1. Põhjalikum ülevaade majandusajaloo uurimisseisust on avaldatud: A. M. Kõll. Reinterpretation of economic history in the Baltic countries 30 years after independence. – Scandinavian Economic History Review, 2024, 73, 2, 93–102. Mitmed uurimused sisaldavad ülevaadet varem ilmunud käsitlustest: J. Valge. Breaking away from Russia: Economic Stabilization in Estonia 1918–1924. (Studia Baltica Stockholmensia, 26) Stockholm University, Stockholm, 2006, 20–29
https://doi.org/10.1080/03585522.2024.2314304
M. Pihlamägi. Väikeriik maailmaturul: Eesti väliskaubandus 1981–1940. Argo, Tallinn, 2004, 9–17.

2. A. M. Kõll. Peasants on the world market: Agricultural experience of the independent Estonia 1919–1939. (Studia Baltica Stockholmensia, 14). Stockholm University, Stockholm, 1994, 125–126; J. Eellend. A community resting on butter: agricultural cooperatives in Estonia in the beginning of the 20th century. – From Local Champions to Global Players: Essays on the History of the Dairy Sector. Ed. by P. Rytkönen, L. Arturo Garcia Hernandez, U. Jonsson. Stockholm University, Stockholm, 2013, 73–91; H. Jörgensen. The agricultural co-operative movement in Estonia: A comparative study from the 1860s up to the 1930s. – Humanites and Social Sciences Latvia, 2013, 21, 2, 40–60.

3. Eesti põllumajandus XX sajandil I: Ülevaade Eesti põllumajanduse ajaloost omariikluse eel ja ajal: Aastad 1900–1940. Põllumajandusministeerium, Tallinn, 2006; T. Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat. Post Factum, Tallinn, 2019; R. Lillak. Eesti põllumajanduse ajalugu. Eesti Põllumajandusülikooli Kirjastus, Tartu, 2003.

4. Elmar Järvesoo bibliograafia (Dr. agr. Elmar Järvesoo prof. emer. elu ja töö. Koost. ja toim. Leo Koobas. Akadeemiline Põllumajanduse Selts, Tartu, 2001) loetleb üle 600 kirjutise, sh agraarajalugu ja kultuurilugu käsitlevaid. Järvesoo kaasaegse Meinhard Karelsoni tekstid ilmusid peamiselt ajakirjas Agraarteadus (Ühistegelik Eesti piimamajandus (kuni 1944. a.). – Agraarteadus, 2001, 3, 260–269; Rahvuslik maaideoloog Eesti Vabariigi põllumajanduses [Kaarel Liidak 110]. – Agraarteadus, 1999, 4, 233–240).

5. Juunipöördele (1940) järgnenud aastatel hukati, surid kinnipidamiskohtades või hukkusid sõjategevuses Oskar Köster, Peeter Rubel, Otto Strandman, Artur Tupits (kõik aastal 1941), Jaan Hünerson, Voldemar Johanson (Vladimir Johansoo), August Kerem, Theodor Pool, Gustav Randma/Voitka (kõik aastal 1942), Karl Soonpää (1944), Kaarel Liidak (1945, suri ja maeti Eestis valenime all) ja Bernhard Roostfeld (1948). Juhan Jaanusson oli sunnitud loobuma erialasest tegevusest, Jaak Ümarik pidi täiendavalt olema pikemat aega asumisel Novosibirski oblastis. Leebema saatusega oli Endel Vint, kes võis jätkata teadustööga põllumajandusökonoomika valdkonnas. Jakob Kurkus spetsialiseerus põllumajandus-statistikalt ümber maaparanduse valdkonnale. Püsiva elukoha Rootsis leidsid endale Rudolf Allmann, August Arras, Tõnis Kint, Heinrich Laretei, Johannes Lehtmann ja Joosep Nõu. Kanadasse siirdusid Artur Ekbaum, Abel Käbin, Oskar Lõvi, August Reinart ja Enn Terasmäe ning USA-sse Elmar Järvesoo ja Toomas Sinberg. On märkimisväärne, et kunagistest põllumajandusjuhtidest võrsus pagulasena kolm kõrgkooli õppejõudu (Massachusettsi ja Guelphi ülikooli professorid Järvesoo ja Terasmäe, Rootsi põllu­majandusülikooli dotsent Nõu). Kanadas tegeles Reinart uurimistööga steriilse või valmistamise tehnoloogia valdkonnas ja Rootsi põllumajanduse uurimisinstituudis Kint põllumajandusökonoomika alal.

