Artikkel uurib mõiste „vabadus“ erinevaid kasutusviise pärisorjuse-teemalises poleemikas, mille käivitas Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsi 1766. aasta esseekonkurss. Fookuses on Baltimaade pärisorjuse kõige varasema radikaalse kriitiku Johann Georg Eiseni vabadusekäsitlus, mida on võrreldud konkursil auhinna pälvinud esseedega. Ehkki Eiseni konkursitöö ei ole säilinud, on tema käsitlust võimalik rekonstrueerida 1760. aastatest pärit käsikirjade põhjal. Võrdlev analüüs näitab, et Eisen ei olnud ainus autor, kes kõneles vabadusest ja omandist kui loomulikust õigusest. Ent kui teised autorid pidasid osa ühiskonnaliikmete vabaduse puudumist paratamatuks ning selle taastamist lähemal ajal võimatuks, siis Eiseni arvates ei olnud ühiskonna parendamine ja üldise heaolu saavutamine ilma kõigi inimeste vabaduseta võimalik. Eiseni vabadusekäsitluse aluseks on teistest autoritest põhimõtteliselt erinev moraaliantropoloogia. Debati tuumaks oli küsimus, kas vabadus on inimese moraalse, vaimse ja majandusliku (enese)parandamise eeltingimus, nagu väitis Eisen, või on vabadusest kasu ainult teatud moraalse küpsuse saavutamisel, nagu väitsid teised autorid.
1. J.-J. Rousseau. Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid. Tlk M. Lepikult. Varrak, Tallinn, 1999.
2. J.-J. Rousseau. Ühiskondlikust lepingust, 3. rmt; J. Locke. Teine traktaat valitsemisest: Essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist [1689]. Tlk A. Kilp. Kultuurileht, Tallinn, 2007; vt ka R. Tuck. The Sleeping Sovereign: The Invention of Modern Democracy. Cambridge University Press, Cambridge, 2016, ch. 3.
3. Ch. de Montesquieu. De l’esprit des lois. Genf, 1749, t. 1, l. 11. ch. 2 (ee: Ch. de Montesquieu. Seadustest, mis kujundavad poliitilist vabadust seoses konstitutsiooniga. Tlk E. Sarv. – Akadeemia, 1990, 3, 565–580). Sarnaselt defineeris Herder kaasaegset vabadust omandi kindluse ja individuaalse õnne, mitte antiikvabariikidele omase poliitilise osaluse kaudu (E. Piirimäe. Herder and the Enlightenment Politics. Cambridge University Press, Cambridge, 2023, 60).
4. T. Hobbes. Leviathan [1651]. Ed. by R. Tuck. Cambridge University Press, Cambridge, 1996, 152.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511808166
5. Ch. de Montesquieu, De l’esprit des lois, t. 1, l. 2, ch. 4. Vt ka P. A. Rahe. Montesquieu and the Logic of Liberty. Yale University Press, New Haven, 2009; C. Spector, L. G. Pinheiro. Liberty in Montesquieu. – The Cambridge Companion to Montesquieu. Ed. by K. F. Callanan, S. R. Krause. Cambridge University Press, Cambridge, 2023, 147–161.
https://doi.org/10.1017/9781108778923.009
6. Vt M. G. Hamburg. Russia’s Path Toward Enlightenment: Faith, Politics, and Reason, 1500–1801. Yale University Press, New Haven, 2016, ch. 8; I. Gorbatov. Voltaire and Russia in the Age of Enlightenment. – Orbis Litterarum, 2007, 62, 5, 381–393; I. Gorbatov. Catherine the Great and the French Philosophers of the Enlightenment: Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot and Grimm. Academica Press, Bethesda, 2006; I. De Madariaga. Politics and Culture in Eighteenth-Century Russia. Routledge, London, 1998, part 3.
https://doi.org/10.1111/j.1600-0730.2007.00899.x
7. W. Garethjones. The Spirit of the Nakaz: Catherine II’s Literary Debt to Montesquieu. – The Slavonic and East European Review, 1998, 76, 4, 658–671; M. J. Okenfuss. Catherine, Montesquieu, and Empire. – Jahrbücher für Geschichte Osteuropas, Neue Folge, 2008, 56, 3, 322–329; N. Plavinskaia. Catherine II ébauche le Nakaz: premières notes de lecture de L’Esprit des lois. – Revue Montesquieu, 1998, 2, 67–88; M. Киселев. Трактат de l’esprit des lois Ш.-Л. Монтескье и фундаментальные законы в россии начала 1760-х гг. – Quaestio Rossica, 2017, 5, 4, 1131–1148; O. A. Омельченко. „Законная монархия“ Екатерины Второй: Просвещенный абсолютизм в России. Юрист, Москва, 1993; O. A. Omel’chenko. The „Legitimate Monarchy“ of Catherine the Second Enlightened Absolutism in Russia. – Russian Studies in History, 1995, 33, 4, 66–94; M. Schippan. Die Aufklärung in Russland im 18. Jahrhundert. (Wolfenbütteler Forschungen, 131.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2012, 107.
8. Ея императорскаго величества Наказ Коммиссии о сочинении проекта новаго уложения = Ihrer Kaiserlichen Majestaet Instruction fuer die Verfertigung des Entwurfs zu einem neuen Gesetz-Buche verordnete Comission. In der Kaiserlichen Universitaets-Buchdruckerey, Moscau, 1767, §13.
9. Ihrer Kaiserlichen Majestaet Instruction, §14.
10. Ihrer Kaiserlichen Majestaet Instruction, §15–16.
11. Ihrer Kaiserlichen Majestaet Instruction, §9–11.
12. D. Diderot. Observations sur le Nakaz. – D. Diderot. Political Writings. Ed. by J. H. Mason, R. Wokler. Cambridge University Press, Cambridge, 1992, 77–164.
https://doi.org/10.1017/CBO9781139168052.007
13. Montesquieu. De l’esprit des lois, t. 3, l. 15–16; Vt V. B. Sullivan. Montesquieu on Slavery. – The Cambridge Companion to Montesquieu, 182–197.
14. Venemaa puhul ei saa mõistagi veel kõnelda kodanlikust avalikkusest J. Habermasi mõistes, nii nagu see oli kujunemas läänepoolses Euroopas, vaid tegu oli kitsa, riigistruktuuridega seotud eliidiga. Vt C. Leckey. Patronage and Public Culture in the Russian Free Economic Society, 1765–1796. – Slavic Review, 2005, 64, 2, 355–379, siin 356–357.
https://doi.org/10.2307/3649988
15. M. Stepermanis. J. G. Eizens un viņa darbi par dzimtbūšanas atcelšanu Vidzemē. Latvijas vēstures skolotāju biedrība, Rīgā, 1934, 3; sarnaselt: L. Loone. Agraarküsimus majanduslikus mõttes Eestis feodaalkorra lagunemise perioodil (1760–1820). Masinakirjas käsikirjaliste parandustega u 1960. Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakond, F. 69, s. 28.
