Artiklis vaadeldakse välismaa kuld- ja hõbemüntide esinemist tallinlaste pärandiloendites 1560. aastani. Otsitakse vastust küsimustele, missuguseid võõraid münte liikus keskajal-varauusajal Tallinnas ning kellel ja kui palju neid oli. Ümardatult poolest tuhandest pärandiloendist pakuvad vastuseid esitatud küsimusteleenam kui sada. Nende analüüs näitab, et Tallinnas liikus kümneid sorte erinevaid välismaa kuldmünte, madalama väärtusega kõige rohkem. Kuldmünte ei olnud mitte ainult kõrgkihi kaupmeestel, vaid ka teiste sotsiaalsete kihtide esindajatel, kusjuures mingeid erinevusi mündisortide eelistustes täheldada ei saa. Küll sõltus ühiskondlikust seisundist isiku valduses olnud rikkuse määr. Välismaa hõbemüntidest olid levinumad taalrid, võõras vahetusraha tuli kasutusele vaid kodumaiste müntide puudusel. Arheoloogilises aineses kirjalikest allikatest nähtav raharikkus aga ei kajastu.
1. Kokkuvõtlikult vt: I. Leimus, M. Kiudsoo, G. Haljak. Sestertsist sendini: 2000 aastat raha Eestis. AS Äripäev, Tallinn, 2018, 48–69, 172–174.
2. Tallinlaste testamentide põhjal ja Roland Seeberg-Elverfeldtile tuginedes on seda viimati, kuid väga lühidalt püüdnud teha: K.-R. Hahn. Revaler Testamente im 15. und 16. Jahrhundert. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 19.) LIT, Berlin, 2015, 105–106.
3. Varaloendid koostati juhul, kui keegi suri pärijateta, neid ei suudetud kohe leida või olid nad alaealised.
4. Vt nt A. Mänd. Äri ja vagadus: Lutke van Minden ja tema pärandiloend. – Tuna, 2020, 3, 17–27; A. Mänd, E. Russow. Palvehelmed ja isiklik vagadus keskaegsel Liivimaal. – Kunstiteaduslikke uurimusi, 2022, 31, 1–2, 7–37; I. Jürjo. „… sest ämmaemandad pole linna heaks vähem vajalikud kui kaplan …“: Ämmaemandatest Eestis keskajal ja varauusaja algul. – Tuna, 2018, 4, 19–32; R. Paju. Kivistunud lauluhääl ja šalmei: Ühest hiliskeskaegsest muusikukujutistega aknapiilarifragmendist Tallinna Linnamuuseumi raidkivikogus ning seda täiendavatest artefaktidest. – Res Musica 2023, 15, 11–27.
5. N. Klüssendorf. Numismatik und Geldgeschichte: Basiswissen für Mittelalter und Neuzeit. Hahnsche Buchhandlung, Peine, 2015, 65.
6. F. Elfver. Prästen Matz undangömda guld och silver: Om ett finländsk depåfynd från 1538. – Scripta varia numismatico Tuukka Talvio sexagenario dedicata. (Suomen Numismaattisen Yhdistyksen julkaisuja, 6.) Finnish Numismatic Society, Helsinki, 2008, 133–141. Transkriptsioon sisaldab vigu.
7. I. Leimus. Raha Eesti- ja Liivimaa kubermangus 1700–1800. – Vana Tallinn, 25 (29). Estopol, Tallinn, 2014, 98–132.
8. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 1r–2r. Dokument on dateerimata, kuid tol aastal aeti Rotger Wetzeli pärandiasju, vt: Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch.
Fortgesetzt von Hermann Hildebrand, Bd. 7. J. Deubner, Riga, Moskau, 1881, nr 28.
9. W. Stieda. Der Nachlass eines hansischen Kaufmanns. – Mittheilungen des Vereins für Lübeckische Geschichte und Alterthumskunde, 1885, 2, 1, 2–11.
10. K.-R. Allik. Revaler Testamente aus dem 15. Jahrhundert. Das Testament des Revaler Bürgers Gerd Satzem (1491). – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 1997, 46, 2, 178–204.
11. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 8v.
12. T. Kala. Reinold Korner, linnakirjutaja. – T. Kala, J. Kreem, A. Mänd. Kümme keskaegset tallinlast. Varrak, Tallinn, 2006, 121, 141.
13. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 16r–16v; Liv-, est-und kurländisches Urkundenbuch. Zweite Abteilung, Bd. 3. Hrsg. von L. Arbusow. J. Deubner, Riga, Moskau, 1914, nr 178.
14. T. Kala. Reinold Korner, 146–147.
15. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 19r.
16. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 254r.
17. Jacob Richerdese mündiafääri kohta vt: I. Leimus. Rahanmestari Leinhart Pauwermann ja rahanlyönti Turussa 1520-luvulla = Myntmästare Leinhart Pauwermann och myntningen i Åbo på 1520-talet. – Keskiajan hopearahat: Rahanlyönti Turun linnassa = Medeltida silvermynt: Myntning på Åbo slott. Turun museokeskus, Turku, 2022, 202–205, 210–212. Vt ka siinses artiklis tagapool fyrk’ide käsitlust.
18. I. Leimus. Matusekommetest Tallinnas 16. sajandil pärandiloendite põhjal. – Muutused, ümberkorraldused, uuendused: Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1525–1800. Koost. M. Seppel, M. Maasing. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2023, 435–457, siin 455.
19. Tema kohta vt: J. Kreem. Reinold Grist ja tema raamatukogu: Pilk 16. sajandi esimese poole Tallinna vaimsetele võimalustele. – Lugemise kunst. Koost. P. Lotman. (Raamat ja aeg, 2; Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, 13.) Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2011, 151–165.
20. I. Leimus. Matusekommetest, 456.
21. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 362r–366v.
22. Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.–20. sajandini. Koost. T. Kala, J. Kreem, L. Kõiv, K. Mäeorg, A. Mänd, T. Parts. (Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 14.) Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2104, 116–118; Tallinna kodanikkuderaamat 1409–1624. Toim. O. Greiffenhagen. (Tallinna linnaarhiivi väljaanded, 6.) Tallinna Eesti Kirjastus Ühisus, Tallinn, 1932, 45.
23. W. Stieda. Mündriche und Träger in Reval. – Beiträge zur Kunde Liv-, Est- und Kurlands, Bd. 7. Reval, 1912, 128–129.
24. T. Wolff. Tragfähigkeiten, Ladungen und Masse im Schiffsverkehr der Hanse, vornehmlich im Spiegel Revaler Quellen. (Quellen und Darstellungen zur hansischen Geschichte, N. F. 31.) Böhlau, Köln, Wien, 1986.
25. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 92v. Mitte topeltkreutsereid, nagu väidab tõlge Tallinna ajaloo lugemikus lk 117.
26. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 165r–165v, 170r. –170v.
27. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol. 5r; Bt1, fol. 168r–168v, Ae1, fol. 20r.
28. Cornelius Gubbertsoni kohta vt: A. Mänd. Images and Inscriptions on Dwelling Houses in Livonian Towns, c. 1450–c. 1550. – Everyday Life in a Hanseatic Town. Ed. by I. Leimus. (Varia historica, VIII.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2021, 34.
29. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 84r–84v. Kaalusulaste seisund keskaegses Tallinnas pole päris selge. 15.–16. sajandi vahetusel suutsid kaks selle elukutse esindajat tõusta koguni Suurgildi liikmeks, vt: A. Mänd. Suurgildi teke, põhikiri ja liikmeskond. – I. Leimus, R. Loodus, A. Mänd, M. Männisalu, M. Raisma. Tallinna Suurgild ja gildimaja. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2011, 44.
30. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 42v.
31. Tema kohta vt: T. Derrik. Das Bruderbuch der Revaler Tafelgilde (1364–1549). (Edition Wissenschaft, Reihe Geschichte, Bd. 59.) Tectum Verlag, Marburg, 2000 (Mikrofiche-Ausgabe), 103–104.
32. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 71r.
33. Tema kohta vt: A. Mänd. Naised, memoria ja sakraalruum hiliskeskaegsel Liivimaal. – Tuna, 2012, 3, 12–14.
34. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol. 34v–35r.
35. Ei saa välistada, et tema mees oli olnud kaupmees Hinrick Wichmann, ehkki too suri juba 1486. aastal (T. Derrik, Das Bruderbuch, 326).
36. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 164v.
37. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 75r.
38. I. Jürjo. „… sest ämmaemandad pole linna heaks vähem vajalikud kui kaplan …“, 23. Seal ära toodud Josyne sularaha – üle 15 000 Riia marga – on siiski enam kui suurusjärgu võrra üle paisutatud.
39. T. Derrik. Das Bruderbuch, 67, 145.
40. Sai kodanikuks juba 1484. aastal (Tallinna kodanikkuderaamat, 34).
41. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 50r.
42. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol. 50r.
43. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 238v.
44. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 70v.
45. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 85r.
46. Tema kohta vt: T. Derrik, Das Brüderbuch, 150–152.
47. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 267r.
48. Tema kohta vt: T. Derrik, Das Brüderbuch, 287–288.
49. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 162v.
50. Allikas märgitakse kuldnaid ilma mingi selgitava lisata. Tavaliselt on niisugustel juhtudel silmas peetud Reini kuldnaid.
51. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 39v. Bartelt Bomhouwer oli Suurgildi oldermann 1524–1527, tema kohta vt: T. Derrik. Das Brüderbuch, 255–256.
52. Suurgildis alates 1524 (T. Derrik. Das Brüderbuch, 406).
53. TLA, f. 230, n. 1, s. Aa14, nr 317; Regesten aus zwei Missivbüchern des XVI: Jahrhunderts im Revaler Stadt-Archiv. Bearb. von G. von Hansen. – Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands, III. Folge, IV. Band. Franz Kluge, Reval, 1895, nr 317; Finlands medeltidsurkunder. Samlade och i tryck utgifna af Finlands Statsarkiv genom Reinh. Hausen, Band I. Finlands Statsarkiv, Helsingfors, 1910, nr 6338.
54. F. Crull. Die Rathslinie der Stadt Wismar. – Hansische Geschichtsquellen, Bd. 2. Verlag der Buchhandlung des Waisenhauses, Halle, 1875, 78, 98, 100.
55. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol. 17r.
56. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 188v, 191v.
57. T. Derrik. Das Bruderbuch, 191.
58. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 133r, 137r.
59. K.-R. Hahn. Revaler Testamente, 105.
60. Need võeti talt ära karistuseks Rakvere linnuse loovutamise pärast, vt: J. Renner. Liivimaa kroonika 1556–1562. Tlk I. Leimus. Tänapäev, Tallinn, 2023, 96.
61. Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit: Aus dem schwedischen Reichsarchive zu Stockholm hrsg. C. Schirren. Bd. 3. Franz Kluge, Reval, 1863, nr 338.
62. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 72v.
63. J. Kobel. Rechenbuch / Auff Linien vnd Ziffern. Mit einem Visir Buchlin / Klar vnd verstentlich fürgeben. Gerechnetbuchlin/ auff alle Wahr vnd Kauffmanschafft. Müntz / Gewicht / Elen vnnd Maß / viler Land vnd Stett verglichen. Christian Egenolff, Franckfort, 1544, fol. 18: Bei dem werth der obgeschribnen guldenn můstu alweg […] des gehalts vnnd gebrags sonderlich acht haben, dieweil die müntz in keinem gehalt vnd werth bleiblich ist, Sonder vnentlich geandert, gemert vnd gemindert wirt, nach der zeit vn̄willen der Fürsten vnd Herren, die solchs zu andern, zu meren, vnd mindern, gewalt haben.
64. I. Leimus. Das Münzwesen Livlands im 16. Jahrhundert (1515–1581/94). (Stockholm Studies in Numismatics, 1.) Stockholm Numismatic Institute, Stockholm University, Stockholm, 1995, 63–64.
