Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2008, 17, 3Tammela, H.Liivik, O. Kas Eesti lähiajaloos on endiselt „valgeid laike“? – Tuna, 2010, 4, 129–135; A socialist realist history? Writing art history in the post-war decades. Ed. by K. Kodres, K. Jõekalda, M. Marek. Böhlau, Köln, Weimar, Wien, 2019. 

6. Kõige usaldusväärsem andmebaas on tõenäoliselt ETIS (Eesti Teadusinfosüsteem), kuhu iga teadlane ise oma andmed üles annab, ent sealt ajaloolaste eraldi väljaotsimine on väga keeruline ja aega­nõudev töö; lisaks on Eestis kindlasti päris palju ajaloolasi, kellel ETIS-es konto puudub. Statistikaameti kinnitusel nemad ajaloolaste kohta süsteemselt andmeid ei korja. 

7. Akadeemilise Ajalooseltsi kodulehel (http://ajalooselts.blogspot.com/) andmed liikmete kohta puuduvad, ent siinne informatsioon on saadud AAS-i juhatuse liikme Anti Selarti käest (11.08.2020). 

8. Eesti Arhivaaride Ühing – liikmed, https://eay.ee/liikmed/; Eesti Muuseumiühingu liikmete arv pärineb entsüklopeedia Estonica veebilehelt: http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Kultuurivarad/ Arhiivid,_raamatukogud_ja_muuseumid_t%C3%A4nases_Eestis/  (11.08.2020). 

9. Vt https://www.eays.edu.ee/liikmed/ (11.08.2020). 

10. https://www.hm.ee/et/teaduspreemiad (11.08.2020); olgu lisatud, et mitu ajaloolast on sel sajandil pälvinud ka riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest: Sulev Vahtre (2004), Ea Jansen (2005), Ants Viires (2007) ja Enn Tarvel (2014). 

11. Vt võrdlevalt: Pistohlkors, G. von. Põlvkonnad baltisaksa ajalookirjutuses aastail 1919–2009. Tlk J. Undusk. – Tuna, 2010, 2, 34–47. 

12. Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag: Beiträge zur Verwaltungs-, Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostseeraumes. Hrsg. v. E. Küng, H. Tamman. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1998; Time of change in the Baltic countries: Essays in honour of Aleksander Loit. Ed. by A. M. Kõll. University of Stockholm, Department of Baltic Studies, Stockholm, 2000; Muinasaja loojangust omariikluse läveni: Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koost A. Andresen. Kleio, Tartu, 2001; Die baltischen Länder und der Norden: Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Hrsg. v. M. Laur, E. Küng, S. Ö. Ohlsson. Akadeemiline Ajalooselts, Tartu, 2005; Sõnasse püütud minevik: In honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009; Modus vivendi III: Studia historica in honorem Raimo Pullat LXXV. Toim T. Liibek. (Vana Tallinn, 21 (25).) Estopol, Tallinn, 2010; Aadu Must – 65. Ajalooline Ajakiri, 2016, 2 ; Jüri Kivimäele 70. sünnipäevaks. Koost J. Kreem. (Vana Tallinn, 28 (32).) Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2017. 

13. De temporibus antiquissimis ad honorem Lembit Jaanits. Koost ja toim V. Lang, A. Kriiska. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 2000; Arheoloogiga Läänemeremaades: Uurimusi Jüri Seliranna auks. Koost ja toim V. Lang, Ü. Tamla. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, Tartu, 2003; Linnusest ja linnast: Uurimusi Vilma Trummali auks. Koost ja toim A. Haak, E. Russow, A. Tvauri. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, Tartu, 2004; Etnos ja kultuur: Uurimusi Silvia Laulu auks. Koost ja toim H. Valk. Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool, Tartu, Tallinn, 2006; Strongholds and power centres east of the Baltic Sea in the 11th–13th centuries: A collection of articles in memory of Evald Tõnisson Ed. by H. Valk. University of Tartu, Institute of History and Archaeology, Tartu, 2014; Ajast ja ruumist: Uurimusi Mare Auna auks. Koost ja toim Ü. Tamla, V. Lang. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Tartu Ülikool, Tallinn, Tartu, 2014; Pühakud, piiskopid, linnad ja linnused: Ajarännakuid kesk- ja varauusaega: Uurimusi Jaan Tamme auks. Koost ja toim E. Russow, V. Lang. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Tartu Ülikool, Tallinn, Tartu, 2018. 

14. Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. Koost K. Alttoa. Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinn, 1995. Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost: Pühendatud Villem Raami 100. sünniaastapäevale. Koost A. Randla. (Kunstiteaduslikke uurimusi, 3−4 (18).) Kunsti­teadlaste ja Kuraatorite Ühing, Tallinn, 2009; Villem Raam 100. Ed. by A. Randla. Baltic Journal of Art History, 2010, 2; Uurides kesk- ja uusaja kunsti ENSV-s: Mai Lumiste 80. Toim A. Randla. (Kunstiteaduslikke uurimusi, 22, 3–4) Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Tallinn, 2013; Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus? Pühendatud Armin Tuulse 100. sünniaastapäevale. Koost K. Kodres. (Kunstiteaduslikke uurimusi, 17, 3) Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Tallinn, 2008; Sten Karling and Baltic art history. Ed. by K. Kodres, J. Maiste, V. Vabar. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1999; Art and the church: Religious art and architecture in the Baltic region in the 13th–18th centuries: Conference dedicated to the centenary of Sten I. Karling in Tallinn, Sept. 6–9, 2006. Ed. by K. Kodres, M. Kurisoo. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2008; Helmi Üprus 100. Ed. by J. Maiste. Baltic Journal of Art History, 2011, 3; Järelevastamine: Kaur Alttoale. Toim A. Randla. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2017; Kaur Alttoa 70. Baltic Journal of Art History, 2017, 13

15. Vt Oja, M. Development of the history teacher curriculum in Tallinn University: Trends and challenges. – The International Journal of Research on History Didactics, History Education and History Culture, 2017, 38, 33–50. 

16. Vt https://www.flaj.ut.ee/et/ajalugu (10.08.2020). 

17. Põhiosas on andmed võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi andmebaasist Haridussilm (https://www.haridussilm.ee/); aastate 2000–2005 andmeid, mis Haridussilmas puuduvad, on täiendatud TLÜ ja TÜ ÕIS-i põhjal. TLÜ esimese kolme aasta andmed puuduvad. Viimase aasta andmed pärinevad SAIS-ist (https://sais.ee/). Silmas tuleb pidada, et 2002/2003. õppeaastal mindi Eestis üle 3+2 (nn Bologna) kõrgharidusmudelile, mis tähendab, et varem sisse astunud tudengid õppisid 4-aastases diplomi­õppes. Joonisel ei ole seda erisust välja toodud. Kõik andmed on kogutud seisuga 10.08.2020. 

18. Andmed on põhiosas võetud andmebaasist Haridussilm; aastate 2000–2005 andmeid on täiendatud TLÜ ja TÜ ÕIS-i põhjal. TLÜ esimese kolme aasta kohta andmed puuduvad. Silmas tuleb pidada, et enne 2002/2003. õppeaastat immatrikuleeritud tudengid õppisid 4-aastases diplomiõppes, ent joonisel ei ole seda erisust välja toodud. Kõik andmed on kogutud seisuga 10.08.2020. 

19. Andmed on põhiosas võetud andmebaasist Haridussilm; aastate 2000–2005 andmeid, mis Haridussilmas puuduvad, on täiendatud TLÜ ja TÜ ÕIS-i põhjal. Viimase aasta andmed pärinevad SAIS-ist. TLÜ magistrivastuvõtt algas 2001. Silmas tuleb pidada, et enne 01.06.2002 oli Eestis võimalik magistrikraadi teaduskraadina kaitsta Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud magistriõppe ehk nn 4+2 magistriõppekava läbimise järel. Vastuvõtt nn teadusmagistri õppekavadele lõpetati 01.09.2005. Joonisel ei ole seda erisust välja toodud. Kõik andmed on kogutud seisuga 10.08.2020. 

20. Andmed on põhiosas võetud andmebaasist Haridussilm; aastate 2000–2005 andmeid on täiendatud TLÜ ja TÜ ÕIS-i põhjal. TLÜ ajaloo magistriõppe esimesed lõpetajad on 2004. aastast. Silmas tuleb pidada, et vastuvõtt nn teadusmagistri õppekavadele lõpetati 01.09.2005, ent joonisel ei ole seda erisust välja toodud. Kõik andmed on kogutud seisuga 10.08.2020. 

21. Andmed on põhiosas võetud andmebaasist Haridussilm; aastate 2000–2005 andmeid on täiendatud TLÜ ja TÜ ÕIS-i põhjal. TLÜ ajaloo doktoriõppesse algas vastuvõtt 2003/2004. õppeaastal. Viimase aasta andmed pärinevad SAIS-ist. Kõik andmed on kogutud seisuga 10.08.2020. 

22. Andmed on kogutud ise, kasutades veebimaterjale (ETIS, ülikoolide veebilehed) ja kolleegidelt saadud informatsiooni. Nimekirja on võetud ainult need doktorandid, kes on Eestis sündinud, s.t arvestatud pole väliseesti doktorante. Pole võimatu, et mõni väitekiri jäi kahe silma vahele. Nimekirjas on doktoritööd nii ajaloo, arheoloogia kui ka kunstiajaloo valdkonnast. Kaasatud on ka see doktoritöö, mis kaitsti 2020. aastal enne 1. septembrit. 

23. Andmed on põhiosas võetud andmebaasist Haridussilm; aastate 2000–2005 andmeid on täiendatud TÜ ÕIS-i põhjal. TLÜ ajaloo doktoriõppe esimene lõpetaja oli 2008. aastal; joonisel ei ole arvestatud varem TLÜ kultuuriajaloo doktorikava lõpetanuid (kokku 4). Kõik andmed on kogutud seisuga 10.08.2020. 

