ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

AJAKATEGOORIAST TÄNASE EESTI KULTUURIMUUTUSTE MÕISTMISEL; pp. 172–190

Full article in PDF format | doi: 10.3176/hist.2009.1.07

Author
Aili AARELAID-TART

Abstract
On püütud leida mõningaid ajakategooriaga seotud teoreetilisi lähtepunkte kultuurimuutuste kaardistamiseks tänases Eestis. On analüüsitud siirdeühiskonnas ilmnevaid ajakorrastuse mitme­tase­melisusi. On vaadeldud mineviku interpreteerimise kolme keskset moodust: dominantne, rahvalik ja vastumälu. On käsitletud kultuurilise järjepidevuse tagamise olulist toimemehhanismi – siirderiitusi. On otsitud vastust küsimusele, kas Eesti postsotsialistlik kultuurireaalsus loob postmodernset aja­kogemust.
References

1. Adam, B. Time. Polity Press, Cambridge, 2004, 71.

2. Dahrendorf, R. Reflections on the Revolution in Europe. Times Books, New York, 1990.

3. Edensor, T. Reconsidering national temporalities. Institutional times, everyday routines, serial spaces and synchronities. – European Journal of Social Theory, 2009, 4, 525–545.

4. Adam, B. Timewatch: The Social Analysis of Time. Polity Press, Cambridge, 1995;Adam, B.Time.

5. Crow, G., Heath, S. (toim). Social Conception of Time: Structure and Process in Work and Everyday Life. Palgrave, Basingstoke, 2002.

6. Nowotny, H. Time: The Modern and Postmodern Experience. Polity Press, Cambridge, 1994.

7. Common sense on laia kasutusskaalaga mõiste, mida antropoloogid on tõlkinud kui argiteadvus, filosoofid kui terve mõistus jne.

8. Hall, S. Gramsci’s relevance for the study of race and ethnicity. – Rmt: Stuart Hall. Toim
D. Morley, K.-H. Ghen. Routledge, London, 1996.

9. Sztompka, P. Cultural and civilizational change: the core of post-communist transition. – Rmt: Social Change and Modernization. Toim B. Granelli. DeGruyter, Berlin, 1995, 237, 247.

10. Ray, L. At the end of the post-communist transfromation? Normalization or imaging utopia? – European Journal of Social Theory, 2009, 12, 3, 324.

11. Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Toim A. Aarelaid. Jaan Tõnissoni Instituut, Tallinn, 1996, 118–122.

12. Olen siinkohal kasutanud Raili Nugini poolt koostatud andmebaasi. Nugin ise on sama materjali alusel avaldanud artikli: Nugin, R. Meedias kajastuv eestlaste kollektiivne mina-pilt 1991. ja 2001. aastal. – Acta Historica Tallinnensia, 2003, 7, 162–173.

13. Helme, S., Saar, J. (toim). Ülbed üheksakümnendad: probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate eesti kunstis. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinn, 2000.

14. Giesen, B. Triumph and Trauma. Paradigm Publishers, London, 2004.

15. Sztompka, P. The Ambivalence of Social Change in Post-Communist Societies. Lecture held at Södertörn University College May 31, 2007, 12.

16. Sotsiaalteadlased: Eesti ühiskond on kriisis. – Postimees, 23.4.2001.

17. Imeilus haige maailm. – Eesti Päevaleht, 5.5.2001.

18. Rämmel, A. Uued väärtused – elada vaid endale. – Eesti Päevaleht, 15.8.2009.

19. Wertsch, J. Voices of Collective Remembering. Cambridge University Press, Cambridge, 2002.

20. Lotman, J. Õigus biograafiale: teksti ja autori isiksuse tüpoloogilisest suhtestatusest. – Rmt: Kultuurisemiootika: tekst – kirjandus – kultuur. Olion, Tallinn, 1991, 365–385.

21. Shotter, J. The social construction of remembering and forgetting. – Rmt: Gergen, M., Gergen, K. J. Social Construction: A Reader. Thousand Oaks, London, 2003, 132–137.

22. Nora, P. General introduction: between memory and history. – Rmt: Nora, P. Rethinking the French Past: Realms of Memory, 1. Conflict and Division. Columbia University Press, New York, 1996, 1–20.

23. Kõresaar, E. Eluideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eest­laste elulugudes. (Eesti Rahva Muuseum, 6.) Tartu, 2005.