65. Kaspar Kolk, e-kiri autorile 27.09.2023.
66. G. Haljak. Livonian Coins, XIII–XVIII Century, Part I: Feudal States. Livonian Coins from XIII–XVI Century; Haljak Coin Auction, Tallinn, 2010, nr 177–180, 373, 812.
67. I. Leimus. Das Münzwesen Livlands, 34–35.
68. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 66r–68v.
69. Berlin, Staatliche Museen, Münzkabinett, Objekt-Nr. 18201940.
70. Nye Lyfflendische Chronica, Vam anfanck des Christendoems in Lyfflandt beth up disses Jar Christi 1578. Darin sonderlick Wat sick twisschen dem Muscowiter unde Lyfflendern de negesten twintich Jar her aneinander thogetragen: Trüwlich beschreven ist durch Balthasar Russowen Reualiensem. Augustinus Ferber, Rostock, 1578, fol. 56; B. Russow. Liivimaa provintsi kroonika. Tlk ja komm. J. Kivimäe. Tänapäev, Tallinn, 2022, 95.
71. I. Leimus. Medieval Livonian Gold Coins – Additional Data. – Numizmatikos rinkiniai: istorinės Lietuvos ir su ja susijusių šalių paveldas: Mokslo straipsnių rinkinys. (Lietuvos nacionalinio muziejaus biblioteka, 24.) Lietuvos nacionalinis muziejus, Vilnius, 2015, 197–204, siin 197–198.
72. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 202v.
73. Ю. Л. Дюков, В. А. Калинин, Е. В. Лепехина. Якоб Рейхель: Медальер – коллекционер – ученый 1780–1856: Каталог выставки. Государственный Эрмитаж, Санкт-Петербург, 2003, 155, nr 187.
74. G. Haljak. Livonian Coins, nr 244.
75. Mattis van Lange pärandvara hulgas, TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol. 43r.
76. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 411r; s. Ae3, fol. 80v, 85v.
77. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu, AI 7909:9007; I. Leimus, A. Tvauri. Coins and Tokens from a 15th-century Landfill in the Kalamaja Suburb of Tallinn. – Estonian Journal of Archaeology, 2021, 25, 2, 140–159, siin 150–151.
https://doi.org/10.3176/arch.2021.2.03
78. Eesti Ajaloomuuseum, AM 38761.
79. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu, AI 8553:1682.
80. Revalsche Zeitung, 06.10.1860, 6. Tänan isiku tuvastamise eest dr Kalev Jaagot.
81. Eesti ajaloomuuseum, AM 1:365.
82. H. E. Hartmann. Das Vaterländische Museum zu Dorpat oder die Sammlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft und des Central-Museum vaterländischer Altertümer der Kaiserlichen Universität zu Dorpat. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, Bd. VI, Heft 3–4. Heinrich Laakmann, Dorpat, 175.
83. M. Kiudsoo. Keskaja aarded Eestist: Maapõu kui hoiupank. AS Äripäev, Tallinn, 2023, 22.
84. I. Leimus, M. Kiudsoo, G. Haljak. Sestertsist sendini, 178.
85. K. Alttoa, T. Aus, K. Lange, J. Tamm. Über Untersuchungen der Burgen in Rakvere, Paide und Narva. – ENSV TA toimetised, 1988, 37, 4, 390–396, siin 394.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1988.4.16
86. M. Kiudsoo määrang (Keskaja aarded, 22: Bamberg, 14. sajand) põhineb muuseumi kartoteegi vääral sissekandel.
87. I. Leimuse määrang – Montfort, Wilhelm IX (1493–1518) (Kuld kartulivaost. – Idatee, 1997, 3, 41) – vajas uuema kirjanduse valgusel täpsustamist, vt: A. L. Friedberg, I. S. Friedberg, R. Friedberg. Gold Coins of The World: From Ancient Times to the Present: An Illustrated Standard Catalog with Valuations. 9th ed. The Coin and Currency Institute, Inc., Clifton, NJ, 2017, 546, nr 168.