24. Andmed on võetud andmebaasist Haridussilm; aastate 2000–2005 andmed puuduvad. 

25. Andmed on võetud andmebaasist Haridussilm; aastate 2000–2005 andmed puuduvad. 

26. Vt http://mnemosyne.ee/meist/ (10.08.2020). Laiema tausta koht vt: Pettai, E.-C. Estonian International Commission for the Investigation of Crimes against Humanity. – Encyclopedia of transitional justice. Ed. by L. Stan, N. Nedelsky. Vol. 1. Cambridge University Press, Cambridge, 2013, 117–121; Pettai, E.-C. Negotiating history for reconciliation: A comparative evaluation of Baltic presidential commissions. – Europe-Asia Studies, 2015, 67, 7, 1079–1101;
https://doi.org/10.1080/09668136.2015.1064862

Pettai, E.-C. Interactions between history and memory: Historical commissions and reconciliation. – Research companion to memory studies. Ed. by S. Kattago. Ashgate, Farnham, 2015, 237–250; Pettai, E.-C.  Historical expert commissions and their politics. – The Palgrave handbook of state-sponsored history after 1945. Ed. by B. Bevernage, N. Wouters. Palgrave Macmillan, London, 2018, 687–712. Lähemalt lähiajaloo uutest uurimiskeskustest vt Toomas Hiio artiklit siinsamas ajakirjanumbris. 
https://doi.org/10.1057/978-1-349-95306-6_37

27. Vt lähemalt Pirsko, P. Eesti arhiivinduse arengufaasid. – Tuna, 2020, 1, 2–7; Uuet, L. Rahvus­arhiiv kui riigiasutus. – Tuna, 2020, 1, 50–59; Kibal, B. Rahvusarhiiv kui riigiasutus: Teistmoodi vaatenurk ehk mõned täiendused Liivi Uueti samanimelisele artiklile Tunas 2020, nr. 1. – Tuna, 2020, 2, 142–151. 

28. Vt https://www.stat.ee/stat-muuseumid (11.08.2020). 

29. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013001?leiaKehtiv (11.08.2020). 

30. Muudatustest lähemalt vt https://www.kul.ee/et/muudatused-muuseumivorgustiku-korrastamisel (11.08.2020). 

31. Muuseumide nimekirja vt https://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/muuseumid/muuseumide-nimekiri  (11.08.2020). 

32. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/OSKA-Kultuur-ja-loometegevus_I-osa_uuringuaruanne _2019_06.04.20.pdf (11.08.2020). 

33. Andmed on võetud 10.08.2020 seisuga Eesti Statistikaameti andmebaasist ( http://andmebaas.stat.ee/ Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KU05 ). 

34. Vt lähemalt https://utlib.ut.ee/projektid (10.08.2020). 

35. Vt Kibal, B. Eesti ajalooteaduse tulevikusihid: Ülevaade jaanuarikuisest ajalookonverentsist ja Akadeemilise Ajalooseltsi taassünnist. – Ajalooline Ajakiri, 1999, 1, 96–101; Must, A. Akadeemilise Ajalooseltsi aruanne 1999. aasta tegevuse kohta. – Ajalooline Ajakiri, 2000, 1, 118–121. Sõjaeelse seltsi tegevusest vt: Kivimäe, J., Rosenberg, T.  Akadeemilise Ajaloo Seltsi tegevusest (1920–1941). – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XVI. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1985, 134–143. 

36. Akadeemilise Ajalooseltsi põhikiri. – Ajalooline Ajakiri, 1999, 1, 115–119. 

37. Vt https://eay.ee/ajalugu/ (11.08.2020); Pillak, P. Eesti Arhivaaride Ühing 70. – Tuna, 2010, 1, 146–148. 

38. https://eay.ee/pohikiri/ (11.08.2020). 

39. https://www.muuseum.ee/wp-content/uploads/2018/01/EMU-pohikiri-2014.pdf (11.08.2020). 

40. Vt Eesti Muinsuskaitse Selts 25. Koost J. Tamm. Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinn, 2012. 

41. Vt vastavalt https://eass.ee/; https://kty.ee/; https://kirikulugu.ee/https://eaus.ee/ (11.08.2020). 

42. http://www.genealoogia.ee/ (11.08.2020). 

43. http://www.ekus.ee/ (11.08.2020). 

44. http://www.baltisaksaselts.ee/liikmed.html (11.08.2020). 

45. https://oes.ut.ee/liikmed/ (11.08.2020). 

46. Eesti teaduse rahastamissüsteemi kujunemisest vt nt: Allik, J. Eesti teaduse lugu. – Akadeemia, 2005, 6, 963–985; 7, 1210–1229. 

47. Andmed on võetud ETIS-est (https://www.etis.ee/) seisuga 14.07.2020. Arvud sisaldavad ETF-i grantide, HTM-i sihtfinantseeritud teadusteemade, ETAg-i personaalse ja institutsionaalse uurimistoetuse ning stardi- ja rühmagrantide andmeid. Ajaloo ja kunstiajaloo valdkonna projektidena on arvesse võetud projektid, milles ajaloo või kunstiajaloo osakaal on esitatud vähemalt 50%. Ajaloo valdkonnana on arvestatud Frascati käsiraamatu valdkonda „6.1. Ajalugu ja arheoloogia“, varasema klassifikaatori versiooni järgi „6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne)“. Kunstiajaloo valdkonnana on arvestatud CERCS-i (Euroopa Komisjoni teadusvaldkondade klassifikaatori) valdkonda „H310 Kunstiajalugu“. 