16. M. Seppel. Liivimaa pärisorjus kameralistliku kriitika kumas: Johann Georg Eiseni teoreetilised lähtekohad. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat = Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2019. Tartu, 2020, 144−171.
17. M. Seppel. Liivimaa pärisorjus kameralistliku kriitika kumas, 152–153; M. Seppel. Cameralist Population Policy and the Problem of Serfdom, 1680–1720. – Cameralism in Practice: State Administration and Economy in Early Modern Europe. Ed. by M. Seppel, K. Tribe. Boydell & Brewer, Woodbridge, 2017, 91–110, siin 105–107.
https://doi.org/10.1515/9781787440777-007
18. R. Bartlett. Russia’s First Abolitionist: The Political Philosophy of J. G. Eisen. – Jahrbücher für Geschichte Osteuropas, 1991, 39, 2, 161–176; R. Bartlett. Johann Georg Eisen als Kritiker der livländischen Verhältnisse. – Kulturgeschichte der baltischen Länder in der Frühen Neuzeit. Mit einem Ausblick in die Moderne. Hrsg. von K. Garber, M. Klöker. Max Niemeyer, Tübingen, 2003, 409–419;
https://doi.org/10.1515/9783110950816.409
R. Bartlett, E. Donnert. Einleitung. – Johann Georg Eisen (1717–1779). Ausgewählte Werke: Deutsche Volksaufklärung und Leibeigenschaft im Russischen Reich. Hrsg. von R. Bartlett, E. Donnert. Herder-Institut, Marburg, 1998, 26–27.
19. J. G. Eisen. Lebensgang (1772). – Johann Georg Eisen (1717–1779). Ausgewählte Werke, 110.
20. J. G. Eisen. Notizen zur Kichenweihe (1766). – Johann Georg Eisen (1717–1779). Ausgewählte Werke, 114.
21. R. Bartlett, E. Donnert. Einleitung, 27.
22. J. G. Eisen. Der Philanthrop, eine periodische Schrift. Mitau 1777. – Johann Georg Eisen (1717–1779). Ausgewählte Werke, 486.
23. E. Donnert. Johann Georg Eisen (1717–1779): Ein Vorkämpfer der Bauernbefreiung in Rußland. Koehler & Amelang, Leipzig, 1978, 45–46.
24. Nii L. Loone. Agraarküsimus, 201, 297, 304.
25. M. Seppel. Liivimaa pärisorjus, 146.
26. Mitmeid paralleele on välja toodud juba: N. Wihksninsch. Die Aufklärung und die Agrarfrage in Livland. Bd. I: Die ältere Generation der Vertreter der Aufklärung in Livland. Walters und Rapa, Riga, 1933, 229.
27. Tsit R. Bartlett. Russia’s First Abolitionist, 172; Eisen kui „Spätkameralist“: R. Bartlett. Johann Georg Eisen als Kritiker der livländischen Verhältnisse. – Kulturgeschichte der baltischen Länder in der Frühen Neuzeit, 409–419, siin 410.
https://doi.org/10.1515/9783110950816.409
28. E. Nokkala. From Natural Law to Political Economy: J. H. G. von Justi on State, Commerce and International Order. LIT Verlag, Zürich, 2019; H.-C. Schmidt am Busch. Cameralism as ‘Political Metaphysics’: Human Nature, the State, and Natural Law in the Thought of Johann Heinrich Gottlob von Justi. – The European Journal of the History of Economic Thought, 2009, 16, 3, 409–430.
https://doi.org/10.1080/09672560903101252
29. E. Nokkala. From Natural Law, 6; U. Adam. The Political Economy of J. H. G. Justi. Peter Lang, Oxford etc., 2006.
30. Bartlett pakub selle kohta ainult mõned üldised märksõnad: „Tema kiindumus loomuõigusesse; ühiskondlik leping, mis sisaldub tema väites, et riigi peamine eesmärk on „üldine õnn“; tema kirglik veendumus, et igaühel on õigus olla vaba ja kontrollida oma saatust; tema üleskutse vabadusele ja omandile – need vaated viitavad inimõiguste ja tegevuste autonoomiale, mis on sõltumatud riigi struktuuridest.“ (R. Bartlett. Russia’s First Abolitionist, 172–173) Ülevaatliku käsitluse Eiseni seisukohtadest loomuõiguse ja õiguste kohta tema riigifilosoofia raames on andnud Elīna Grigore-Bāra, kes mõnevõrra anakronistlikult tõlgendab Eisenit kui „heaoluriigi“ ettekuulutajat: E. Grigore-Bāra. Johana Georga Eizena (1717–1779) labklājības valsts izpratne apgaismības laikmetā. – Juridiskā zinātne = Law, 2015, 8, 214–232.
31. Ehitise metafoor: J. G. Eisen. Der Philanthrop, 486–487.
32. Plan und Verfassung der freyen Oekonomischen Gesellschaft zur Beförderung des Ackerbaus und der Haushaltungskunst in Rußland. – Abhandlungen der Freyen Oekonomischen Gesellschaft in St. Petersburg zur Aufmunterung des Ackerbaues und der Hauswirthschaft in Rußland. Anno 1765. 1. Theil. Hartknoch, Mietau und Riga, 1767, b4.
33. P. Piirimäe. Hans Sloane, Johann Amman ja Peterburi Teaduste Akadeemia. – Akadeemia, 2009, 4, 765–773.
34. B. Bonnyman. Agrarian Patriotism and the Landed Interest: The Scottish ‘Society of Improvers in the Knowledge of Agriculture’, 1723–1746. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century: Patriotic Reform in Europe and North America. Ed. by K. Stapelbroek, J. Marjanen. Palgrave Macmillan, Basingstoke, 2012, 26–51.
https://doi.org/10.1057/9781137265258_2
35. J. A. Livesey. A Kingdom of Cosmopolitan Improvers: The Dublin Society, 1731–1798. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 52–73.
https://doi.org/10.1057/9781137265258_3
36. P. Clark. British Clubs and Societies 1580–1800: The Origins of an Associational World. Oxford University Press, Oxford, 2000.
https://doi.org/10.1093/oso/9780198203766.001.0001
37. K. Stapelbroek, J. Marjanen. Political Economy, Patriotism and the Rise of Societies. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 1–25, siin 12.
https://doi.org/10.1057/9781137265258_1
38. Vt J. Shovlin. The Society of Brittany and the Irish Economic Model: International Competition and the Politics of Provincial Development. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 73–95; D. Roche. Le siècle des Lumières en province. Académies et académiciens provinciaux 1680–1789. Mouton, Paris, 1978; E. Justin. Les sociétés royales d’agriculture au XVIIIe siècle (1757–1793). S. n., Saint-Lô, 1935.