88. M. Kiudsoo. Keskaja aarded, 159–160.
89. Soomest on leitud seitse keskaegset kuldmünti, neist kaks Turust ja selle lähedalt, üks Kuusisto linnusest, üks laevavrakist, muud maakohtadest: T. Talvio. Kultarahat Suomen löydöissä. – Tutkimusta ja keräilyä: Suomen Numismaattinen Yhdistys 1914–2014 (Suomen Numismaattisen Yhdistyksen julkaisuja, 7), 94–104; F. Ehrnsten. Pengar för gemene man? Det medeltida myntbruket i Finland. (Archaeologia Medii Aevi Finlandiae, XXVI.) Helsingfors universiteet, Helsingfors, 2019, 215.
90. Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch. Fortgesetzt von H. Hildebrand, Bd. 9: 1436–1443. Deubner, Riga, Moskau, 1889, nr 139; E. Nottbeck. Der Revalsche Gerichtsvogt und seine Protokolle von 1436 und 1437. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, Bd. 3. Franz Kluge, Reval, 1887, 31–77, siin 60, nr 103; A. Молвыгин. Денежное обращение и монетное дело на территории Эстонии в ХIII – первой половине ХVI вв.: Диссертация на соискание ученой степени кандидата историчесских наук. Таллин, 1967, 233, mrk 2. Käsikiri Eesti Ajaloomuuseumis.
91. Suurmüntide (sks grobe Münzen, Grossmünzen) all peetakse silmas suure läbimõõdu, kaalu ja väärismetalli sisaldusega hõbemünte, mida valmistati kuldmüntide hõbedase ekvivalendina ja mis põhimõtteliselt erinesid madala hõbedasisaldusega ning oma väärtust pidevalt kaotavast peenrahast.
92. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 59r, 60r.
93. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 66r.
94. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 155r, 161r, 165v, 169r, 236r, 267r, 280r; Ae1, fol. 17r, 29v, 34v, 42r, 43r; Ae2, fol. ٥٠r, ٦٥v, ٦٦v, ٧٠v jne.
95. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 251, 253.
96. G. Mickwitz. Aus Revaler Handelsbüchern: Zur Technik des Ostseehandels in der ersten Hälfte des 16. Jahrhunderts. (Societas Scientarum Fennica. Commentationes Humanorum Litterarum, IX:8.) Finska Vetenskaps-Societeten, Helsingfors, 1938, 89; I. Leimus. Das Münzwesen Livlands, 63.
97. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 391r; Ae3, fol. 40v, 47v.
98. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 40v.
99. I. Leimus, M. Kiudsoo, G. Haljak. Sestertsist sendini, 65–66.
100. I. Leimus. Das Münzwesen Livlands, 35–38; I. Leimus, M. Kiudsoo, G. Haljak. Sestertsist sendini, 66–67.
101. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 251r, 252r, 254r.
102. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 29r, 30r.
103. I. Leimus. Das Münzwesen Livlands, 24.
104. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 66v.
105. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 177.
106. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 185v.
107. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 404.
108. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 40v.
109. Õigemini Suurgildi lauagildi liige, vt: T. Derrik. Das Bruderbuch, 407.
110. T. Derrik. Das Bruderbuch, 275. Wedderlegginge tähendas, et jõukam kaupmees andis vaesemale lisakapitali, millega too sai opereerida. Tulud jagati kas pooleks või vastavalt panustatud kapitalile.
111. T. Derrik. Das Bruderbuch, 411.
112. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 176v.
113. TLA, f. 230, n. 1–I, s. 1117.
114. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 185v.
115. T. Derrik. Das Bruderbuch, 401.
116. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 67r.
117. Tallinna kodanikkuderaamat, 65.
118. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 40v–41v.
119. Tallinna kodanik 1552, elas veel 1561, Tallinna kodanikkuderaamat, 66, 78.
120. G. v. Hansen, Publikation aus dem Revaler Rathsarchiv. – Beiträge zur Kunde Ehst- Liv- und Kurlands, Bd. 3. Franz Kluge, Reval, 113–176, siin 128–129.
121. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 165v.
122. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 267r.
123. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 70v.
124. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 50r.
125. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 71r.
126. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 55v, 59v, 60r, 69r, 71r, 73r, 86r; Bt1, fol. 411r–411r.
127. I. Leimus. Das Münzwesen Livlands, 37.
128. A. Молвыгин. Денежное обращение, 402–405; I. Leimus, M. Kiudsoo, G. Haljak. Sestertsist sendini, 176.
129. A. Молвыгин. Денежное обращение, 392–394. Tpq – terminus post quem – enne seda aastat polnud võimalik aaret peita, aarde noorima mündi vermimisaasta.
130. Nt A. Молвыгин. Денежное обращение, 425 (Kabala (Pilistvere II) aare, tpq 1559); K. Ducmane, A. Ozoliņa. Latvija Eiropā: Monētu depozīti 1.–20. gadsimtā. (Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja Raksti, 16.) Latvijas Nacionālais vēstures muzejs, Rīga, 2009, nr 109 (Peetri kiriku aare, tpq 1558).
131. I. Leimus, A. Tvauri. Coins and Tokens from a 15th-century Landfill, 140–159.
132. Nt I. Leimus. Das Münzwesen Livlands, 95, tab. F.
133. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 1r.
134. Hõedakangidest Liivimaa allikates vt: И. Леймус. Гривна серебра (stucke sulvers) в ливонских источниках до начала ХVI в. – Российский рубль: 700 лет истории. Материалы Международной научной конференции, Великий Новгород, 25–27 апреля 2016 г. Новгородский музей-заповедник, Великий Новгород, 2017, 36–39. Liivimaa hõbedakangide kohta vt: T. Berga. Silver Bars and Trade in the Towns of Livonia (13th–14th Century). – Everyday life in a Hanseatic town, 7–23.
135. Asjassepuutuv historiograafia on väga lai. Olgu siinkohal osutatud vaid Eesti numismaatiku Arkadi Molvõgini olulisele artiklile: А. Молвыгин. Номиналы мелких монет Ливонии с середины ХIII до второй полоовины ХVI вв. и некоторые вопросы денежного дела Новгорода и Пскова. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, Ühiskonnateaduste seeria, 1963, 4, 379–389, siin 383–384.
136. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 23r, 84r, 85r, 155r, 165v, 184r, 185r, 353v, 412r; Ae2, fol. 59v, 65v, 77v, 97v, 102r; Ae3, fol. 35r, 47r, 60v, 61v, 86r.
137. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 47r.
138. D. Grimalauskaitė, E. Remecas. Money in Lithuania. National Museum of Lithuania, Vilnius, 2020, 127.
139. T. Берга. Пражские гроши и монеты Великого княжества Литовского в археологических памятниках Латвии (14 – первая половина 16 века). – International Numismatics Conference: Marking the 150th Anniversary of the National Museum of Lithuania, Vilnius, 2006. Lietuvos Nacionalinis Muziejus, Vilnius, 2010, 293–296.
140. К. В. Горлов, П. Г. Гайдуков, Н. В. Григорьева. Находки пражских грошей в Поволховье. – Новгород и новгородская земля: Материалы ХХХII научной конференции, посвященной памяти Н. Н. Гринева. Великий Новгород, 23–25 января 2018 г. (История и археология, 23.) Новгородский музей-заповедник, Великий Новгород, 2019, 283–290.
141. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 16r–16v; LECUB II.3, nr 178.
142. I. Leimus, M. Kiudsoo, G. Haljak. Sestertsist sendini, 60.
143. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 39v.
144. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 41v, 42v.
145. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 66r, 68v.
146. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 84v.
147. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 109r.
148. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt6, fol. 297r.
149. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 165v.
150. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol. 29v.
151. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol. 33r.
152. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol. 43r.
153. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 75r, 98v, 110r, 112v, 115v, 127v, 149v, 155v; Ae3, fol. 2r, 22v, 35v, 61v, 75v, 83r; Bt1, fol. 412r.
154. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 87r.
155. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae3, fol. 61v.
156. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 47r, 62r.
157. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 155r.
158. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 40r, 112v.
159. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 47r, 62, 66r, 68v, 89v, 251r, 289r, 293r, 350r, 353v, 412r; Ae1, fol. 29v, 43r; Ae2, fol. 42r, 59v, 65v, 75r, 77v, 82r, 83r, 89r, 98r, 102r, 198v; Ae3, fol. 22v, 47v, 55v, 75v, 80r, 87r.
160. Loetletud müntide hõbedasisalduse ja väärtuse kohta vt: W. Jesse. Der wendische Münzverein. (Quellen und Darstellungen zur hansischen Geschichte, Neue Folge, Bd. 6.) Hansischer Geschichtsverein, Lübeck, 1928, 209–211, Tab. 1–5.
161. G. Haljak. Livonian Coins, nr 334–339, 366–368, 425–429, 446.
162. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 47r, 62r, 84r, 85r, 161r, 169r, 350r, 353v; Ae1, fol. 34v, 43r; Ae2, fol. 34r, 59v, 70v, 75r, 95r, 177r, 211r; Ae3, fol. 2r, 47v, 55v, 61v, 62r, 66r, 73r, 74v, 75v, 78v, 85r, 87r, 87v.
163. I. Leimus. Das Münzwesen Livlands, 97, tab. H.
164. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae2, fol. 82r, 102r, 198v; Ae3, fol. 87r.
165. TLA, f. 230, n. 1, s. Ae1, fol 20r.
166. Mauri Kiudsoo andmed, isiklik teade.
167. I. Leimus. Ein spätmittelalterlicher Münzschatz von Üksnurme. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, Ühiskonnateaduste seeria, 1990, 39, 463–467.
168. R. Kari. Tüpoloogiline ülevaade Simuna peitleiu müntidest Rakvere Rajoonidevahelises Koduloomuuseumis. Dets. 1975. Käsikiri Eesti Ajaloomuuseumis.
169. Leimus. Ein spätmittelalterlicher Münzschatz, nr 2101–2331.
170. R. Kari, Tüpoloogiline ülevaade, nr 738–900.
171. I. Leimus. Abomynt i ett estniskt depåfynd. – Svensk Numismatisk Tidskrift, 1992, 6, 150–151; R. Kari. Tüpoloogiline ülevaade, nr 344–445.
172. I. Leimus. Ensimmäinen Pyhän Henrikin aurto Virosta. – Numismaattinen Aikakauslehti, 2020, 3, 50–52.
173. I. Leimus. Ein spätmittelalterlicher Münzschatz, nr 2373–2378.
174. R. Kari. Tüpoloogiline ülevaade, nr 901–902.
175. I. Leimus. Ein spätmittelalterlicher Münzschatz, nr 2379–2406 (Leedu), 2407–2424 (Poola), 2425–2434 (Saksa ordu); R. Kari. Tüpoloogiline ülevaade, nr 906–915 (Leedu), 916–919 (Saksa ordu), 920–921 (Poola).
176. I. Leimus. Ekspertiishinnang Põhja-Pärnumaalt Eametsa lähedalt avastatud mündileiu kohta. Tallinn, 2020. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis.
177. I. Leimus, Ekspertiishinnang Põhja-Pärnumaalt Eametsa lähedalt avastatud mündileiu kohta.
178. Mauri Kiudsoo andmed, isiklik teade; vt ka: M. Kiudsoo. Uulu peitleid Pärnumaalt: Eksperthinnang. Tallinn 2023. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. Vrd A. Молвыгин. Денежное обращение, 423–427, 429–432.
