Artikkel käsitleb seda, kuidas majandusajaloo uuenemisse on viimastel kümnenditel panustanud turgude arengu, kommunikatsiooni ja võrgustike uuringud. Artiklis pakutakse välja, et eri uurimissuundi ühendavaks lüliks on nn uuest institutsiooniökonoomikast pärit informatsioonikulude kontseptsioon. Informatsioonikulude ajalooline muutumine võimaldab näha seaduspärasusi selles, kuidas üksikisiku ühiskondlik funktsioon, näiteks kaubanduslik vahendus kaupmehe puhul, on sõltuvuses aja- ja kohaspetsiifilisest infomaastikust. Üle selle kontseptuaalse silla saab majandusajalugu uuesti kontakti astuda ajalookirjutuse n-ö pehmemate suundadega – sotsiaal- ja kultuuriajalooga.
1. E. Kerridge. Early Modern English Markets. – The Market in History. Ed. by B. L. Anderson, A. J. H. Latham. Routledge, London, 1986, 121.
2. A. Smith. Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest, I kd. Tlk M. Trummal. Ilmamaa, Tartu, 2005, 79–100.
3. R. J. van der Spek, B. van Leeuwen, J. L. van Zanden. An Introduction: Markets from Ancient Babylonia to the Modern World. − A History of Market Performance: From Ancient Babylonia to the Modern world. Ed. by R. J. van der Spek, B. van Leeuwen, J. L. van Zanden. Routledge, London, New York, 2015, 1.
https://doi.org/10.4324/978131585237
4. J. de Vries. Economic Growth Before and After the Industrial Revolution: A Modest Proposal – Early Modern Capitalism. Economic and Social Change in Europe, 1400–1800. Ed. by M. Prak. London, New York, Routledge, 2001, 175–191.
5. Vt H. Vinnal. Turusidemed: Kaubandus, kommunikatsioon ja lõimumine Lääne- ja Põhjamere regioonis, c. 1730–1830. (Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis, 47). Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019, 11–12.
6. Näiteks: F. Braudel. The Wheels of Commerce, Vol. 2: Civilization and Capitalism. Book Club Associates, London, [1979] 1983.
7. K. Polanyi. The Great Transformation: The Political and Economic Origins of our Time. Beacon Press, Boston, [1944] 1971.
8. D. C. North. Markets and Other Allocation Systems in History: The Challenge of Karl Polanyi. – Journal of European Economic History, 1977, 6, 3, 703–716.
9. D. C. North. Institutions, Institutional Change and Economic Performance. Cambridge University Press, Cambridge, 1990; eesti keeles: D. C. North. Institutsioonid, institutsiooniline muutus ja majandusedu. Tlk. L. Keedus, M. Unt, M. Trummal. Fontese Kirjastus, Tartu, 2004.
10. C. Didry, C. Vincensini. Beyond the Market-Institutions Dichotomy: The Institutionalism of Douglass C. North in Response to Karl Polanyi’s Challenge. Working Papers, 2011.
https://halshs.archives-ouvertes.fr/halshs-00601544 (04.09.2021).
11. M. van Tielhof. The ‘Mother of All Trades’: The Baltic Grain Trade in Amsterdam from the Late 16th to the Early 19th Century. Brill, Leiden, 2002.
https://doi.org/10.1163/9789004476127
12. W. Sombart. Der moderne Kapitalismus, Bd. 2: Theorie der kapitalistischen Entwicklung. Duncker & Humblot, Leipzig, 1902; M. Weber. Wirtschaftsgeschichte: Abriß der universalen Sozial- und Wirtschaftsgeschichte. Aus den nachgelassenen Vorlesungen hrsg. von S. Hellmann und M. Palyi. Duncker & Humblot, München, Leipzig, 1923.
13. G. Mickwitz. Aus Revaler Handelsbüchern: Zur Technik des Ostseehandels in der ersten Hälfte des 16. Jahrhunderts. (Commentationes Humanarum Litterarum, IX, 8). Societas Scientiarum Fennica, Helsinki, 1939.
14. J. Sepp. Institutsiooniökonoomika metodoloogia ja rakendused. – Majandusarengu institutsionaalsed tegurid Toim. J. Sepp, R. Ernits. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 35; vt ka: K. Põder. Institutsioonide ajalugu ja majandusareng: kuidas majandusteooria, politoloogia ja ajalugu kokku saavad. – Ajalooline Ajakiri, 2011, 3/4, 349–367.
15. D. C. North. Markets and Other Allocation Systems, 710.
16. J. Sepp. Institutsiooniökonoomika. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997, 39.
17. M. Casson. Information and Organization: A New Perspective on the Theory of the Firm. Oxford University Press, Oxford, 2001.
18. M. Casson. Information and Organization, 4.
19. D. C. North, R. Thomas. The Rise of the Western World: A New Economic History. Cambridge University Press, Cambridge, 1995.