39. Šveitsi esimene selts Bernis (Die Oekonomische Gesellschaft Bern, 1759) toetus Edinburghi, Dublini, Londoni ja Rennes’i eeskujudele, andes omalt poolt inspiratsiooni järgmiste seltside loomiseks. Vt Kartoffeln, Klee und kluge Köpfe: Die Oekonomische und Gemeinnützige Gesellschaft des Kantons Bern OGG (1759–2009). Hrsg. von. M. Stuber, P. Moser, G. Gerber-Visser, C. Pfister. Haupt, Bern, 2009; R. Wyss, M. Stuber. Paternalism and Agricultural Reform: The Economic Society of Bern in the Eighteenth Century. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 157–181.
40. V. Becagli. The Georgofili of Florence, 1753–1783: From ‘perfect anarchy’ to Royal Academy. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 96–129.
https://doi.org/10.1057/9781137265258_5
41. Vt H. E. Bödeker. Economic Societies in Germany, 1760–1820: Organisation, Social Structures and Fields of Activities. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 182–211; H. E. Lowood. Patriotism, Profit, and the Promotion of Science in the German Enlightenment: The Economic and Scientific Societies 1760–1815. Garland Publishing, New York, 1991; Deutsche patriotische und gemeinnützige Gesellschaften. Hrsg. von. R. Vierhaus. Kraus International, München, 1980; Landschaften agrarisch-ökonomischen Wissens. Strategien innovativer Ressourcennutzung in Zeitschriften und Sozietäten des 18. Jahrhunderts. Hrsg. von M. Popplow. Waxmann, Münster, 2010.
https://doi.org/10.1057/9781137265258_8
42. S. A. Reinert. Patriotism, Cosmopolitanism and Political Economy in the Accademia dei pugni in Austrian Lombardy, 1760–1780. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 130–156.
https://doi.org/10.1057/9781137265258_6
43. J. Engelhardt. Borgerskab og fælleskab. De patriotiske selskaber i den danske helstat 1761–1814. Museum Tusculanums Forlag, Copenhagen, 2010; J. Engelhardt. Patriotic Societies and Royal Imperial Reforms in Denmark, 1761–1814. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 212–231.
https://doi.org/10.1057/9781137265258_9
44. S. Högberg. Kungl. patriotiska sällskapets historia: Med särskild hänsyn till den gustavianska tidens agrara reformsträvanden. P. A. Nordstedts & söner, Stockholm, 1961.
45. R. J. Shafer. The Economic Societies in the Spanish World, 1763–1821. Syracuse University Press, Syracuse, 1958; L. M. Enciso Recio. Las sociedades económicas en el siglo de las luces. Real academia de la historia, Madrid, 2010; Las Reales Sociedades Económicas de Amigos del País y el Espíritu Ilustrado: Análisis de sus realizaciones. Dir. M. C. Calderón España. Universidad de Sevilla, Sevilla, 2001.
46. R. Bartlett. The Free Economic Society: The Foundation Years and The Prize Essay Competition of 1766 on Peasant Property. – Russland zur Zeit Katharinas II: Absolutismus–Aufklärung–Pragmatismus. Hrsg. von E. Hübner, J. Kusber, P. Nitsche. Böhlau, Köln, Wien, 1998, 181–214.
47. K. Stapelbroek, J. Marjanen. Political Economy, Patriotism and the Rise of Societies, 15–16.
48. Vt H. D. von Engelhardt, H. Neuschäffer. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939): Ein Beitrag zur Agrargeschichte des Ostseeraums. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 5.) Böhlau, Köln, Wien, 1983; T. Rosenberg. Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 2013, 41, 31–66.
49. J. Shovlin. The Political Economy of Virtue: Luxury, Patriotism, and the Origins of the French Revolution. Cornell University Press, Ithaca, London, 2006.
50. Samas, 92.
51. R. Bartlett. The Free Economic Society, 183. Berni akadeemia, nagu ka seltsid Suurbritannias ja Saksa vabalinnades, tugines erinevalt Prantsusmaa, Habsburgide territooriumi ja Saksa vürstiriikide seltsidest erainitsiatiivile: R. Wyss, M. Stuber. Paternalism and Agricultural Reform, 157–181.
52. R. Bartlett. The Free Economic Society, 182. Ka Taanis ja Rootsis võtsid valitsejad erainitsiatiivil loodud seltse oma protektsiooni alla ning need muutusid ametlikult „kuninglikeks“ seltsideks, näiteks Kuninglik Taani Põllumajandusselts (asutatud 1768, kuninglik alates 1770), Rootsi Kuninglik Patriootlik Selts (asutatud 1766, kuninglik alates 1772) (K. Stapelbroek, J. Marjanen. Political Economy, Patriotism and the Rise of Societies, 19).
53. Вольное экономическое oбщество к поощрению в России земледелия и домостроительства (sks Freie Ökonomische Gesellschaft zur Aufmunterung des Ackerbaues und der Hauswirtschaft in Rußland).
54. Enamik Euroopa ökonoomilisi seltse keskendus põllumajandusega seotud küsimustele (K. Stapelbroek, J. Marjanen. Political Economy, Patriotism and the Rise of Societies, 5).
55. Plan und Verfassung, fo b3.
56. Plan und Verfassung, fo b3.
57. Plan und Verfassung, fo b5.
58. R. Bartlett. The Free Economic Society, 191.
59. Vorbericht an den Leser, in Abhandlungen der Freyen Oekonomischen Gesellschaft in St. Petersburg zur Aufmunterung des Ackerbaues und der Hauswirthschaft in Rußland. Anno 1765. 1. Theil. Hartknoch, Mietau und Riga, 1767, fo a5-b.
60. Kõige kuulsamad on kahtlemata Dijoni akadeemia esseekonkursid, mille raames J.-J. Rousseau kirjutas oma kaks „Arutlust“. Vt ka H. H. Müller. Akademie und Wirtschaft im 18. Jahrhundert. Agrarökonomische Preisaufgaben und Preisschriften der Preußischen Akademie der Wissenschaften. Akademie-Verlag, Berlin, 1976. Berni võistlustööde kohta vt: R. Wyss, M. Stuber. Paternalism and Agricultural Reform, 160.