48. Andmed on võetud ETIS-est seisuga 14.07.2020. Institutsionaalse uurimistoetuse summad on esitatud ilma üldkuluta. Andmete valiku põhimõtted on samad, mis kirjeldatud viites 47. 

49. Andmed on võetud ETIS-est 14.07.2020. Institutsionaalse uurimistoetuse summad on esitatud ilma üldkuluta. Andmete valiku põhimõtted on samad, mis kirjeldatud viites 47. 

50. Andmed on võetud ETIS-est 14.07.2020. Aastatel 2000–2006 esitatud taotluste arvu kohta andmed puuduvad. Andmete valiku põhimõtted on samad, mis kirjeldatud viites 47.
https://doi.org/10.1016/S0294-3506(00)88887-0

51. Andmed on võetud ETIS-est 14.07.2020. Aastatel 2000–2006 esitatud taotluste arvu kohta andmed puuduvad, mistõttu pole võimalik edukusprotsenti arvutada. Andmete valiku põhimõtted on samad, mis kirjeldatud viites 47. 
https://doi.org/10.1016/S0294-3506(00)88887-0

52. Vt nt Soomere, T.  Inimliku teaduskommunikatsiooni võimalikkusest. – Sirp, 06.01.2017. 

53. Nt Tartu Riikliku Ülikooli sarjad „Eesti NSV ajaloo küsimusi“ (1960–1989), „Töid NLKP ajaloo alalt“ (1961–1988), „Skandinaavia kogumik“ (1962–1990), „Uurimusi Läänemeremaade ajaloost“ (1973–1992), ja ENSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused (1967–1991). 

54. Vt Must, A. Eesti akadeemilise ajalooperioodika järjepidevus: Ajalooline Ajakiri ja Kleio. – Ajalooline Ajakiri, 1998, 1 (100), 5–12. Järjepidevust demonstreerib taastatud ajakirja numeratsioon, mis võtab arvesse nii sõjaeelse Ajaloolise Ajakirja, 1941. aastal ilmunud Ajaloo Ajakirja kolm numbrit kui ka Kleio numbrid. Sõjaeelse ajakirja kohta vt: Rosenberg, T. Ajalooline Ajakiri 1922–40. – Kleio, 1993, 8, 26–35. Vt ka ajakirja kodulehte veebis https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/index (11.08.2020). 

55. Vt https://kirj.ee/historica/ (11.08.2020). 

56. Vt http://www.ra.ee/tuna/ (11.08.2020). 

57. Andmed pärinevad ISE andmebaasist (https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est), ent on käsitsi puhastatud, et välja selekteerida vaid uurimuslikud artiklid, s.t arvestuses ei kajastu raamatuarvustused, juubeliartiklid, nekroloogid, teaduselu kroonika jms. 

58. Samal, 1991. aastal asutati veel teinegi sariväljaanne, nimelt arheoloogide „Muinasaja teadus“ (peatoimetaja Valter Lang), mida on praeguseks välja antud 28 köidet. 

59. Vt Raudkivi, P. „Vana Tallinna“ mitu tulemist. – Tuna, 2016, 2, 153–154. 

60. Vt https://kirj.ee/archaeology/ (11.08.2020). Arheoloogide perioodilistest väljaannetest üldiselt vt: Tamla, Ü. Publications on archaeology in Estonia, 1990–2008. – Lietuvos Archeologija, 2009, 35, 137–142. 

61. Vt http://fzbg.ut.ee/ (11.08.2020). 

62. Vt https://ktu.kty.ee/ (11.08.2020). 

63. Vt https://ojs.utlib.ee/index.php/bjah/index (11.08.2020). 

64. Vt http://publications.tlu.ee/index.php/eymh/index (11.08.2020). Selle eelkäija oli Hannes Walteri algatusel asutatud Laidoneri muuseumi aastaraamat (ilmus kuus numbrit 2001–2006). Artikleid sõjaajaloost ilmus ka 1993–2015 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kirjastamisel ilmunud sarjas KVÜÕA toimetised, mida 2016. aastal jätkas ajakiri Sõjateadlane / Estonian Journal of Military Studies. Nüüdseks on seda vahepeal Eesti Kaitseväe Akadeemiaks ümbernimetatud õppeasutuse kirjastatuna ilmunud 13 numbrit. Vt https://www.ksk.edu.ee/en/research/estonian-journal-of-military-studies-1/ (11.08.2020). 