6. K. Visnapuu, M. Luts-Sootak. Lõputa lugu: Eesti maareform kahe ilmasõja vahel. – Maareform 30: Artiklid ja meenutused. Toim. T. Rennu, I.-G. Kukk, A. Ots. Maa-amet, Tallinn, 2021, 32–34.

7. Põllutööministri juhtnöörid põllumajanduse edendamiseks kultuurilise toetuse andmise kohta. – Riigi Teataja, 1927, 62, 825.

8. Riigi Teataja, 1929, 29, 187.

9. Jaoskondliku agronoomilise nõuandetöö korraldus, metoodika ja praktika (Talumajandusnõuande Büroo 1929.–1931. a. tegevusest). Toim. K. Liideman. Talumajandusnõuande Büroo, Tallinn, 1932. Raamat sisaldab Theodor Pooli pikemat käsitlust Eesti põllumajanduslikest rajoonidest (piirkondadest) ja 1930. a algul USA põllutöödepartemangu väljaande „Analysis of the Management of a Farm Business“ põhjal koostatud talundi korrastusanalüüsi ehk arengukava näidist.

10. Põllutööministeerium Vabariigi Valitsusele senistest ja kavandatavatest poliitikatest, 19.09.30: RA, ERA f 31, n 4, s 626, l 15–27.

11. Samas, l 17–18.

12. G. Voitka. Põllumajanduse kriisist ja selle vastu võitlemise abinõudest Eestis. – Agronoomia 1930, 10, 397–398. Randmat enam mõjutanud isikutena on nimetatud Berliini põllu­majanduskõrgkooli majanduse instituudi direktorit professor Kurt Ritterit ja natsi-Saksamaalt emigreerunud professorit Karl Brandti (L. Raudsepp. Gustav Randma 100. – Agronoomia, 1995, 1, 485).

13. K. Liideman. Mõtteid agraarprogrammi koostamiseks. – Agronoomia, 1931, 5, 145–152; 6, 221–231; P. Rubel. Põllumehe isetegevuse alad ja nende arendamine. – Agronoomia, 1930, 12, 497–509; G. Voitka. Ühingute ülesandeid põllusaaduste turule toimetamisel. – Ühistegevusleht, 1931, 4, 77–81.

14. Päts oli üritanud sarnase struktuuri loomist juba Ajutise Valitsuse peaministrina 1918. aastal (A. Pajur. Konstantin Päts: Poliitiline biograafia, II osa: Riigimees (1917–1956). Rahvusarhiiv, Tartu, 2018, 336). Ehkki Liidaku juhitud töörühm kutseesinduse, Põllutöökoja ellukutsumist arutas, peeti, vastupidiselt, olulisemaks esmalt välja töötada üldisem põllumajanduse arengukava (Petlik päästerõngas. – Päevaleht, 11.06.1931, 2; Agraarprogramm valmimas. Põllutöökoda tunnistatakse hädavajalikuks. – Vaba Maa, 16.11.1930, 2; Eesti agraarprogramm valmimas. – Postimees, 05.01.1931, 1).

15. Põllutöökoja valijate üldarv selgunud. – Postimees, 23.10.1931, 1. 

16. Põllutöökoja seadus. – Riigi Teataja, 60, 1931, 470; Kes valiti Põllutöökotta? – Järva Teataja, 17.12.1931, 3.

17. G. Voitka. Põllumajanduse kriisist ja selle vastu võitlemise abinõudest Eestis, 398.

18. Põllupidajad vajavad kiiresti abi. – Maaleht, 21.11.1929, 1.

19. N. Köster. Märkmeid siseturu korraldamisest. – Päevaleht, 1929, 24.11, 3.

20. Eesti Agronoomide Seltsi kõnekoosoleku protokoll. Tallinnas, 7. veebruaril 1930. – Agronoomia, 1930, 4. lisa, 9–12, 35–36. Aprillis toimunud järgmise koosoleku peaesinejaks oli Peeter Rubel (P. Rubel. Põllumajandussaaduste ekspordiküsimusi Eestis, ühenduses teraviljakasvatuse kaitsega. – Agronoomia, 1930, 7, 301–310).