24. Flowler, B. Collective memory and forgetting. Components for a study of obituaries. – Theory, Culture & Society, 2005, 22, 6, 53–72.
doi:10.1177/0263276405059414

25. Tubin, E. Teisal. Helilooja lapse lugu. SE&JS, Tallinn, 2000.

26. Misztal, B. Theories of Social Remembering. Open University Press, Maidenhead, 2003, 62; Popular Memory Group. Popular memory: theory, politics and method. – Rmt: Making Histories: Studies in History Making and Politics. Toim R. Johnson, G. Mclennan, B. Schwartz, D. Sutton. Hutchinson, London, 1982, 205–252.

27. Tarand, M. Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga. Ilmamaa, Tartu, 2008; Urmas Ott. Teletähe lugu. Koost M. Karell. Fookus, Tallinn, 2008; Juhan Peegel. Otsides. Meenutusi pikalt eluteelt.Koost M. Lõhmus. Tänapäev, Tallinn, 2006; Arnold Green. Koost T. Lääne. Eesti Olümpiakomitee, Tallinn, 2009.

28. Lavastus “Valge tee kutse” Raimond Valgrest; teatri- ja telelavastus “Georg” Georg Otsast; lavas­tus “Põrguvärk” Eduard Viiraltist ja tema kaasaegsetest eesti kunstis jne.

29. Hinrikus, R. (toim). Eesti rahva elulood, I–II. Sajandi sada elulugu kahes osas. Tänapäev, Tallinn, 2002; Hinrikus, R. (toim). Eesti rahva elulood, III. Elud Eesti NSV-s. Tänapäev, Tallinn, 2003; Hinrikus, R. (toim). Sõja ajal kasvanud tüdrukud. Eesti naiste mälestused Saksa okupatsioonist. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2006; Хинрикус Р. (toim). Рaсскaзы o свoeй жизни. Александрa, Таллинн, 2005.

30. Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused. Koost E. Tammer. Tänapäev, Tallinn, 2004.

31. Hagelberg, R. Elust ja endast. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2008; Vaarandi, D. Aastad ja päevad. Tänapäev, Tallinn, 2006; Meri, A. Saatus ja valikud. Ilo, Tallinn, 2006; Mäesalu, V. Kulaku tütar nõukogude süsteemis. Aastad 1922–1977. Grenader, Tallinn, 2007; Veeber, T. Tulest tulnud. Ilmamaa, Tartu, 2008; Kuutma, R. Vabariigist Vabariigini. Varrak, Tallinn, 2009.

32. Kumu püsinäitus eesti nõukogude kunstist “Rasked valikud”.

33. Leonhard Lapini juubelinäitus “Koodid” Kumus 21.12.2007–17.2.2008; Peeter Mudisti üle­vaatenäitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 29.6.–18.9.2005; Jaan Elkeni näitus “Maalid” Kunsti­hoones 12.3.–10.4.2005; Komissarov, E., Mark, R., Levkova-Laur, I. jt. Ülo Sooster. Näituse­­kataloog, 2001.

34. Näitus “Nõukogulik lähetus ellu – noorte suvepäevad ENSV-s” 28.9.2007 ERM-is.

35. Foucault, M. Language, Counter-memory, Practice: Selected Essays and Interviews. Cornell University Press, Ithaca, New York, 1977.

36. Mitte ainult võitjatest. Koost L. Hanson. RASI, Tallinn, 2001.

37. Lauristin, M. Küüneviha südames. http://www.epl.ee/artikkel_319212.html&P=1

38. Grishakova, M., Kazulja, M. Social risks and challenges of the post-socialist transition period in Estonia: analysis of biographical narratives. – Qualitative Sociology Review, 2008, IV, 8, 106–125; Aarelaid-Tart, A., Belobrovtseva, I. The (im)possibilities of Estonian–Russian dialogue in the conditions of cultural trauma. – Rmt: Нa пepeкрeсткe культур: руccкиe в Бaлтийскoм рeгиoнe, II. Toim A. P. Klemeševa. Бaльтийский Meжрeгиoнaльный инcтитут oбщеcтвeнных нaук, Кaлинингрaд, 2004, 149–165; Hachaturyan-Kisilenko, A. An attempt to describe life in a soviet military garrison, through biographical material. (Pro Ethnologica, 16. Studies on Socialist and Post-socialist Everyday Life.) Estonian National Museum, Tartu, 2003, 99–112.