61. Toimetiste sissejuhatuses rõhutatakse, et seltsi liikmed „ühendavad teoreetilised teadmised majandusteaduste praktilise kogemusega“, ning seltsi kavandis märgiti spetsiaalselt, et toimetiste artiklid peavad olema „puhtalt praktilised, ja seetõttu ei võeta vastu spekulatiivseid või teisi sedasorti käsitlusi“ (Plan und Verfassung, fo b2). See oli kooskõlas Euroopa seltside poliitikaga (K. Stapelbroek, J. Marjanen. Political Economy, Patriotism and the Rise of Societies, 10).
62. Plan und Verfassung, a6v.
63. Abhandlungen der Freyen Oekonomischen Gesellschaft in St. Petersburg zur Aufmunterung des Ackerbaues und der Hauswirthschaft in Rußland. Anno 1765. 1. Theil. Hartknoch, Mietau, Riga, 1767.
64. Konkursi tausta kohta vt: R. Bartlett. The Free Economic Society, 193–197; C. Leckey. Patrons of Enlightenment: The Free Economic Society in Eighteenth-Century Russia. University of Delaware Press, Newark, 2011, 58–59. M. Schippan. Die Aufklärung in Russland im 18. Jahrhundert, 297, 319–322.
65. Konkursi ajendiks olnud anonüümses kirjas esitatud küsimus kõlas järgnevalt: „В чем собственность земледельца, в земле ли его, которую он обрабатывает, или в движимости, и какое право на то или другое для пользы общенародной иметь может?“. М. Т. Белявский. Новые документы об обсуждении крестьянского вопроса в 1766–1768 годах. – Археографический ежегодник за 1958 г. Москва, 1960, 387–430, siin 388. Saksakeelne konkursiküsimuse sõnastus järgmises viites.
66. C. V. Merkel. Politische und Cameralische Auflösung derjenigen Preis-Frage, welche die Erlauchte Oeconomische Gesellschaft zu St. Petersburg in Ruβland weislich aufgegeben hat, und also lautet: Ist es dem gemeinen Wesen vortheilhafter und nützlicher, daβ der Bauer Land, oder nur bewegliche Güter zum Eigentum besitze? Und wie weit soll sich das Recht des Bauers über dieses Eigentum erstrecken, damit es am nützlichsten für das gemeine Wesen sey? Erstes Stück. Wilhelm Gottlob Sommer, Leipzig, 1768, Vorerinnerung.
67. Võidutööde trükise lisas avaldatud loetelus on 164 tööd, aga kaks neist on duplikaadid. Neli tööd saabus pärast tähtaega, mistõttu neid arvesse ei võetud (Dissertation qui a remporté le prix sur la question proposée en 1766 par la Société d’oeconomie & agriculture à St. Petersbourg; à laquelle on à joint les Piéces qui ont eües l’Accessit. [St. Petersburg], 1768, 171–181). Semevskile toetudes (В. И. Семевский. Крестьянский вопрос в России в XVIII и первой половине XIX века. Санкт-Петербур, 1888, Т. 1, 56) märgib Bartlett (The Free Economic Society, 199), et kolm seltsi arhiivis olnud tööd on jäänud nimetamata. Üks nimetamata jäänud töödest oli Giambattista Vasco hiljem prantsuse keeles avaldatud itaaliakeelne essee, mis võidi välja jätta seisukohtade radikaalsuse tõttu (G. Vasco. La félicité publique considerée dans les paysans cultivateurs de leurs propres terres, traduit de l’italien par M. Vignoli. Lausanne, 1770). Vasco seisukohtade kokkuvõte: J. Shovlin. The Political Economy of Virtue, 116–117.
68. Vt R. Bartlett, E. Donnert. Einleitung, 27–37; R. Bartlett. ʻRopsha, where Peter III was murdered ...ʼ: Faces and Façades of an Imperial Estate. – Slavonic East European Review, 2010, 88, 1/2, 156–179, siin 170–171.
https://doi.org/10.1353/see.2010.0073
69. Eisen Herderile 01.04.1773. – J. G. Eisen, Ausgewählte Werke, 622. Eisen kirjutab Peterburi sündmustest ja oma tollastest plaanidest lähemalt oma eluloos „Notizen zur Kirchenweihe“ (1766). – J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 113.
70. [J. G. Eisen.] Eines Liefländischen Patrioten Beschreibung der Leibeigenschaft, wie solche in Liefland über die Bauern eingeführet ist. – Sammlung Russischer Geschichte, IX. Hrsg. von G. F. Müller. St. Petersburg, 1764, 491–527, publitseeritud: J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 221–243.
71. Eisen Gadebuschile 03.11.1768. – J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 590.
72. Nii oletab Bartlett (The Free Economic Society, 198).
73. Eisen Gadebuschile 03.11.1768. – J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 590.
74. R. Bartlett, E. Donnert. Einleitung, 38.
75. J. G. Eisen. Lehrbegriff der drei verschiedenen Verfassungen der Bewohner eines Staats, so auf das Bauernlandeigentum, auf den Zeitpacht und auf die Leibeigenschaft des Bauern gegründet sind, Wiefern in selbigen die erste Ursache von dem bluhenden oder schlechten Zustande eines Staats entdecket werden kann. – J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 245–286.
76. J. G. Eisen. Beweis, daß diejenige Verfassung des Bauern, wenn selbiger seinem Herrn als ein Eigentümer von seinem Bauernhof untertan ist, der einzige Grund sei, worauf alle mögliche Glückseligkeit eines Staats gebauet werden kann; die Leibeigenschaft hingegen vor die erste Ursache von aller Unvollkommenheit in derselben gehalten werden könne. – J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 123–217. Teose ülesehituses on järgitav esseevõistluse küsimuse struktuur. Vt R. Bartlett, E. Donnert. Einleitung, 39; R. Bartlett. Russia’s First Abolitionist, 163–164.
77. [J. G. Eisen.] Entwurf zu einer Einrichtung auf den herrschaftlichen Landgütern in Rußland, auf welche sowohl derselben Wirtschaft als auch die natürlichste Einführung der Freiheit des Bauers gegründet werden kann. – J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 291–310. Kui teised osalejad visandasid pildi ideaalsest mõisavalitsejast, siis Eisen lähtub eeldusest, et vabadel talupoegadel põhinev mõis on pigem härrusala kui majandamisüksus, sest talupojad majandavad seal ise. Mõisavalitseja funktsiooniks on seetõttu eeskätt õiguste kaitse ja maksuarvestus ning tal puudub vajadus põhjalike põllumajanduslike teadmiste järele. Seevastu päriorjuslikus mõisapidamises peab valitseja olema üliinimene, haruldane suurvaim (seltene Genie) ehk tõeline Pansoph, kes teab kõike kaubandusest, ehituskunstist ja käsitööst kuni matemaatika ja meditsiinini ning vastutab kõige eest pisidetailideni.