21. Eesti Agronoomide Seltsi kõnekoosoleku protokoll, 44.

22. Riigi Teataja, 1930, 56, 375.

23. J. Vilms. Teraviljaseaduse politilised tagajärjed. – Nool, 19.07.1930, 2.

24. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1930/31. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest ja selle tagajärgedest. Riigikontroll, Tallinn, 1932, 54.

25. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1932/32. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest 1932/32. a. Riigikontroll, Tallinn, 1933, 59.

26. Valitsusasutiste tegevus 1918–1934. Riigikantselei, Tallinn, 1934, 98; Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1933/34. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest. Riigikontroll, Tallinn, 1935, 40.

27. Peeter Kint (P. Kind. Riiklik teraviljaost. – Põllumajanduseturg, 1934, 48, 578–579) tõdeb, et enam-vähem sama oli Tallinna börsil noteeritud rukkihind ning sarnast tasu maksti tollel aastal ka riikliku kokkuostu puhul (Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1933/34. a., 40–41). Võrdluseks: Eesti Panga kahjud naela kursi languse tõttu olid erinevatel hinnangutel 4–6 miljonit krooni; Pikalaenu Panga juures tegutsenud Maatulunduskapitali laenuportfelli maht jäi 5 miljoni krooni piirimaile.

28. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1930/31. a., 54.

29. E. Vint. Teraviljamajandus Eestis. – Konjunktuur, 1938, 40, 3, 155; K. Kukk. Otto Strandman: Elulugu ja elu lugu. Rahvusarhiiv, Tartu, 2025, 608–609.

30. Valitsusasutiste tegevus 1918–1934. Riigikantselei, Tallinn, 1934, 98.

31. E. Poom. Suure Külvaja aupäevaks: Artur Keller seitsmekümneviiene. – Teataja, 01.06.1973, 6; A. Keller. Kriisimõjutiste vastu võitlemine Eestis ja mujal. – Konjunktuur, 1935, 10, 691–696.

32. Loota osalist rukkiostu riigilt. – Sakala, 3.08.1934, 7.

33. Linamonopoli lahing algas. – Vaba Maa, 12.07.1934, 3.

34. Eesti-Soome kaubandus- ja laevanduslepingu lisakokkulepe, õunaleping ja lõpp-kokkulepe (Riigi Teataja, 1934, 78, 650) ning mitmed avaldamata jäetud nootide tasandil jõustatud kokkulepped.

35. Leppe kohaselt lubas Soome osta kolme järgneva aasta vältel 30 000 tonni Eesti rukist 66,75-protsendise tollimaksusoodustusega. Suurim kogus, juba mainitud 15 000 tonni, oli kokku lepitud sisse vedada majandusaasta 1934/35 jooksul. (M. Pihlamägi. Väikeriik maailmaturul, 372–373)

36. Valitsusasutiste tegevus 1934–1935, 56–57.

37. Teraviljaturu korraldamise seadus. – Riigi Teataja, 1934, 69, 588.

38. Riigi Teataja, 1934, 77, 641.

39. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1934/35. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest. Riigikontroll, Tallinn, 1936, 38; Valitsusasutiste tegevus 1934–1935, 57.

40. H. Pahhel. Rukki müük välismaale ja tagavarade seis. – Põllumajandusturg, 1934, 34, 403–404; Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1934/35. a., 38.

41. Põllutöökoja põllumajandustalituse ringkiri, 01.09.32: RA, ERA f 1112, n 1, s 288, l 393. 

42. M. Pill. Meie nisu väärtus võrreldes välisnisuga. – Põllumees, 1934, 19, 273–275; H. Kiik. Dr. Mihkel Pill. Valgus, Tallinn, 1968, 114–127.

