1. Adam, B. Time. Polity Press, Cambridge, 2004, 71.
2. Dahrendorf, R. Reflections on the Revolution in Europe. Times Books, New York, 1990.
3. Edensor, T. Reconsidering national temporalities. Institutional times, everyday routines, serial spaces and synchronities. – European Journal of Social Theory, 2009, 4, 525–545.
4. Adam, B. Timewatch: The Social Analysis of Time. Polity Press, Cambridge, 1995;Adam, B.Time.
5. Crow, G., Heath, S. (toim). Social Conception of Time: Structure and Process in Work and Everyday Life. Palgrave, Basingstoke, 2002.
6. Nowotny, H. Time: The Modern and Postmodern Experience. Polity Press, Cambridge, 1994.
7. Common sense on laia kasutusskaalaga mõiste, mida antropoloogid on tõlkinud kui argiteadvus, filosoofid kui terve mõistus jne.
8. Hall, S. Gramsci’s relevance for the study of race and ethnicity. – Rmt: Stuart Hall. Toim
D. Morley, K.-H. Ghen. Routledge, London, 1996.
9. Sztompka, P. Cultural and civilizational change: the core of post-communist transition. – Rmt: Social Change and Modernization. Toim B. Granelli. DeGruyter, Berlin, 1995, 237, 247.
10. Ray, L. At the end of the post-communist transfromation? Normalization or imaging utopia? – European Journal of Social Theory, 2009, 12, 3, 324.
11. Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Toim A. Aarelaid. Jaan Tõnissoni Instituut, Tallinn, 1996, 118–122.
12. Olen siinkohal kasutanud Raili Nugini poolt koostatud andmebaasi. Nugin ise on sama materjali alusel avaldanud artikli: Nugin, R. Meedias kajastuv eestlaste kollektiivne mina-pilt 1991. ja 2001. aastal. – Acta Historica Tallinnensia, 2003, 7, 162–173.
13. Helme, S., Saar, J. (toim). Ülbed üheksakümnendad: probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate eesti kunstis. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinn, 2000.
14. Giesen, B. Triumph and Trauma. Paradigm Publishers, London, 2004.
15. Sztompka, P. The Ambivalence of Social Change in Post-Communist Societies. Lecture held at Södertörn University College May 31, 2007, 12.
16. Sotsiaalteadlased: Eesti ühiskond on kriisis. – Postimees, 23.4.2001.
17. Imeilus haige maailm. – Eesti Päevaleht, 5.5.2001.
18. Rämmel, A. Uued väärtused – elada vaid endale. – Eesti Päevaleht, 15.8.2009.
19. Wertsch, J. Voices of Collective Remembering. Cambridge University Press, Cambridge, 2002.
20. Lotman, J. Õigus biograafiale: teksti ja autori isiksuse tüpoloogilisest suhtestatusest. – Rmt: Kultuurisemiootika: tekst – kirjandus – kultuur. Olion, Tallinn, 1991, 365–385.
21. Shotter, J. The social construction of remembering and forgetting. – Rmt: Gergen, M., Gergen, K. J. Social Construction: A Reader. Thousand Oaks, London, 2003, 132–137.
22. Nora, P. General introduction: between memory and history. – Rmt: Nora, P. Rethinking the French Past: Realms of Memory, 1. Conflict and Division. Columbia University Press, New York, 1996, 1–20.
23. Kõresaar, E. Eluideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes. (Eesti Rahva Muuseum, 6.) Tartu, 2005.
24. Flowler, B. Collective memory and forgetting. Components for a study of obituaries. – Theory, Culture & Society, 2005, 22, 6, 53–72.
doi:10.1177/0263276405059414
25. Tubin, E. Teisal. Helilooja lapse lugu. SE&JS, Tallinn, 2000.
26. Misztal, B. Theories of Social Remembering. Open University Press, Maidenhead, 2003, 62; Popular Memory Group. Popular memory: theory, politics and method. – Rmt: Making Histories: Studies in History Making and Politics. Toim R. Johnson, G. Mclennan, B. Schwartz, D. Sutton. Hutchinson, London, 1982, 205–252.