39. Onken, E. C. The Baltic States and Moscow’s May 9th celebrations: analysing memory politics in Europe. – Europe-Asia Studies, 2006, 59,1, 23–46.

40. Хачатурян A. тема “Бронзового Солдата” в эстонском и русскоязычном медийном дискурсе. – Rmt: Диалoг култур, II. Toim A. Hatšaturjan. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2007, 127–140.

41. Wertsch, J. Collective memory and narrative templates. – Social Research, 2008, 75, 1; Petersoo, P., Tamm, M. (toim). Monumentaalne konflikt: mälu, poliitika ja identiteedid täna­päeva Eestis. Varrak, Tallinn, 2008.

42. Ritual. – Rmt: Sociology. The Harper Collins Dictionary. Toim D. Jary, J. Jary. Harper Perennial, New York, 1991.

43. Gennep, A. v. Rites of Passage. University of Chicago Press, 1960.

44. Vt http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/vklginfoleht/?str=40&artCat=4&artID=290

45. Põld, M., Võsu, E. Rituaalid organisatsioonikultuuris väärtuste edastajate ja identiteedi kujun­da­jatena Hansa panga näitel. (Acta Semiotica Estica, 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006.

46. Mikkor, M. Muutuvast matusekombestikust Eestis. – Akadeemia, 2004, 11, 12.

47. Pilt, M. Aines ja lähenemisviis. Sissevaateid tänapäeva eestlaste sünnipäevapärimusse: teadus­teksti loome probleeme. Magistritöö. Tartu, 2007. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahva­­luule õppetoolis; Reinaus, R. Stiilipeod – kellel ja milleks? – Rmt: Kolmas vend. Toim M. Hiie­mäe, K. Labi. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2004.

48. Müürsepp, M. Pulmad. Bakalaureusetöö. Tallinn, 2009. Käsikiri Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaar­instituudis; Pappel, T. Pulmakombed tänapäeval. – Rmt: Kolmas vend. Toim M. Hiie­mäe, K. Labi. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2004.

49. Ainus eestikeelne Interneti-surnuaed: vt http://www. remember.ee

50. Veisson, M. Rituaalide sotsioloogiline legitiimsus. Magistritöö. Tartu, 2007. Käsikiri Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnas. http://dspace.utlib.ee/ dspace/bitstream/10062/3139/1/veisson_marko.pdf

51. Nt Derrida, J. Positsioonid. Vagabund, Tallinn, 1995; Baudrillard, J. Simulaakrumid ja simu­latsioonid. Kunst, Tallinn, 1999; Barthes, R. Autori surm. Varrak, Tallinn, 2002; Foucault,  M. Hullus ja arutus. Ilmamaa, Tartu, 2003 jne.

52. Kraav, J. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi, 2005.

53. Raag, I. Kaasaegne prantsuse filosoofia, Jean-François Lyotard ja postmodernism. – Aka­dee­mia, 2000, 7, 1431–1451.

54. Estonian People. Being Estonians as a Branch of Postmodernism. Eesti Instituut, Tallinn, 1999.

55. Griffin, J. W. Christian Conversion in Postcommunist Estonia. Dissertation towards Fulfillment of the Requirements for the Doctor of Ministry Degree at Ausbury Theological Seminary. Wilmore, Kentucky, 1995; Remmel, M. Kõlbelistest ja usulistest otsingutest postmoderni­see­ruvas Eestis. http://www._05_UA_1_2002(50)_Remmel.pdf

56. Krull, H. Hando Runnel ja postmodernism. – Vikerkaar, 1988, 58–61; Viires, P. Eesti kirjandus ja postmodernism. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008.

57. Juske, A. Postmodernism. – Vikerkaar, 1993, 8, 69–73; 9, 67–76.

58. Ariadne Lõng, 2000; 2001; 2002; 2003; 2005.

59. Allaste, A.-A. Elustiilid ja väärtused. – Rmt: Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides. Toim M. Sutrop, T. Pisuke. Eesti Keele Sihtasutus, Tartu, 2008, 123–129.

60. Keil, A. Mina kui “mina”. – Postimees, 6.6.2009.

61. Raave, R. J. Aleksander Dugini poliitiline filosoofia. http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID =34&/lang=est

62. Rahvuskultuur ja tema teised. Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2008.
Back to Issue