78. Sarnaselt „Beweis“: „Tõestus, et selline talupoegade olukord, kus ta on oma härra alam oma talu täieliku omanikuna, on ainus baas, millele kogu võimalik riigi õnn võib olla rajatud: pärisorjus seevastu on esimene põhjus kõigele sealsele ebatäiuslikkusele“. J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 123. (Pealkirjade tõlked: M. Seppel. Liivimaa pärisorjus kameralistliku kriitika kumas.)
79. J. G. Eisen. Lehrbegriff, § 1.
80. Samas, § 2–3. Täiustumise ja parendamise ideede kohta vt ka: Political Reason and the Language of Change: Reform and Improvement in Early Modern Europe. Ed. by A. Luna-Fabritius, E. Nokkala, M. Seppel, K. Tribe. Routledge, London, New York, 2023.
81. J. G. Eisen. Lehrbegriff, § 3–8. Vt ka E. Grigore-Bāra. Johana Georga Eizena, 220–228.
82. J. G. Eisen. Lehrbegriff, § 4. Käsitluse hilisemates osades Eisen siiski eristab linnakodanikke ja aadlit ka funktsionaalselt, keelates näiteks aadlikest maaomanikel (aga ka talupoegadel) linnakodanike elatusaladega tegeleda, et nende seisust mitte nõrgestada (Lehrbegriff, § 36). Debati tausta kohta vt: U. Adam. Nobility and Modern Monarchy – J. H. G. Justi and the French Debate on Commercial Nobility at the Beginning of the Seven Years War. – History of European Ideas, 2003, 29, 2, 141–157.
https://doi.org/10.1016/S0191-6599(02)00108-0
83. J. G. Eisen. Lehrbegriff, § 2–8, tsit. §8.
84. „Das erste wesentliche Stück ist: der Bauer ist frei.“ (Samas, § 9)
85. „Derjenige aber ist frei, dessen Handlungen nicht gleichsam eine mechanische Bestimmung, sondern eine eigene Glückseligkeit zum Zweck haben, die er durch die Erfüllung allgemeiner und besonderer Pflichten erlangen kann.“ (Samas, § 9)
86. „Frei ist der, dessen Schicksal nicht der unbestimmten Willkür eines anderen Menschen überlassen ist, sondern den das allgemeine Gesetz zugleich schützet und bindet.“ (Samas, § 9)
87. „Frei ist ein Mensch, der sich selbst versorgen muβ. Kurz! ein Mensch, der für sich selbst Mensch ist.“ (Samas)
88. „[…] daβ Gott überhaupt die Menschen nicht als Maschinen, sondern als vernünftige Wesen erschaffen hat.“ (Samas, § 10)
89. „Diese Freiheit, dieses Recht der Menschheit ist es, so das Bestreben nach persönlichen Vollkommenheiten so wohl als nach Reichtum, die Liebe zu seinen Kindern, eine natürliche Arbeitsamkeit, ein natürliches Geschicke, den so verschiedenen Geschmack, die Liebe zur Ehre und Ruhm und was noch anderen fruchtbaren Triebe mehr sein mögen, wirksam sein läβt.“ (Samas, § 10)
90. Samas, § 10.
91. Samas, § 16.
92. Samas § 20.
93. Samas, § 19.
94. Samas, § 28. Eisen lisab, et nii nagu taime puhul on võimalik tema kasvamist soodustada, on põllumajanduses selleks premeerimine autasude ja eeliste andmisega, harivate asutuste (nt põllumajandusseltside) rajamine, muu maailma eeskujudest õppimine, krediit, maksuvabad aastad, spetsialistide palkamine, masinate hankimine, uute seemnete katsetamine, toodangu müügi soodustamine, võitlus looduslike kahjurite ja hulkuritega, teede parendamine, õiguskorra tugevdamine, aga ka kahjulike eelarvamuste ja ebausu väljajuurimine ning patriootilise tegevuse soosimine.
95. Samas, § 67–73.
96. Samas, § 71.
97. Samas, § 69–70.
98. Samas, § 68.
99. „Das Wesentliche dieser Verfassung ist dieses: Der Bauer ist eine Sache und ein Eigentum des Edelmanns. Ein Mensch, der keine eigene Glückseligkeit besitzt, dem man alle Zwecke entrissen hat und der nicht für sich selbst Mensch sein darf. Ein Mensch, dem die Rechte der Menschheit genommen worden sind.“ (Samas, § 74)
100. „Und so haben wir denn die Stände der leibeigenen Verfassung allzusammen in einem angetroffen, und der heiβt ganz eigentlich ΔΗΣΠΟΤΥΣ, der Wirt mit seinen Knechten.“ (Samas, § 78)
101. Samas, § 79.
102. Samas, § 81. Eisen kirjutab, et rahvastik on hõre, põllumaad on kivised ja soised, kariloomad väikesed ja nälginud, majad sarnanevad kerjuseosmikutega, puuduvad köögivilja- ja viljapuuaiad, mesilasepidamine jne.
103. Samas, § 81–86.
104. Samas, § 97.
105. Samas, § 103.
106. [J. G.Eisen.] Eines Liefländischen Patrioten Beschreibung der Leibeigenschaft, wie solche in Liefland über die Bauern eingeführet ist. – Sammlung Russischer Geschichte, IX. Hrsg. von G. F. Müller. St. Petersburg, 1764, 491–527, publitseeritud: J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 221–243. Pärisorjade iseloomu kirjeldus: samas, 225–227.
107. J. G. Eisen. Lehrbegriff, § 104.
108. Samas, § 107.
109. Samas, § 109.
110. Teoses „Entwurf“ pakub Eisen välja vabaduse ettevalmistamiseks konkreetseid meetmeid, mida saab rakendada olemasolevates tingimustes, eeskätt talupoegade kasutatava maa laiendamine ja omandikindluse suurendamine, et hakkaks arenema „omandi ja vabaduse vaim“ (J. G. Eisen. Entwurf, 293, 307). Vt R. Bartlett, E. Donnert. Einleitung, 41.