27. Tarand, M. Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga. Ilmamaa, Tartu, 2008; Urmas Ott. Teletähe lugu. Koost M. Karell. Fookus, Tallinn, 2008; Juhan Peegel. Otsides. Meenutusi pikalt eluteelt.Koost M. Lõhmus. Tänapäev, Tallinn, 2006; Arnold Green. Koost T. Lääne. Eesti Olümpiakomitee, Tallinn, 2009.
28. Lavastus “Valge tee kutse” Raimond Valgrest; teatri- ja telelavastus “Georg” Georg Otsast; lavastus “Põrguvärk” Eduard Viiraltist ja tema kaasaegsetest eesti kunstis jne.
29. Hinrikus, R. (toim). Eesti rahva elulood, I–II. Sajandi sada elulugu kahes osas. Tänapäev, Tallinn, 2002; Hinrikus, R. (toim). Eesti rahva elulood, III. Elud Eesti NSV-s. Tänapäev, Tallinn, 2003; Hinrikus, R. (toim). Sõja ajal kasvanud tüdrukud. Eesti naiste mälestused Saksa okupatsioonist. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2006; Хинрикус Р. (toim). Рaсскaзы o свoeй жизни. Александрa, Таллинн, 2005.
30. Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused. Koost E. Tammer. Tänapäev, Tallinn, 2004.
31. Hagelberg, R. Elust ja endast. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2008; Vaarandi, D. Aastad ja päevad. Tänapäev, Tallinn, 2006; Meri, A. Saatus ja valikud. Ilo, Tallinn, 2006; Mäesalu, V. Kulaku tütar nõukogude süsteemis. Aastad 1922–1977. Grenader, Tallinn, 2007; Veeber, T. Tulest tulnud. Ilmamaa, Tartu, 2008; Kuutma, R. Vabariigist Vabariigini. Varrak, Tallinn, 2009.
32. Kumu püsinäitus eesti nõukogude kunstist “Rasked valikud”.
33. Leonhard Lapini juubelinäitus “Koodid” Kumus 21.12.2007–17.2.2008; Peeter Mudisti ülevaatenäitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 29.6.–18.9.2005; Jaan Elkeni näitus “Maalid” Kunstihoones 12.3.–10.4.2005; Komissarov, E., Mark, R., Levkova-Laur, I. jt. Ülo Sooster. Näitusekataloog, 2001.
34. Näitus “Nõukogulik lähetus ellu – noorte suvepäevad ENSV-s” 28.9.2007 ERM-is.
35. Foucault, M. Language, Counter-memory, Practice: Selected Essays and Interviews. Cornell University Press, Ithaca, New York, 1977.
36. Mitte ainult võitjatest. Koost L. Hanson. RASI, Tallinn, 2001.
38. Grishakova, M., Kazulja, M. Social risks and challenges of the post-socialist transition period in Estonia: analysis of biographical narratives. – Qualitative Sociology Review, 2008, IV, 8, 106–125; Aarelaid-Tart, A., Belobrovtseva, I. The (im)possibilities of Estonian–Russian dialogue in the conditions of cultural trauma. – Rmt: Нa пepeкрeсткe культур: руccкиe в Бaлтийскoм рeгиoнe, II. Toim A. P. Klemeševa. Бaльтийский Meжрeгиoнaльный инcтитут oбщеcтвeнных нaук, Кaлинингрaд, 2004, 149–165; Hachaturyan-Kisilenko, A. An attempt to describe life in a soviet military garrison, through biographical material. (Pro Ethnologica, 16. Studies on Socialist and Post-socialist Everyday Life.) Estonian National Museum, Tartu, 2003, 99–112.
39. Onken, E. C. The Baltic States and Moscow’s May 9th celebrations: analysing memory politics in Europe. – Europe-Asia Studies, 2006, 59,1, 23–46.