20. D. C. North. Institutions, Transaction Costs, and the Rise of Merchant Empires. – The Political Economy of Merchant Empires: State Power and World Trade, 1350–1750. Ed. by J. D. Tracy. Cambridge University Press, Cambridge, 1991, 27–29.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511665288.002
21. D. C. North. Institutions, 45.
22. J. McCusker. Information and Transaction Costs in Early Modern Europe. – Weltwirtschaft und Wirtschaftsordnung: Festschrift für Jürgen Schneider. Hrsg. von R. Gömmel, M. A. Denzel (Vierteljahrschrift für Sozial- und Wirtschaftsgeschichte, Beihefte, 159). Franz Steiner Verlag, Stuttgart, 2002, 69–83.
23. J. Ojala. The Problem of Information in Late Eighteenth- and Early Nineteenth-century Shipping: A Finnish Case. – International Journal of Maritime History, 2002, 14, 1, 189–208.
https://doi.org/10.1177/084387140201400112
24. Vt lähemalt: H. Vinnal. Cost-distance Ratio in Change: Transmission Rates of Commercial Correspondence in the North and Baltic Sea region, 1732–1808. – Scandinavian Economic History Review 2018, 66, 265.
https://doi.org/10.1080/03585522.2018.1457979
25. M. Casson. Information and Organization, 2–4.
26. M. Casson. Networks in Economic and Business History: A Theoretical Perspective. – Cosmopolitan Networks in Commerce and Society 1660–1914. Ed. by A. Gestrich, M. Schulte Beerbühl. German Historical Institute, London, 2011, 17–49.
27. J. Sepp. Institutsiooniökonoomika, 70–79; S. Voigt. Institutionenökonomik. Wilhelm Fink, München, 2002, 102–104.
28. J. Ojala. The Principal Agent Problem Revisited: Entrepreneurial Networks Between Finland and “World markets” During the Eighteenth and Nineteenth Centuries – Spinning the Commercial Web: International Trade, Merchants, and Commercial Cities, c. 1640–1939. Ed. by M. Schulte Beerbühl, J. Vögele. Peter Lang, Frankfurt am Main, Berlin, 2004, 131–135; A. Forestier. Principal-Agent Problems in the French Slave Trade: The Case of Rochelais Armateurs and their Agents, 1763–1792. (Working Paper nr. 13/05.) London School of Economics, Department of Economic History, 2005.
http://eprints.lse.ac.uk/22478/1/wp13.pdf
(04.09.2021); U. C. Ewert. S. Selzer. Wirtschaftliche Stärke durch Vernetzung: Zu den Erfolgsfaktoren des hansischen Handels. – Praktiken des Handels: Geschäfte und soziale beziehungen europäischer Kaufleute in Mittelalter und früher Neuzeit. Hrsg. von M. Häberlein, C. Jeggle. UVK Verlagsgesellschaft, Konstanz, 2010, 50–54.
29. A. Greif. The Fundamental Problem of Exchange: A Research Agenda in Historical Institutional Analysis. – European Review of Economic History, 2000, 4, 251–284.
https://doi.org/10.1017/S1361491600000071
30. F. Trivellato. Merchants’ Letters Across Geographical and Social Boundaries. – Correspondence and Cultural Exchange in Europe, 1400–1700. Ed. by F. Bethencourt, F. Egmond. Cambridge University Press, Cambridge, 2007, 80–103.
31. M. Fiedler. Vertrauen ist gut, Kontrolle ist teuer: Vertrauen als Schlüsselkategorie wirtschaftlichen Handelns. – Geschichte und Gesellschaft, 2001, 27, 4, 576–592.
32. J. Sepp, Institutsiooniökonoomika, lk. 33.
33. O. E. Williamson. The Economic Institutions of Capitalism. Macmillan, New York, 1985.
34. F. von Hayek. Spontaneous “Grown”) Order and Organized (“Made”) Order. – Markets, Hierarchies and Networks: The Coordination of Social Life. Ed. by G. Thompson. Sage Publications, London, Newbury Park, New Delhi, 1991, 293–301.
35. W. W. Powell. Neither Market nor Hierarchy: Network Form of Organization. – Markets, Hierarchies and Networks, 268.
36. W. W. Powell. Neither Market nor Hierarchy, 272. See seaduspära on märgatav nii ajaloolistel kui ka tänapäevastel turgudel. On ju näiteks briljantide puhul, mille igaühe väärtus sõltub paljudest teguritest, siiani kesksel kohal isiklikud kontaktid ning pika ajalooga ja võrdlemisi suletud institutsioonid, kuld kui peaaegu täiuslikult homogeenne kaup ringleb seevastu rahvusvahelisel turul anonüümselt.
37. Cosmopolitan Networks in Commerce and Society 1660–1914; E. Sahle. Re-evaluating the Role of Voluntary Organisations: Merchant Networks, the Baltic and the Expansion of European Long-distance Trade. (Economic History Working Papers, 27852.) London School of Economics and Political Science, Department of Economic History, 2010.
http://eprints.lse.ac.uk/27852/ (04.09.2021).