111. J. G. Eisen. Lehrbegriff, § 110–115.
112. Samas, § 111.
113. Samas, § 112.
114. Samas, § 113–114.
115. Beardé de l’Abbaye tegevuse ja vaadete kohta vt: A. Orain. „Partisan zélé mais non pas outré de l’Agriculture“: Béardé de l’Abbaye contre les “enthousiastes” de la Science Nouvelle. – Les voies de la richesse? La physiocratie en question (1760–1850). Éd. par G. Klotz, P. Minard, A. Orain. Presses universitaires de Rennes, Rennes, 2017, 43–77.
https://doi.org/10.4000/books.pur.156285
116. J. Shovlin. The Political Economy of Virtue, 114; A. Orain. Partisan zélé, passim.
117. Võidutöö trükiti esmalt 1768. aastal Peterburis nii venekeelses tõlkes (Труды, 1768, 8, 1–59) kui ka prantsuskeelse originaalina koos kolme äramärgitud tööga (Dissertation qui a remporté le prix sur la question proposée en 1766, 5–60). Lisaks ilmus see originaalkujul 1769. aastal Amsterdamis (B. de l’Abbaye, Dissertation qui a remporté le prix à la Société libre et oeconomique de St. Pétersbourg, en l’année 1768, sur cette question … Est-il plus avantageux à un État, que les paysans possèdent en propre du terrein, ou qu’ils n’aient que des biens meubles? Et jusqu’où doit s’étendre cette propriété? Par M. Beardé de L’Abbaye, Marc-Michel Rey, Amsterdam, 1769) ja 1770. aastal Lausanne’is koos Vasco võistlustöö tõlkega (La Félicité publique considérée dans les paysans cultivateurs de leurs propres terres, traduit de l’italien par Mr Vignoli, Précédé de la Dissertation qui a remporté le prix à la Société libre et économique de St-Pétersbourg en l’année MDCCLXVIII, par Mr Béardé de l’Abbaye. F. Grasset, Lausanne, 1770), samuti saksakeelses tõlkes Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsi saksakeelsetes toimetistes (Abhandlungen der freien Ökonomischen Gesellschaft in St. Petersburg zur Aufmunterung des Ackerbaues und der Hauswirtschaft in Ruβland, vom Jahre 1768, Achter Theil, Aus dem Ruβischen übersetzt. Hartknoch, St. Petersburg, Riga und Leipzig, 1775, 5–47) ning eraldi trükisena 1777 ja 1778: Bearde de l’Abbaye. Abhandlung, welche im Jahre 1768. von der freyen ökonomischen Gesellschaft zu St. Petersburg ist gekrönet worden, über die Frage: Ist es einem Staate zuträglicher, daß des Bauer Eigengrund besitzet, oder nur fahrende Güter hat? Und bis wohin mag dieß Eigenthumsrecht sich erstrecken? S. l., 1777 (et idem, 1778).
118. Ainsaks konkreetsemaks viiteks selle kohta on Bartletti leitud akadeemik Johann Albrecht Euleri meenutus, mis võib põhineda kuuldustel, aga mida võib tõlgendada ka sarkasmina, kuna Euler ei jaganud vaimustust Beardé esseest: „Ühing oli juba saanud 150 kirjatükki, millest mõned olid suurepärased, aga kõik need väitsid, et töötaja peab olema vaba. See ei sobinud meie senjööridele, kes pikendasid tähtaega ning mõned neist kutsusid mr de l’Abbaye töötama teema kallal sõnarohkelt, aga ilma järeldusteta. Ta tegi seda viisil, et kõik pidid absoluutselt nõustuma, et ta on oma ülesande suurepäraselt täitnud. Seega talle aplodeeriti, ta krooniti võitjaks ja tõsteti taevasse, samas kui teised, kes enamjaolt käsitlesid teemat nagu peaks, lükati tagasi või jäeti välja.“ (R. Bartlett. The Free Economic Society: The Foundation Years and The Prize Essay Competition of 1766 on Peasant Property. 2022. a valmis sama pealkirjaga 1998. a artikli muudetud uusversioon). Olen tänulik Roger Bartlettile ja Marten Seppelile võimaluse eest käsikirjaga tutvuda. Ka Arnaud Orain on juhtinud tähelepanu tähtaja pikendamisele ning võistluse kohesele sulgemisele pärast Beardé töö laekumist (A. Orain. Partisan zélé, § 4).
119. М. Т. Белявский. Новые документы, 390–392, 404–406; R. Bartlett. The Free Economic Society, 201–202; C. Leckey. Patriotism, Agronomy and the Peasant Question. – The Rise of Economic Societies in the Eighteenth Century, 232–256, siin 246–247; C. Leckey. Patrons of Enlightenment, 73–75.
120. Beardé. In favorem libertatis. – Dissertation qui a remporté le prix sur la question proposée en 1766. par la societé d’oeconomie & agriculture à St. Petersbourg; à la quelle on à joint les Piéces qui ont eües l’Accessit. [St. Petersburg], 1768, § 11 (siin ja edaspidi tsiteeritud selle väljaande järgi).
121. Beardé. In favorem libertatis, I. § 12.
122. Sama deviis ka: Beardé. In favorem libertatis, I. § 13.
123. J. F. Stagl. Favor libertatis: Slaveholders as Freedom Fighters. –The Position of Roman Slaves. Ed. by M. Schermaier. – Dependency and Slavery Studies, 2023, 6, 203–236.
https://doi.org/10.1515/9783110987195-008
124. Saksakeelsed esseed nr 7 „Ubi libertas, ibi populus, ubi populus, ibi divitiae“ ja nr 133 „Freyheit und Eigenthum“ (Dissertation qui a remporté, 171, 179).
125. Beardé. In favorem libertatis, 5.
126. Samas, I. § 13.
127. Samas, I. § 13.
128. „Vabadus sünnib uuesti, milline vaatemäng, millised imed! See on uus elu, pimedus hajub, vaim ärkab justkui pikast unest, teadmatus kaob, barbaarsus põgeneb kaugele, loodus võtab uue ilme ja muutub kaunimaks, kõik elavneb, anded taasärkavad, kujutlusvõime areneb, innukus ja võistlus tärkavad kõikides südametes, igaüks naudib enda olemasolu, isiklik huvi teab, kuidas kõike ära kasutada, kogu loodus panustab vastsündinud töökusesse. Need muutused saavad kokku riigi kasuks, nii nagu mõne halvatud jäseme elluäratamisel muutub kogu keha liikuvamaks ja tugevamaks.“ (Samas, I. § 14)
129. „Quelque sacré & incontestable que ce droit puisse être ...“ (Samas, I. § 15)
130. Samas, I. § 18–24.
131. Samas, I. § 25.
132. Samas, I. § 34. Vedru oli valgustuslikus poliitfilosoofias levinud metafoor „riigimasinat“ käigushoidva jõu kohta. Montesquieu meelest oli kõige lihtsam masin (seaduslik) monarhia, mida vedruna hoidis käigus autunne (Ch. de Montesquieu. De l’Esprit des lois, l. III, ch. 5). Vrd Rousseau käsitlusega monarhiast, kus „kõik masina vedrud on ühes käes“ (tous les ressorts de la machine sont dans la même main; J.-J. Rousseau. Du contrat social. Marc Michel Rey, Amsterdam, 1762, livre III, ch. VI). Eesti tõlkes on ressort’i vasteks „hoob“, mis aga ei anna algtähendust edasi. (J.-J. Rousseau. Ühiskondlikust lepingust, 101).