43. Uudsevili vaekausil. – Maa Hääl, 22.08.1938, 2; E. Vint Teraviljamajandus Eestis, 158.

44. Põllutöökoja maatulunduskonsulentide nõupidamise protokoll, 10.06.1932: RA, ERA f 1112, n 1, s 290, 31.

45. A. Muuga. Loomasöötade arendamisprobleem. – Konjunktuur, 1937, 34, 9, 570.

46. K. Öövel. Eesti teraviljaturu riiklik reguleerimine 1930–1940, 69–73; Põllumeestepäev Tarvastus. – Oma Maa, 1939, 14.02, 4; Põllumajandus on meie riigi alus: Põllutööminister A. Tupitsa kõne Põllutöökoja täiskogu koosolekul. – Põllumajandus, 1940, 24, 536.

47. Turuülevaadete järgi maksti 1926. a alguses kvintaali Eesti peekoni eest Londoni karjasaaduste turul 116–124 šillingit (toona võrdus 20 šillingit 1 naelsterlingi ehk 18,45 krooniga). Sama aasta sügiseks langes peekoni hind Londonis pea poole võrra, 68 šillingini kvintaalilt. Kaks aastat hiljem, detsembris 1928 oli kvintaali peekoni hind Londonis kasvanud kolmandiku võrra, 90–100 šillingini. (A. Käbin. Sealiha hinna langemise puhul. – Karjamajandus, 1930, 9, 285; Seakasvatuse edendamise ja peekoni hindade kindlustamise fondi seaduse seletuskiri, 21.01.1930: RA, ERA f 31, n 3, s 1823, l 21)

48. Riigi Teataja, 1930, 27, 159. Eesmärgiks seati vähendada senini seakasvatuse arengut takistanud ebastabiilsust: kuna seakasvatus oli talumajapidamistele kõrvaltootmisharu, siis vähendati söödanappuse aegadel üleskasvatatavate põrsaste arvu. Fondipoolse täiendava seakasvatuse rahastamise kaudu sooviti majapidamiste tootmismahtude suurendamist, mis teinuks kiire loobumise oluliselt raskemaks. Riigi vaates seostus seakasvatuse edendamine täiendavalt talumajapidamistes toodetud piima ja kartuli ärakasutamisega sealiha tootmiseks.

49. Riigi Teataja, 1930, 39, 242.

50. A. Käbin. Sealiha hinna langemise puhul, 285; Riigi Teataja, 1930, 98, 640.

51. A. Keller. Kriisimõjutiste vastu võitlemine, 689. Riigi Teataja järgi eraldati esimese kolme aasta vältel lisamakseteks ligikaudu 1,36 miljonit krooni. Kinnitatud riigieelarvetes eraldatud 768 595 kroonile (Riigi Teataja, 1930, 25, 140; 1931, 28, 172; 1932, 28, 225) lisandus neil aastail märkimisväärsel määral täiendavat krediiti (Riigi Teataja, 1930, 25, 140; 1931, 1, 4; 23, 137; 1932, 15, 111; 26, 211; 86, 659; 1933, 30, 210; M. Pihlamägi. Väikeriik maailmaturul, 167).

52. Agraarprogrammi kavand, 29.04.1935: RA, ERA f 1112, n 1, s 35, 40.

53. Seakasvatuse edendamise ja peekoni hindade kindlustamise fondi seaduse teostamise määruse muutmise määrus. – Riigi Teataja, 1933, 57, 448.

54. P. Rubel. Valitsuse korraldusi põllumajanduse alal 1934. a. – Põllumajanduseturg, 1934, 49/50, 595.

55. Riigi Teataja, 1935, 39, 375. Määruse aluseks olnud märtsist 1935 pärinev „Seakasvatuse edendamise seadus“ (Riigi Teataja, 1935, 30, 246) hinnalisa maksmist ei käsitlenud, kuid andis põllutööministeeriumile märkimisväärsed sekkumis- ja kontrolliõigused tapamajade tegevuse üle. Volituste laiendamise taga aimub soov toetada seeläbi edaspidi turunduse juures põhjalikumalt käsitletava peekonimüügi ümberkorraldamise kava elluviimist.