40. Хачатурян A. тема “Бронзового Солдата” в эстонском и русскоязычном медийном дискурсе. – Rmt: Диалoг култур, II. Toim A. Hatšaturjan. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2007, 127–140.
41. Wertsch, J. Collective memory and narrative templates. – Social Research, 2008, 75, 1; Petersoo, P., Tamm, M. (toim). Monumentaalne konflikt: mälu, poliitika ja identiteedid tänapäeva Eestis. Varrak, Tallinn, 2008.
42. Ritual. – Rmt: Sociology. The Harper Collins Dictionary. Toim D. Jary, J. Jary. Harper Perennial, New York, 1991.
43. Gennep, A. v. Rites of Passage. University of Chicago Press, 1960.
44. Vt http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/vklginfoleht/?str=40&artCat=4&artID=290
45. Põld, M., Võsu, E. Rituaalid organisatsioonikultuuris väärtuste edastajate ja identiteedi kujundajatena Hansa panga näitel. (Acta Semiotica Estica, 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006.
46. Mikkor, M. Muutuvast matusekombestikust Eestis. – Akadeemia, 2004, 11, 12.
47. Pilt, M. Aines ja lähenemisviis. Sissevaateid tänapäeva eestlaste sünnipäevapärimusse: teadusteksti loome probleeme. Magistritöö. Tartu, 2007. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis; Reinaus, R. Stiilipeod – kellel ja milleks? – Rmt: Kolmas vend. Toim M. Hiiemäe, K. Labi. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2004.
48. Müürsepp, M. Pulmad. Bakalaureusetöö. Tallinn, 2009. Käsikiri Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis; Pappel, T. Pulmakombed tänapäeval. – Rmt: Kolmas vend. Toim M. Hiiemäe, K. Labi. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2004.
49. Ainus eestikeelne Interneti-surnuaed: vt http://www. remember.ee
50. Veisson, M. Rituaalide sotsioloogiline legitiimsus. Magistritöö. Tartu, 2007. Käsikiri Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnas. http://dspace.utlib.ee/ dspace/bitstream/10062/3139/1/veisson_marko.pdf
51. Nt Derrida, J. Positsioonid. Vagabund, Tallinn, 1995; Baudrillard, J. Simulaakrumid ja simulatsioonid. Kunst, Tallinn, 1999; Barthes, R. Autori surm. Varrak, Tallinn, 2002; Foucault, M. Hullus ja arutus. Ilmamaa, Tartu, 2003 jne.
52. Kraav, J. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi, 2005.
53. Raag, I. Kaasaegne prantsuse filosoofia, Jean-François Lyotard ja postmodernism. – Akadeemia, 2000, 7, 1431–1451.
54. Estonian People. Being Estonians as a Branch of Postmodernism. Eesti Instituut, Tallinn, 1999.
55. Griffin, J. W. Christian Conversion in Postcommunist Estonia. Dissertation towards Fulfillment of the Requirements for the Doctor of Ministry Degree at Ausbury Theological Seminary. Wilmore, Kentucky, 1995; Remmel, M. Kõlbelistest ja usulistest otsingutest postmoderniseeruvas Eestis. http://www._05_UA_1_2002(50)_Remmel.pdf
56. Krull, H. Hando Runnel ja postmodernism. – Vikerkaar, 1988, 58–61; Viires, P. Eesti kirjandus ja postmodernism. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008.
57. Juske, A. Postmodernism. – Vikerkaar, 1993, 8, 69–73; 9, 67–76.
58. Ariadne Lõng, 2000; 2001; 2002; 2003; 2005.
59. Allaste, A.-A. Elustiilid ja väärtused. – Rmt: Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides. Toim M. Sutrop, T. Pisuke. Eesti Keele Sihtasutus, Tartu, 2008, 123–129.
61. Raave, R. J. Aleksander Dugini poliitiline filosoofia. http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID =34&/lang=est
62. Rahvuskultuur ja tema teised. Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2008.