133. Beardé. In favorem libertatis, I. §35.
134. Samas, I. § 36.
135. Samas, 6.
136. Samas, 5–7. Orain tõlgendab neid lõike kriitikana eeskätt füsiokraatlike teoreetikute pihta (A. Orain. Partisan zélé, § 19–20).
137. Beardé. In favorem libertatis, 8. Beardé paistab siinkohal vihjavat Rousseau filosoofiale.
138. Samas, 8.
139. Samas, 8–9.
140. Samas, 9.
141. Samas, II. § 1–7.
142. „Peatuge! Hoidke tagasi oma heategusid, ärge külvake neid juhuslikult! Olge ettevaatlikud selle leidliku kunsti suhtes, mis oskab muuta asjad kõige kütkestavamaks; kuulake seda magusat kõnekunsti nagu võluvat sireeni, kes võib teid oma tahtmise järgi juhtida.“ (Samas, II osa sissejuhatus, 36)
143. Vt ka samas, II. § 9–10.
144. Samas, II. § 6.
145. Samas, II. § 4.
146. Samas, II. § 8.
147. Samas, II. § 11.
148. Samas, II. § 11. Vt ka II. § 14.
149. Samas, II. § 12.
150. Samas, II. § 15.
151. „Vaadake, järgige kõigi Euroopa tsiviliseeritud rahvaste eeskuju, rikkad saavad regulaarselt oma tulud, ilma et peaksid pidevalt väsitavat järelevalvet pidama. Nauding olla jälgitud koera poolt, kes teid armastab ja hellitab, kas seda saab võrrelda vaevarikka hooldusega, mis on seotud karu juhtimisega? Teie puudel ei jäta teid kunagi, ta teeb tuhat trikki, et teile meeldida; mida vabam ta on, seda kiiremini ta teid kuulab, samas kui orjuse karu, keda aheldate, ja piits, millega peate teda pidevalt väärkohtlema, väsitavad teid, karu pidevalt piinates saavutate midagi ainult löökide abil.“ (Samas, II. § 17)
152. A. Orain. Partisan zélé, § 4; V. Somov. Voltaire et le concours de la Société libre d’économie de Pétersbourg. – Les Archives de l’Est et la France des Lumières, Ferney-Voltaire, Centre international d’étude du XVIIIe siècle, 2007, 2, 494–536; R. Bartlett. The Free Economic Society, 2022, 201: „Beardé lahendus võistlusküsimusele sobis nii liberaalidele (ilmselt kaasa arvatud I. E.) ja konservatiividele: ta andis moodsa „valgustatud“ vastuse pärisorjuse ja vabaduse teoreetilisele küsimusele, ent ei teinud ühtki ettepanekut Venemaa lähituleviku osas.“
153. Žürii otsusest: „Selle autor toob esimeses osas veenvalt esile lõpmatu kasu, mille igale riigile toob põlluharija omandiõigus ja vabadus (вольность). Teises osas näitab ta esmalt kõiki raskusi, mis sellise ettevõtmisega kaasnevad, ning seejärel tutvustab ta meetmeid selle suure eesmärgi saavutamiseks ilma riiklikku korda ja rahu rikkumata.“ Publitseeritud: М. Т. Белявский. Новые документы, 404–406.
154. М. Т. Белявский. Новые документы, 405–406. 23. aprillil 1768 otsustas Vaba Ökonoomilise Seltsi üldkogu anda tööle accessitja määrata autorile kuldmedal väärtuses 12 tšervoonetsit. Samas, 398.
155. E. Donnert. Politische Ideologie der russischen Gesellschaft zu Beginn der Regierungszeit Katharinas II. Akademie-Verlag, Berlin, 1976, 195. Graslini kohta vt: J. Shovlin. Political Economy of Virtue, 115.
https://doi.org/10.1515/9783112700631
156. [J. J. L. Graslin.] No. 100. Dissertation sur la question proposée par la société économique de St. Petersbourg. – Dissertation qui a remporté le prix sur la question proposée en 1766, 109–154, siin 112. Autorsuse kohta: samas, 182. Tähelepanuväärne on ka Ovidiuselt laenatud moto, mis seab kahtluse alla maa loomupärase eraomandi: Nam propriae telluris rerum natura neque illum, nec me, nec quemquam statuit – „Loodus ei tee kedagi, ei teda ega mind, maa tõeliseks omanikuks“ (J. J. L. Graslin. No. 100. Dissertation, 109). Samas kirjutas ka Voltaire oma konkursitöös vabaduse eelistest abstraktselt, mainimata selle sisseviimise praktilisi aspekte Venemaa kontekstis. Voltaire’i töö pälvis kolmanda klassi äramärkimise ning ilmus lühendatud kujul tema „Filosoofilise sõnaraamatu“ kuuendas köites. Vt Voltaire. Oeuvres complètes. T. XLII. Imprimerie de la Société littéraire-typographique, Paris, 1784, 437–441. Venekeelne tõlge koos V. I. Semevskii väljavõtetega hiljem kaotsi läinud originaalkäsikirjast: М. Т. Белявский. Новые документы, 412–414.
157. [J. J. L. Graslin.] No. 100. Dissertation, 115. Graslin pidas ilmselt silmas John Locke’i või mõnda hilisemat Locke’i ideede järgijat.
158. Samas, 151.
159. Samas, 125.
160. Samas, 122.
161. Samas, 143.
162. Samas, 147–148.
163. Mecki elukäigu kohta vt: E. Donnert. Agrarfrage, 89–93.
164. Samas, 92.
165. E. J. von Meck, Sekretärs der Lief- und Ehstländischen Ritterschaft: Preisschrift, wegen der eigentümlichen Besitzungen der Bauern, welche bey der freyen ökonomischen Gesellschaft zu St. Petersburg das accessit erhalten. Wahlspruch: Festina lente. Hartknoch, Riga, 1772. Trükitud ka väljaannetes: Dissertation qui a remporté le prix sur la question proposée en 1766, 155–170, autorsuse kohta: samas, 182; Abhandlungen der freien Ökonomischen Gesellschaft 1768, Th. VIII. Hartknoch, St. Petersburg, Riga, Leipzig, 1775, 49–87. Essee sisukokkuvõte: E. Donnert. Agrarfrage, 93–95; L. Loone. Agraarküsimus, 214–218.