56. H. Gustavson. Eraettevõtlus Eesti lihatööstuses vabariigi päevil kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Olion, Tallinn, 1994, 49–50.

57. Põllumajandusesaaduste hindade liikumine. – Põllumajanduseturg, 1931, 43, 513; 46, 725.

58. Põllutöökoja maatulunduskonsulentide nõupidamise protokoll, 10.06.1932: RA, ERA f 1112, n 1 s 290, l 31.

59. Hünersoni Eesti põllumajandusolusid tutvustava ettekande tekst, 01.07.1933: RA, ERA f 1112, n 1, s 35, l 101–102.

60. A. Keller. Kriisimõjutiste vastu võitlemine, 689. 

61. Eksportvõid valmistavatele piimatalitustele preemiate maksmise seaduse eelnõu, 12.03.1932: RA, ERA f 31, n 3, s 1899, l 6.

62. Või Väljaveo Keskbüroo asutamisleping, 03.08.1932: RA, ERA f 31, n 3, s 6489, l 21–24. Firma A. Einpaul pankrotistumise järel omandas vabaks jäänud või väljeveolitsentsi 1933. aastal firma J. Puhk ja Pojad.

63. Põllutööministeerium Vabariigi Valitsusele põllumajanduse olukorrast, 21.09.32: RA, ERA f 31, n 3 s 6496, l 4.

64. Piimaühingute ülemaaline kongress. – Sakala, 31.12.1933, 3.

65. Või väljaveo edendamise määrus. – Riigi Teataja, 1933, 6, 45.

66. J. Kurkus. Põllumajanduse tulemusi ja väljavaateid. – Põllumajanduseturg, 1934, 1, 3–5.

67. Riigi Teataja, 1934, 13, 84.

68. A. Keller. Kriisimõjutiste vastu võitlemine, 689.

69. Riigi Teataja, 1933, 25, 175.

70. A. Keller. Kriisimõjutiste vastu võitlemine, 689.

71. Riigi Teataja, 1934, 27, 220.

72. Maatulunduskapital. See kõlavanimeline kapital ei too uut raha meie põllumajandusse. – Järva Teataja, 29.05.1930, 2.

73. Th. Klassen. Põllumajanduslik pikaajaline laen I–II. – Päevaleht, 02.04, 5; 03.04.1930, 4.

74. Eesti Maapank 1926–1936. Eesti Maapank, Tallinn, 1936, 4–5.

75. A. Einborn. Laenuolud põllumajanduses. – Põllumajanduseturg, 1934, 3, 33.

76. A. Reinart. Märkmeid põllumajanduse arendamisest Eestis. (Üliõpilasselts Liivika toimetis, 13). Liivika, Toronto, 1992, 28–29.

77. Riigi Teataja, 1931, 97, 697.

78. A. Einborn. Laenuolud põllumajanduses, 34.

79. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1932/33. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest. Riigikontroll, Tallinn, 1934, 87.

80. Riigi Teataja, 1933, 46, 372. Seaduse näol oli tegemist täiendava leevendusmeetmega. Suvel 1932 viis Riigi Statistika Keskbüroo Maapanga tellimusel läbi talumajapidamiste küsitluse, edastades ankeedid 135 500 talumajapidamisele. Augustis 1932 avaldatud tulemused andsid tunnistust olukorra tõsidusest: võlgu oli 43 000 vastanud talumajapidamisel, neist 28 600 märkis, et on raskustes laenude tasumisega ja vajavad kõrgeprotsendiliste lühiajaliste laenude ümberlaenustamist. (43 000 võlgades talu. – Sakala, 08.11.1932, 1; A. Einhorn. Laenuolud põllumajanduses, 35)

81. Riigi Teataja, 1934, 73, 615.

82. Valitsusasutiste tegevus 1938–1939, 152; Eesti Maapank, 240; Põhimõtteid põllumajanduse edendamise kohta. – Põllumajandus, 1936, 38, 819.