65. Põhjalikuma ülevaate mäluasutuste kirjastustegevusest pakuvad kaks Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööd: Tuuling, L. Muuseumite kirjastustegevus Eestis 2011–2015. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut, Tallinn, 2016 (võrguteavik); Kannik, T. Arhiivide kirjastustegevus Eestis: Olukorra kaardistus. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut, Tallinn, 2017 (võrguteavik). Pikemas ajalõikes pakuvad informatsiooni arhiivide kirjastustegevusest järgmised artiklid: Küng, E. Publitseerimistööst Eesti Ajalooarhiivis 1994–1998. – Tuna, 1998, 1, 151–152; Kõiv, L. Publitseerimistööst Tallinna Linnaarhiivis 1993–2000. – Tuna, 2001, 1, 154–155; Küng, E. Kirjastuse Eesti Ajalooarhiiv publitseermistegevus 1999–2000. – Tuna, 2001, 1, 153–154; Tannberg, T.  Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimistegevuse kümmeaastaku piirjooni. – Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 2007–2008: Kümme aastat rahvusarhiivi. Koost T. Tannberg, Rahvusarhiiv, Tartu, 2010, 44–51. 

66. Eesti Rahvusbibliograafia – statistika: teemad, https://erb.nlib.ee/statistika?leht=teemad&aa=2000 &ak=2019  (11.08.2020). 

67. Andmed pärinevad põhiosas magistritööst: Kannik, T. Arhiivide kirjastustegevus Eestis, 36, joonis 1. Viimase kolme aasta andmeid on täiendatud arhiivide kodulehel oleva teabega. Arvestatud on kõiki teavikuid, v.a ajakirjad. Joonisel nimetatud kahe arhiivi kõrval teised väikesed arhiivid publitseerimisega ei tegele. 

68. Andmed on võetud Eesti Statistikaameti andmebaasist ( http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang= et&DataSetCode=KU12 ) seisuga 10.08.2020. 

69. Andmed on asutuste kaupa automaatselt alla laetud ETIS-est, ent seejärel käsitsi puhastatud, s.t välja on jäetud kõik topeltkirjed, samuti need kirjed, mis ei vasta ETIS-e kategooriate nõuetele (nt 1.1, 1.2, 1.3 ja 3.1 artiklite seast on välja jäetud kõik raamatuarvustused, teadusürituste ülevaated, juubeliartiklid jm lühitekstid, mis ei ole käsitatavad teadusartiklina). Andmete valikus on arvestatud TÜ AAI ja TLÜ AAK institutsionaalsete eelkäijatega (TÜ ajaloo osakond ja TLÜ ajaloo instituut). Nimetan artiklis mõlema asutuse töötajaid lihtsuse mõttes ajaloolasteks, ent tegelikult on nende seas samuti arheolooge, kunstiajaloolasi ja etnolooge. Kõik ETIS-e väljavõtted on tehtud 01.08.2020 seisuga, mistõttu 2020. aasta publikatsioone ei ole arvestatud (aasta pole veel lõppenud). 

70. On oluline mainida, et publitseerimisnäitajad on esitatud absoluutarvudena, mitte suhtarvuna ühe töötaja kohta, mis annaks asutuse publitseerimisedukuse kohta adekvaatsema pildi. Paraku on asutuste isikkoosseisu dünaamikat arvestades statistika esitamine suhtarvudena väga keeruline, kui mitte võimatu. 

71. Andmed on võetud ETIS-est 01.08.2020. Andmete töötlemise kohta vt viide 69. 

72. Andmed on võetud ETIS-est 01.08.2020. Andmete töötlemise kohta vt viide 69. 

73. Andmed on võetud ETIS-est 01.08.2020. Andmete töötlemise kohta vt viide 69. 

74. Andmed on võetud ETIS-est 01.08.2020. Andmete töötlemise kohta vt viide 69. 

75. Andmed on võetud ETIS-est 01.08.2020. Andmete töötlemise kohta vt viide 69. 
https://doi.org/10.12677/ML.2020.81010

76. Andmed on võetud ETIS-est 01.08.2020. Andmete töötlemise kohta vt viide 69. 

77. 2020. aasta seisuga osalevad ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmisel Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid. 

78. Vt ka Tannberg, T. Zehn Jahre „Jahrespreis der estnischen Geschichtsschreibung“ (1996–2005). – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2006, 1, 191–194; Laur, M. Die estnische Geschichtsliteratur in den Jahren 2013 und 2014. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2015, 10, 319–329. Ajakiri Tuna avaldab igal aastal ka auhinnažürii pikema kommentaari finalistide ja laureaadi kohta. 

79. Olgu lisatud, et ajalookirjanduse auhindu jagatakse Eestis veel teisigi, näiteks Kaitseministeeriumi ja Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi Hendrik Sepa nimeline preemia silmapaistva Eesti sõjaajalooalase uurimuse autorile (alates 2013, vt https://esm.ee/uurimistoo/hendrik-sepa-preemia), Rahvusarhiivi tudengipreemia parimale arhiivinduslikule või arhiivimaterjalidele tuginevale üliõpilastööle (asutatud 1996, vt https://www.ra.ee/teadus-ja-publikatsioonid/rahvusarhiivi-tudengipreemia/) ja ajakirja Tuna artiklipreemia aasta parimale kaastööle (alates 2005). Välis-Eestis on 1976. aastast ebaregulaarselt välja antud Arthur Puksovi auhinda parimale ajaloouurimusele, mis käsitleb Eesti ajalugu muinasajast 1920. aastani. Vt Piirimäe, H. Eesti ajaloolaste ülemaailmne auhind: Dr. Arthur Puksovi auhind 2003. – Tuna, 2003, 3, 153–156. 

80. Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Koost ja toim A. Selart. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, 2012; Eesti ajalugu III: Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Koost ja peatoim E. Küng, kaastoim M. Seppel. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, 2013; Eesti ajalugu V: Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoim S. Vahtre tegevtoim T. Karjahärm, T. Rosenberg. Ilmamaa, Tartu, 2010; Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Peatoim S. Vahtre, tegevtoim M. Laur. Ilmamaa, Tartu 2003; Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoim S. Vahtre, tegevtoim A. Pajur, T. Tannberg. Ilmamaa, Tartu, 2005. 

81. Zetterberg, S. Viron historia. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 2007; Zetterberg, S.  Eesti ajalugu. Tlk M. Berg jt. Tänapäev, Tallinn, 2009. 

82. Minaudier, J.-P.  Histoire de l’Estonie et de la nation estonienne. L’Harmattan, Paris, 2007. 

83. Taylor, N. Estonia: A modern history. Hurst & Company, London, 2018; Taylor. N.  Eesti ajalugu. Tlk L. Liiders. Rahva Raamat, Tallinn, 2020. 

84. Tarvel, E.  Eesti rahva lugu. Varrak, Tallinn, 2017. 

85. Adamson, A.  Mida koolis ei õpetata: Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita. Argo, Tallinn, 2018. Ei ole loetellu lisanud koolide tarbeks kirjutatud Eesti ajaloo ülevaateid, mida on minu teada sel sajandil valminud vähemalt kaks. 

86. Kasekamp, A. A history of the Baltic states. Palgrave Macmillan, Basingstoke, New York, 2010 (ee: Kasekamp, A. Balti riikide ajalugu. Tlk M. Laane. Varrak, Tallinn, 2011); Plakans, A. A concise history of the Baltic states. Cambridge University Press, Cambridge, 2011. Arheoloogia kontekstis oli esimene pääsuke: Lang, V.  Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2007. 

87. Angermann, N., Brüggemann, K. Geschichte der baltischen Länder. Reclam, Ditzingen, 2018 (ilmumas peatselt ka eesti keeles). Vt ka Garleff, M. Die baltischen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Verlag Friedrich Pustet, Regensburg, 2001; Tuchtenhagen, R.  Geschichte der baltischen Länder. Beck, München, 2005, 2. tr 2016. 
https://doi.org/10.17104/9783406693250

88. Das Baltikum: Geschichte einer europäischen Region, Bd. 1: Von der Vor- und Frühgeschichte bis zum Ende des Mittelalters. Hrsg. v. K. Brüggemann, D. Henning, K. Maier, R. Tuchtenhagen. Hiersemann, Stuttgart, 2018; Das Baltikum: Geschichte einer europäischen Region, Bd. 3: Die Staaten Estland, Lettland und Litauen. Hrsg. v. K. Brüggemann, R. Tuchtenhagen, A. Wilhelmi. Hiersemann, Stuttgart, 2020; Das Baltikum: Geschichte einer europäischen Region, Bd. 2: Vom Beginn der Frühen Neuzeit bis zur Gründung der modernen Staaten. Hrsg. v. K. Brüggemann, D. Henning, R. Tuchtenhagen. Hiersemann, Stuttgart (ilmumas 2021). 

89. Eesti kunsti ajalugu 2: 1520–1770. Koost ja toim K. Kodres. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2005; Eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840. Koost ja toim J. Maiste. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2017; Eesti kunsti ajalugu 4: 1840–1900. Koost ja toim J. Keevallik. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2019; Eesti kunsti ajalugu 5: 1900–1940. Koost ja toim M. Kalm. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2010; Eesti kunsti ajalugu 6, I osa: 1940–1991. Koost ja toim J. Kangilaski. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2013; Eesti kunsti ajalugu 6, II osa: 1940–1991. Koost ja toim J. Kangilaski. Eesti Kunsti­akadeemia, Tallinn, 2016; Maiste, J.  Eesti kunsti lugu. Varrak, Tallinn, 2007. 

90. Talve, I.  Eesti kultuurilugu: Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Ilmamaa, Tartu, 2004 

91. Antons, K., Voolaid, K.  Eesti spordi lugu. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Tartu, 2018. 

92. Eesti kiriku- ja religioonilugu. Koost ja toim R. Altnurme. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2018. Vt ka Saard, R.  Ristitud eestlane: Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, Tallinn, 2018. 

93. Eesti linnaehituse ajalugu: Keskajast tsaariaja lõpuni. Peatoim ja koost L. Hansar. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2019. 

94. Eesti kooli ajalugu 2: 1860. aastaist 1917. aastani. Koost ja toim E. Laul, toim V. Varik. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 2010. 