38. U. C. Ewert, S. Selzer. Wirtschaftliche Stärke durch Vernetzung, 39–70.
39. A. Greif. History Lessons: The Birth of Impersonal Exchange: The Community Responsibility System and Impartial Justice. – Journal of Economic Perspectives, 2006, 2, 221–236.
https://doi.org/10.1257/jep.20.2.221
40. S. Ogilvie. Institutions and European Trade: Merchant Guilds, 1000–1800. Cambridge University Press, Cambridge, 2011.
41. C. Jahnke. Netzwerke in Handel und Kommunikation an der Wende vom 15. zum 16. Jahrhundert am Beispiel zweier Revaler Kaufleute. Habil. masch. Kiel, 2004.
42. D. Ormrod. From Seas to Ocean: Interpreting the Shift from the North Sea-Baltic World to the Atlantic, 1650–1800. – The Caribbean and the Atlantic World Economy. Ed. by A. B. Leonard, D. Pretel. (Cambridge Imperial and Post-Colonial Studies Series.) Palgrave Macmillan, London, 2015, 20; K. G. Persson. Market Performance and Welfare: Why Price Instability Hurts. – A History of Market Performance, 79; G. Federico, M.-S. Schulze, O. Volckart. European Goods Market Integration in the Very Long Run: From the Black Death to the First World War. (Economic History Working Papers, 277.) London School of Economics and Political Science, London UK, 2018, 28.
http://eprints.lse.ac.uk/87184/ (04.09.2021).
https://doi.org/10.1057/9781137432728_2
43. W. Behringer. Die Welt in einen anderen Model gegossen: Das frühmoderne Postwesen als Motor der Kommunikationsrevolution. – Geschichte in Wissenschaft und Unterricht, 2002, 53, 424–433; W. Behringer. Im Zeichen des Merkur: Reichspost und Kommunikationsrevolution in der Frühen Neuzeit. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen, 2003.
44. Vt H. Vinnal. Turusidemed, 149–151.
45. H. Vinnal. Cost-distance Ratio in Change, 264–266.
46. K. J. Arrow. The Limits of Organization. W. W. Norton, New York, 1974, 37.
47. W. Behringer. Im Zeichen des Merkur, 673.
48. Ö. Simonson. Seventeenth-century Virtual Communities: Postal Service and Correspondence Networks in the Swedish Empire. – Ajalooline Ajakiri, 2009, 3/4 (129/130), 390–992.
49. Kuigi mõned autorid on rõhutanud trükimeedia olulisust uut laadi avalikkuse kujunemisel, siis teised uurimused viitavad üsna selgelt asjaolule, et trükiajakirjanduse leviku eelduseks oli kommunikatsiooni usaldusväärsuse kasv ning selle järkjärguline kiirenemine ja odavnemine, mille tõi kaasa just postisüsteemi areng varauusajal. Vt lähemalt: H. Vinnal. The World Refuses to Shrink: The Speed and Reliability of Information Transmission in North and Baltic Sea Region, 1750–1825. – European Review of Economic History, 2014, 18, 4, 398–412; H. Vinnal. Cost–distance Ratio in Change, 264–282.
https://doi.org/10.1093/ereh/heu016
50. W. Sombart. Der moderne Kapitalismus, Bd. 2: Theorie der kapitalistischen Entwicklung. Duncker & Humbolt, Leipzig, 1902, 411–418; J. W. Veluwenkamp. International Business Communication Patterns in the Dutch Commercial System, 1500–1800. – Your Humble Servant: Agents in Early Modern Europe. Ed. by H. Cools. Uitgeverij Verloren, Hilversum, 2006, 121–134.
51. Vt A. Giddens. Consequences of Modernity. Polity Press, Cambridge, 1991, eriti 27.
52. M. Casson. Information and Organization, 5–6, 292.
53. A. Engel. Homo oeconomicus trifft ehrbaren Kaufmann: Theoretische Dimensionen und historische Spezialität kaufmännischen Handelns. – Praktiken des Handels: Geschäfte und soziale beziehungen europäischer Kaufleute in Mittelalter und früher Neuzeit. Hrsg. von M. Häberlein, C. Jeggle. UVK Verlagsgesellschaft, Konstanz, 2010, 163–164.
54. R. Gümbel. Handel, Markt und Ökonomik. Verlag Gabler, Wiesbaden, 1987, 112.
55. A. Engel. Homo oeconomicus, 164–166.
56. N. Elias. Mis on sotsioloogia? Tlk K. Kaugver. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, [1970] 2013, 155–160; E. Dunning, J. Hughes. Norbert Elias and Modern Sociology: Knowledge, Interdependence, Power, Process. Bloomsbury Academic, London, 2013, 52–56.
https://doi.org/10.5040/9781780933405
57. N. Elias. Mis on sotsioloogia?, 102.