166. „[…] daβ Eigenthum und Freyheit eines jeden Einwohners eines Staats, die Glückseligkeit und den Flor desselben bezeichnen.“ (E. J. von Meck. Preisschrift, 6)
167. Samas, Vorbericht, 4.
168. Samas, 8. Selles kontekstis väärib märkimist, et Meck oli alates 1746. aastast välja andnud moraliseerivat nädalakirja Der ruhige Bemercker Menschlich[er] Handlungen, mis Saksamaa moraaliajakirjade eeskujul oli suunatud kodanike vooruslikkuse parandamisele. Vt E. Donnert, Agrarfrage, 88.
169. E. J. von Meck. Preisschrift, 11–12.
170. Samas, 10.
171. Samas, 11–12.
172. Samas, 20.
173. Samas, 22.
174. Samas, 28–29.
175. Samas, 24–25.
176. M. Sauter. The Prussian Monarchy and the Practices of Enlightenment. – Monarchisms in the Age of Enlightenment: Liberty, Patriotism, and the Common Good. Ed. by H. Blom, J. C. Laursen, L. Simonutti. University of Toronto Press, Toronto, 2007, 217–239;
https://doi.org/10.3138/9781442684607-013
vt ka: J. D. E. Preuß. Zur Beurtheilung des Staatsministers von Wöllner. – Zeitschrift für Preußische Geschichte und Landeskunde, 1865, 2, 577–604, 746–774; E. Donnert. Politische Idelogie, 169. 1784. aastal kirjutas Wöllner käsikirja jäänud käsitluse, milles soovitas pärisorjuse kaotamist: J. C. Woellner. Abhandlung von der Leibeigenschaft (Konzept). Geheimes Staatsarchiv Preußischer Kulturbesitz, VI. HA, Nl Woellner, J. Chr. v., Nr. 67.
177. [J. C. Wöllner.] Beantwortung der von der freyen Oekonomischen Gesellschaft zu St. Petersburg den 11ten November 1766 aufgegebenen Preiβ-Frage Wahlspruch Catharina. – Dissertation qui a remporté le prix sur la question proposée en 1766, 61–108; J. C. Wöllner. Preisschrift wegen der eigenthümlichen Besitzungen der Bauern welche bey der Rußischkayserl. Freyen Ökonomischen Gesellschaft zu St. Petersburg den ersten May 1768 das Accessit erhalten. Berlin, 1768. Vt kokkuvõtet: J. D. E. Preuß. Zur Beurtheilung des Staatsministers von Wöllner, 583–585; M. Schippan. Die Aufklärung in Russland im 18. Jahrhundert, 323–324.
178. [J. C. Wöllner.] Beantwortung, 64–65.
179. Samas, 66–70.
180. Samas, 70–74.
181. Samas, 85–87.
182. Samas, 96–99.
183. Samas, 99–102.
184. Samas, 105–107.
185. Samas, 108.
186. Vt W. Berelowitch. Aleksei Yakovlevich Polenov at the University of Strasbourg (1762–1766): The Birth of an Intellectual’s Identity. – Intellectual Connections, Networks, and International Relations: Russia, France, Europe: 13th to 20th Centuries. Cahiers du monde russe, 2002, 43, 2, 295–320. Juba enne tõlkijakoha saamist oli Polenovile antud ülesanne tõlkida saksa ja ladina keelest vene keelde Eesti- ja Liivimaa seadused (М. Т. Белявский. Новые документы, 396).
https://doi.org/10.4000/monderusse.66
187. Teaduste akadeemia protokoll, 1762, tsit W. Berelowitch. Aleksei Yakovlevich Polenov, 303. Polenovi Strasbourgi õppekavas olid loomuõigus ja rahvusvaheline õigus Pufendorfi, Grotiuse ja Wolffi järgi kavas kohe alguses ning traditsioonilisemaid õigusalaseid distsipliine, nagu Rooma õigus ja kanooniline õigus, käsitleti alles kolmandal aastal (samas, 307–308).
188. W. Berelowitch. Aleksei Yakovlevich Polenov, 309–312; М. Т. Белявский. Новые документы, 396–397.
189. М. Т. Белявский. Новые документы, 414–430. Eemaldatud on kõik kohad, kus autor räägib Vene pärisorjade raskest olukorrast ja mõisnike omavolist, märkused pärisorjuse laastava mõju kohta ühiskonnale ning hoiatused võimaliku ülestõusu kohta. Eemaldatud on ka suur osa peatükist „Orjaseisundi tekkimisest“, mis sidus orjuse päritolu vägivalla ja sõja tagajärgedega, ning märkimisväärne osa peatükkidest „Omandiõigus vallasvara üle“, „Kindlate kohustuste ja maksude määramine“ ja „Talupojakohtute loomine“ (samas, 399).Võistlustöö ettepanekute kokkuvõtet vt: E. Donnert. Politische Ideologie, 184–186.
190. М. Т. Белявский. Новые документы, 415.
191. Samas, 416.
192. „на каких правах утверждено стоит рабство“ (samas, 417).
193. „Ничто человека в большее уныние привести не может, как лишение соединенных с человечеством прав. Чрез сие мало-помалу приходим мы в нерадение и леность, которые, понижая нас, нечувствительно отнимают все силы и препятствуют нашему разуму возвыситься до надлежащего степени совершенства. Дошед до того, всегдашнее недоверие и некоторая боязнь не дозволяют проникнуть сквозь густые невежества облака. Но пусть человек пользуется правами человечества, пусть уничтожены будут не допускающие его до их исполнения препятствия, то, возвратив свои силы, вскоре переродится.“ (Samas, 419–420)
194. Samas, 427. Siiski on Polenov eemaldanud rikkumisest kõneldes fraasi „vägivaldselt ja salaja“.
195. Seetõttu pole üllatav, et hiljem (1784) astus Wöllner otsesõnu pärisorjuse likvideerimise eest välja.
196. M. Seppel. Liivimaa pärisorjus kameralistliku kriitika kumas, 161.
197. J. G. Eisen. Lehrbegriff, § 115.
198. Eisen Stählinile 16.07.1768. Tõenäoliselt saatis Stählin Eisenile 1768. aastal Peterburis ilmunud teose „Dissertation qui a remporté le prix sur la question proposée en 1766“, kus olid originaalkeeles ära trükitud Beardé võiduessee ning äramärkimise pälvinud esseed.
199. Eisen Gadebuschile 3.11.1768. – J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 590.
200. Eisen Gadebuschile 3.11.1768. – J. G. Eisen. Ausgewählte Werke, 591.