95. Vt http://www.arheo.ut.ee/teadus/sari-eesti-arheoloogia (11.08.2020). Seni on sarjas ilmunud kolm köidet, kõik viidatud lingil tasuta loetavad. 

96. Tallinna ajalugu I: 1561. aastani. Koost ja peatoim T. Kala, toim T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019; Tallinna ajalugu II: 1561‒1710. Koost L. Kõiv, peatoim T. Kala, toim T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019; Tallinna ajalugu III: 1710–1917. Koost T. Kala, L. Kõiv, O. Liivik, peatoim T. Kala, toim T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019; Tallinna ajalugu IV: 1917–2019. Koost O. Liivik, peatoim T. Kala, toim T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019. 

97. Vt Hiio, T. Eestlane-olemise verstaposte loendades: juubeleist veel. – Tuna, 2019, 3, 2–6. 

98. Vt Mänd, A. Medieval studies in Estonia. – Annual of medieval studies at CEU. Ed. by J. A. Rasson, B. Z. Szakacs. CEU Press, Budapest, 2009, 221–230; Randla, A., Mänd, A. Keskaja visuaalkultuuri uurimisseisust Eestis ja Lätis. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2016, 25, 1/2, 7–22. Vt ka Inna Põltsam-Jürjo ja Anti Selarti artiklit siinsamas ajakirjanumbris. 

99. Olen mõneti meelevaldselt jätnud arvestusest välja Eesti Kunstiakadeemias ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaitstud ajalooainelised doktoritööd, kuivõrd rangelt võttes ei ole need kaitstud ajaloo õppekaval. Minu arvutuste kohaselt on perioodil 2000–2020 kaitstud EKA-s 12 kunstiajaloolist doktoritööd ja EMTA-s 3 muusikaajaloolist doktoritööd. 

100. Seppel, M. Väljasurev agraarajalugu. – Sirp, 05.09.2013. 

101. Vt Kreem, J. Was ist Stadtgeschichte in Estland? – Stadtgeschichte des Baltikums oder baltische Stadtgeschichte? Annäherungen an ein neues Forschungsfeld zur baltischen Geschichte. Hrsg. v. H. Hein-Kircher, I. Misāns. Verlag Herder-Institut, Marburg, 2016, 61–73. 

102. Andmed olen kogunud ise, peamisteks allikateks ETIS, ülikoolide kodulehed ja kolleegidelt saadud informatsioon. Arvestusse on lisatud ka need doktoritööd, mis on läbinud eelkaitsmise enne 01.08.2020. Doktoritööd, mille uurimisteema hõlmab pikemat ajavahemikku, liigitasin selle perioodi alla, mis on kaetud kõige mahukamalt. Esi- ja vanaajaks on loetud periood enne 1200. aastat, keskajaks 1200–1550, varauusajaks 1550–1800, uusajaks 1800–1900 ja lähiajaks 1900–2000. Tartu ja Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööde kohta olid oluliseks allikaks järgmised artiklid: Laur, M. Dissertationen aus dem Fachbereich Geschichte der Universität Tartu seit 1991. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2006, 1, 184–190; Selart, A. Dissertationen aus dem Fachbereich Geschichte der Universität Tartu 2006–2015. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2016, 11, 215–221; Brüggemann, K. An der Universität Tallinn verteidigte Dissertationen zu historisch relevanten Themen 2000–2018. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2019, 14, 189−198. 

103. Vt Pärtel Piirimäe artiklit siinsamas ajakirjanumbris. 

104. Vovelle, M.  De la cave au grenier: Un itinéraire en Provence au XVIIIe siècle, de l’ histoire sociale à l’histoire des mentalités. S. Fleury, Québec, 1980. 

105. Ilmjärv, M.  Hääletu alistumine: Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus: 1920. aastate keskpaigast anneksioonini. Argo, Tallinn, 2004; 2. täiend. ja parand. tr 2010. 

106. Valge, J. Konstantin Päts ja Nõukogude Liidu huvid I–II. – Akadeemia, 2007, 6, 1163–1200; 7, 1453–1484; Valge, J. Konstantin Päts, 12. märts ja Moskva. – Tuna, 2007, 2, 42−66; Valge, J. Veel kord Konstantin Pätsi suhetest Moskvaga. – Ajalooline Ajakiri, 2010, 1, 59−78; Valge, J. Top Estonian politician Konstantin Päts’s financial dealings with Moscow. – Journal of Baltic Studies, 2012, 43, 4, 459−478. Vt ka Ilmjärv, M. Veel Konstantin Pätsist ja tema suhetest Nõukogude Liidu Tallinna saatkonnaga. Kas ainult Nõukogude diplomaatide silmade läbi? – Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 62−101. 

107. Karjahärm, T. Konstantin Päts: Poliitiline biograafia I: Vabameelne opositsionäär (1874–1916). Rahvusarhiiv, Tartu, 2018, Pajur, A. Konstantin Päts: Poliitiline biograafia II: Riigimees (1917–1956). Rahvusarhiiv, Tartu, 2018; Pool, V.  Konstantin Päts – vang nr 12. Tlk ja toim L. Virkus. Postimees, Tallinn, 2020. 