83. Riigi Teataja, 1931, 105, 745.

84. Riigi Teataja, 1932, 29, 236.

85. Riigi Teataja, 1932, 31, 272.

86. Sügisel 1933 kehtima hakanud „Põllupidajate ja kalurite võlgade korraldamise seadus“ vähendas alla 30-hektariliste talude puhul piirmäära 250 kroonini (Riigi Teataja, 1933, 85, 621).

87. Põllupidajate lühiajaliste laenude korraldamise seaduse seletuskiri, 15.01.1932: RA, ERA f 31, n 3, s 1885, l 5–6.

88. A. Einborn. Talundite oksjonid, 481–482.

89. Olulisemate allikatena nimetagem ametlikke väljaandeid „Valitsusasutiste tegevus …“ ja „Riigikontrolli aruanne …“, raamatut „Eesti Maapank 1926–1936“ ja Einborni artiklit „Talundite oksjonid 1938. a.“ (Konjunktuur 1939, 10 (59), 480–484). Oksjonitel realiseeritud majapidamiste arvu kindlaksmääramist raskendab samuti asjaolu, et mõnikord ei lugenud statistika oksjonil müüdud väiksemaid majapidamisi (1–5 ha) talumajapidamisteks.

90. Talundid pangategelaste ja ametnike kätte. – Maaleht, 25.03.1933, 3.

91. Pangad ja linnad talusid ostmas. – Vaba Maa, 13.05.1933, 2.

92. Oksjonihirm ajab võlgasid tasuma. – Vaba Maa, 07.11.1933, 3.

93. Suure mehe kõverad teed. – Maa Hääl, 20.11.1934, 5.

94. Valitsusasutiste tegevus 1918–1934, 316.

95. T. Kind. Teravilja kasvatuse kaitseabinõudest ja kaitseviisidest välismaadel. – Agronoomia, 1934, 4, lisa, 19–34; A. Keller. Kriisimõjutiste vastu võitlemine, 691–696; M. Pihlamägi. Väikeriik maailmaturul, 188; Dr. agr. Elmar Järvesoo prof. emer. elu ja töö, 163–171.

96. A. Anderson. Lühike ülevaade meie piimanduse arengust. – 25 aastat piimanduslikku ühistegevust. Üleriikline Piimaühingute Keskliit, Tallinn, 1933, 26–27; P. Kint. Piimatalituste tegevus. – Põllumajandus, 1940, 26, 589.

97. E. Ennuse. Piimaühingud. – Eesti ühistegevuse aastaraamat I (1937). Ühistegevuskoda, Tallinn, 1939, 164.

98. A. Reinart. Märkmeid põllumajanduse arendamisest Eestis, 9–11.

99. Põhilauseid piimatalituste võrgu korraldamisel Maatulunduskapitali laenude abil, 18.11.30: RA, ERA f 31, n 4 s 632, l 2–4.

100. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1930/31. a., 68; Valitsusasutiste tegevus 1918–1934, 307; Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1931/32. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest ja selle tagajärgedest. Riigikontroll, Tallinn, 1933, 89.

101. Riigi Teataja, 1931, 44, 332; 1934, 51, 426.

102. Piimatalituste võrgu korraldamise seaduse seletuskiri, 08.06.1934: RA, ERA f 31, n 3, s 1985 l 11–12.

103. Samas, l 11.

104. Riigi Teataja, 1932, 30, 246.

105. Riigi Teataja, 1932, 41, 375.

106. A. Reinart. Märkmeid põllumajanduse arendamisest Eestis, 25.

107. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1933/34. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest, 7; Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1934/35. a., 67. 

108. Piimaühisuste võlad põhjalikumale ümberkorraldamisele: Põllutöökoja märgukiri valitsusele. – Kaja, 08.12.1934, 11.

109. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1934/35. a., 67.

110. Riigi Teataja, 1935, 30, 245.

111. Valitsusasutiste tegevus 1935/36. Riigikantselei, Tallinn, 1936, 141.

112. Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1935/36. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest. Riigikontroll, Tallinn, 1937, 66; Riigikontrolli aruanne riigiasutiste ja -ettevõtete 1936/37. a. aruannete ning majandusliku tegevuse kontrolli teostamisest. Riigikontroll, Tallinn, 1937, 65.