179. K. Ducmane, A. Ozoliņa. Latvija Eiropā, nr 102, 103, 109, 110?, 111, 116?, 121.
180. Wörterbuch der Münzkunde. Hrsg. von Fr. Freiherr von Schrötter. Walter de Gruyter & Co, Berlin, Leipzig, 1930. Ruumi kokkuhoiu mõttes pole sellele teatmeteosele igal üksikjuhul siinses nimestikus viidatud.
181. D. Groebbe. Beantwoording der prijsvraag over de munten, en hetgeen daartoe betrekking heeft, sedert 1500 tot den jare 1621 ingesloten. M. Hayez, Brussel, 1835.
https://doi.org/10.3406/marb.1835.1101
182. H. Enno van Geldern. De nederlandse beeldenaars van 1586 tot 1621. – Jaarboek voor Munt- en Penningkunde, 1973/1974, 60/61, 5–68.
183. R. Kunzmann, K. Weisenstein. Das Zürcher Probierbuch: Das Zürcher Probierbuch der Familie Stampfer dokumentiert Münzproben der Stadt von 1549 bis 1680. Battenberg, Regenstauf, 2018.
184. A. L. Friedberg, I. S. Friedberg, R. Friedberg, Gold Coins of the World: From Ancient Times to the Present: An Illustrated Standard Catalog with Valuations. 9th ed. The Coin & Currency Institute, Inc, Clifton, NJ, 2017.
185. Hanserezesse, 4. Abt. 2. Bd.: 1535 Juli bis 1537. Bearb. von K. Friedland, G. Wentz. Böhlau Verlag, Köln, Wien, 1970, nr 677.
186. https://www.acsearch.info/search.html?id=1630207.
187. Fr. Schrötter. Blaumüser. – Wörterbuch der Münzkunde, 78.
188. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 84v.
189. I. Leimus. Några anteckningar beträffande Gustav Vasas myntning i Uppsala. – Svensk Numismatisk Tidskrift, 1996, 3, 52–54.
190. B. Tingström. Svensk numismatisk uppslagsbok: Mynt i ord och bild 1521–1968. Numismatiska bokförlaget, Stockholm, 1968, 248.
191. B. Ahlström, Y. Almer, B. Hemmingsson. Sveriges mynt 1521–1977. Numismatiska bolförlaget, Stockholm, 1976, nr 27–33, 74–95.
https://doi.org/10.1002/phbl.19770330214
192. I. Leimus. Jakob Richerdes’ myntningsaffär i Finland och i Reval. – Historisk Tidskrift för Finland, 1984, 2, 107–122.
193. L. O. Lagerqvist. Svenska mynt under vikingatid och medeltid samt gotländska mynt. Numismatiska bokförlaget, Stockholm, 1970, 107–149.
194. L. O. Lagerqvist. Äldre vasatid. – Myntningen i Sverige 995–1995. (Numismatiska Meddelanden, 40.) Svenska numismatiska föreningen, 1995, 129–130.
195. G. Galster. Unionstidens udmøntninger. Danmark og Norge 1397–1540, Sverige 1363–1521. Dansk Numismatisk Forening, København, 1972, 23.
196. D. Groebbe. Beantwoording, 123–124.
197. J. Chr. Moesgaard. I skyggen af 500-årsjubilæet for blodbadet i Stockholm: status på forskningen i Christian II’s klippinge. – Svensk Numismatisk Tidskrift, 2020, 7, 153–159.
198. I. Leimus. Das Münzwesen Livlands, 35–38; I. Leimus, M. Kiudsoo, G. Haljak. Sestertsist sendini, 66–67.
199. TLA, f. 230, n. 1, s. Bt1, fol. 350r.
200. Fr. Schrötter. Schreckenberger. – Wörterbuch der Münzkunde, 607.
201. G. Galster. Unionstidens udmøntninger, 22.
202. B. Ahlström, Y. Almer, B. Hemmingsson. Sveriges mynt, nr 6–9, 37–39, 96–97.
203. B. Ahlström, Y. Almer, B. Hemmingsson. Sveriges mynt, nr 17, 55.
204. bid., nr 18–26, 58–73.
205. B. Tingström. Svensk numismatisk uppslagsbok, 79.