108. Ühe retrospektiivse vaate veidi laiemas kontekstis pakub: Selart, A. Eestlaste oma ajalooteadus. – Keel ja Kirjandus, 2018, 61, 1–2, 41−49. Vt ka Tarkiainen, K. Eesti keskaeg uues valguses. – Tuna, 2013, 2  131–138; Toomaspoeg, K. [Besprechung: Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Hrsg. von Anti Selart. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. Tartu 2012]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2014, 9, 307–312. Vt ka Inna Põltsam-Jürjo ja Anti Selarti artiklit siinsamas ajakirjanumbris. 

109. Oluline oli siin Juhan Kahki panus, ent samuti Heldur Palli, Herbert Ligi jt oma. Vt nt Kahk, J. Elektronarvutite kasutamise võimalikkusest ajaloo uurimisel. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria, 1964, 4, lk 354–360; Kahk, J. Mathematics and complexity. – Times Literary Supplement, 1966, 3367, 803–804; Кахк, Ю. Нужна ли новая историческая наука. – Вопросы истории, 1969, 3, 41–54; Kahk, J. Application of computers and mathematical and statistical methods in studies carried out by Soviet historians. – Social Science Information, 1970, 9, 4, 81–90; Kahk, J. Computer analysis of socio-economic development in Estonia in the first half of the nineteenth century. – Mathematics in the archaeological and historical sciences. Ed. by F. R. Hodson; D. G. Kendall, P. Tăutu. Edinburgh University Press, Edinburgh, 1971, 500–504; Kahk J. New possibilities of using computerized historical analysis in the study of peasant households. – Turun Historiallinen Arkisto, 1973, 28, 375–389; Kahk, J. A propos de la politique agraire dans les régions baltes au cours des années 1840: Essai d’analyse du développement  politique. – Annales: Histoire, Sciences Sociales, 1973, 28, 3, 817–837; Kahk, J. Recent results of Soviet historians in use of mathematical methods and computers in agrarian history. – Historisk Tidskrift, 1974, 94, 3, 414–421; Kahk, J., Kovalchenko, I. D. Methodological problems of the application of mathematical methods in historical research. – Historical Methods Newsletter, 1974, 7, 3, 217–224; Kahk, J. Quantitative historical research in Estonia: A case study in Soviet historiography. – Social Science History, 1984, 8, 2, 193–200. 

110. Must, A. Onomastika (I versioon 1995). – Rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal VAU, http://www.ra.ee/apps/onomastika/ (11.08.2020); vt ka Must, A. Komputeriseeritud ajaloouurimine Eestis maailmakonverentsi foonil. – Ajalooline Ajakiri, 1998, 4  (103), 15−24. 

111. Berendsen, V., Maiste, M.  Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1999. 

112. Vt https://archaeovision.eu/et/ (11.08.2020). 

113. Vt http://www.ra.ee/ilmasoda/http://www.ra.ee/vallakohtud/ ja http://www.ra.ee/vabadussoda (11.08.2020). Vt ka Mürk, M. Ühisloome esimesed sammud: algatus „Eestlased Esimeses maailmasõjas“. – Rahvusarhiiv 2013–2014. Koost T. Tannberg. Rahvusarhiiv, Tartu, 2015, 63–65; Tooming, K.  Ühisloomealgatus „Eestlased Esimeses maailmasõjas“ jõudis finišisse. – Rahvusarhiiv 2017–2018. Koost T. Tannberg, H. Tamman. Rahvusarhiiv, Tartu, 2019, 111–113. 

114. Vt http://rode.ekm.ee/ ja https://www.ackermann.ee/ (11.08.2020). Vt ka Hiiop, H., Randla, A. Medieval painted saints meeting modern media: Project: „Rode Altarpiece in Close-Up“. – Baltic Journal of Art History, 2014, 7, 171−180; Hiiop, H. What is under the paint layer of the Rode altarpieces. – Baltic Journal of Art History, 2015, 9, 239−253; Rode altar lähivaates = Rode altarpiece in close-up. Koost H. Hiiop, M. Kurisoo. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2016; Uueni, A.Apollonio, F. I.Hiiop, H.  Photogrammetry and multispectral imaging for conservation documentation: Tools for heritage specialists. –  New activities for cultural heritage. Ed. by M. Ceccarelli, M. Cigola, G. Recinto. Springer, Cham, 2017, 122−130. 

115. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuuriparandi_digiteerimine_2018-2023_tegevuskava_luhiversioon_2020.pdf  (11.08.2020). 

116. Vt Tamm, M., Pagi, H . Digiajaloo ja -arheoloogia uurimismeetodid. – Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht. Koost ja toim A. Masso, K. Tiidenberg, A. Siibak. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2020, 409–433; Tamm, M. Digitaalse ajalookultuuri sünd. – Postimees, 14.02.2020. Vt ka ajakirja Muuseum viimast teemanumbrit (1, 2020) „Digikultuur ja muuseum“, 
https://ajakiri.muuseum.ee/journal/muuseum-nr-1-44-2020-digikultuur-ja-muuseum/  (11.08.2020).

 


Back to Issue