113. A. Reinart. Märkmeid põllumajanduse arendamisest Eestis, 8.

114. Aastatel 1923–1927 tegutses veel AS Külmetusele kuulunud tööstus, mis lõpetas tegevuse peale Estonia Eksporttapamajade omandisse minekut.

115. H. Gustavson. Eraettevõtlus Eesti lihatööstuses vabariigi päevil kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal, 89.

116. K. Tonkmann. Maatulunduskapital. – Järva Teataja, 29.05.1930, 2.

117. Novembris 1929 tegevust alustanud Ühistegeliste Eksporttapamajade Keskbüroo oli õiguslikult seisundilt kooperatiivühingute liit (nn teise astme kooperatiivühing). Ühistute tegevust Eestis reguleeris kuni 1940. aasta juunipöördeni 1917. aasta suvest pärit Venemaa Vabariigi Kooperatiivühingute ja nende liitude seadus (Собрание узаконений и распоряжений правительства [Vene seaduste ja korralduste kogu], 1917, 72, 414). Büroo tegevuse olulisemaks väljundiks said iganädalased kohtumised, et leppida kokku ostetavate peekonsigade eest makstav kilohind (Tja [J. Taklaja]. Peekonifond. – Päevaleht, 13.11.1929, 2). Sarnaste kokkulepete olemasolu hoidis ära tööstuste omavahelise konkurentsi tooraine varumisel, kuid ei lahendanud müügiks pakutavate sigade nappuse probleemi halbadel aastatel. Kuna puudusid pea täielikult seakasvatusele spetsialiseerunud majapidamised, loobuti loomasööda nappuse korral esmalt lisasissetulekut toonud mõne põrsa müügiks üleskasvatamisest.

118. 868.450 krooni tapamajadele. – Järva Teataja, 18.04.1931, 1.

119. J. Taklaja. Eksporttapamajade pärandus. – Päevaleht, 02.09.1937, 1. 

120. Poliitilised sead. – Uudisleht, 02.09.1931, 4.

121. Erinevalt tuntud spordiajakirjanikust ja poliitikust nimekaimust tegutses Peterburis põllumajandushariduse ja Sorbonne’is keemiamagistri kraadi (Eesti päritolu isikutest oli varem teadaolevalt Marie Curie juures lühemat aega õppinud Margarethe von Wrangell) omandanud ning hiljem eksiilvalitsuse majandusministri ja kirjanikuna tuntud Oskar Lõvi 1930. aastatel tegev väliskaubanduse (OÜ Lihaeksport, OÜ Eesti Piim) ja väetiste müügi valdkonnas. Pikemaajalist elusloomade välismaale vahendamise kogemust omanud Lõvi alustas 1936. aastal koostöös põllutööministeeriumiga piima- ja piimasaaduste müüki Nõukogude Venemaale. Lõvi ise on seostanud edu Vene-suunalises kaubandustegevuses pikemaajalise koostöö tulemusel tekkinud usalduse ja kontaktidega Nõukogude Venemaa poolsete otsustajatega (O. Lõvi. Rännakud rehetarest laia maailma. – Kodumaal ja võõrsil. (ÜS Liivika toimetis, 1). Üliõpilasselts Liivika, Toronto, 1965, 103–106).

122. A. Reinart. Märkmeid põllumajanduse arendamisest Eestis, 16–17; A. Kruus, A. Käbin. Ühistegelik lihakaubandus. – Eesti ühistegevuse aastaraamat I (1937). Ühistegevuskoda, Tallinn, 1939, 192. 

123. Tapa eksporttapamaja lõpetas ajutiselt oma tegevuse. – Maaleht, 03.03.1932, 7.

124. Agraarprogramm lähema tuleviku jaoks. – Päevaleht, 29.04, 7; P. Rubel. Põhimõtteid põllumajanduse arendamiseks: Ülevaade Vabariigi Valitsusele esitatud kavast I–IV. – Põllumajanduseturg, 1934, 26, 313–318; 28, 337–341; 29, 345–348; 30, 356–359; K. Liidak. Meie valmiva agraarkava võimalikust ulatusest ja laadist. – Agronoomia, 1936, 5, 221–223.

125. P. Rubel. Põhimõtteid põllumajanduse arendamiseks IV, 357–358. 

126. Linamonopoli lahing algas. – Vaba Maa, 12.07.1934, 3; M. Pihlamägi. Väikeriik maailmaturul, 188. Ajakirjas Põllumajandusturg (1934, 22, 279–281) on refereeritud Stockholmi ülikooli professori Myrdali Rootsi kriisipoliitikat käsitlevat ettekannet.

127. A. M. Kõll. Peasants on the world market, 104–109.

128. RA, ERA f 58, n 9, s 492, l 151. 

129. Lahkarvamised agraareeskavas: Põllutöökoja vastuolud põllutööministeeriumiga. – Vaba Maa, 13.12.1935, 2. 

130. Agraarkava valmib. – Uus Eesti, 18.04.1936, 3.

131. Sisu kordas mais 1936 avaldatud teese (K. Liidak. Meie valmiva agraarkava võimalikust ulatusest, 228–234; Põllumajanduse ja kalanduse arendamise juhtimise põhimõtted. Põllumajanduse osakond, Tallinn, 1936).

132. Põllutöökoja esimehe valimistel piisava poolthäälte arvu tõttu vastaskandidaat Jaan Sootsi hääletusele ei pandud (Uued mehed Põllutöökojas. – Vaba Maa, 04.07.1936, 6). Uus Põllutöökoja juhatus määras, ilma Hünersoni kandidatuuri arutamata, direktori ametikohale aastast 1933 põllutööministeeriumi maatulundusbüroo juhina töötanud Tõnis Kindi (Põllutöökojale valiti juhid. – Uus Eesti, 16.07.1936, 1; Jüripäev Põllutöökojas. – Päevaleht, 16.07.1936, 3).

133. Likvideerimiskomisjonid asusid tööle. – Uus Eesti, 09.04.1936, 3; H. Maider. Ühistegelik võikaubandus. – Eesti ühistegevuse aastaraamat I (1937). Ühistegevuskoda, Tallinn, 1939, 186.

134. A. M. Kõll. Peasants on the world market, 109.

135. 1921. aastal või väljaveokeelu ärakaotamise järel toimunud Eesti Piimaühisuste Keskühisuse Estonia muutumine Põllumajanduslikuks Keskühisuseks Estonia tõi kaasa omakapitali pea 13-kordse kasvu. Uute liikmete seas domineerisid piimatootmise ja ümbertöötlemisega mitte tegelevad ühistud ja eraisikuid. Mõni aasta hiljem, aastatel 1924 ja 1925 alustasid PK Estonia allüksustena tegutsemist Estonia Eksporttapamajad ja müügiühisus Muna (Põllumajanduslise Keskühisuse „Estonia“ asutamise ja 15-aastase tegevuse ülevaade. Keskühisus Estonia, Tallinn, 1927, 11–15).

136. J. A. Sundliitmised. – Ühistegelised Uudised, 19.02.1937, 2.

137. Eksporttapamajade tegevuse korraldamise seaduse seletuskiri, 11.02.1937: RA, ERA f 31, n 3, s 2093, l 3.

138. Ühingu Eesti Lihaeksport asutamisest ja senisest tegevusest. Eesti Lihaeksport, Tallinn, 1937, 4; A. Kruus, A. Käbin, 192; Ühingu „Eesti Lihaeksport“ 1938. aasta aruanne. Eesti Lihaeksport, Tallinn, 1939, 3.

139. T. Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat, 73.

140. Keskliit „Eesti Munaeksport“ tegevusest. – Ühistegelised Uudised, 03.05.1940, 2.

141. H. Puskar. Munaühingud. – Eesti ühistegevuse aastaraamat I (1937). Ühistegevuskoda, Tallinn, 1939, 203–204.

142. K. Öövel. Eesti teraviljaturu riiklik reguleerimine 1930–1940. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu, 2014, 60–61. 

143. Riigi Teataja, 1937, 70, 585.

144. Septembris 1937 sai põllutööministriks siirdunud Tupitsa asemel esimeheks seni Põllutöökoja asedirektorina töötanud Abel Käbin.

145. T. Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat, 29.