The article discusses names for professional healers (arst, paader, palper, tohter, velsker) registered as borrowed words in 16th-19th century written Estonian. The origin and meaning (shifts) of these words is examined, along with their occurrence in older written Estonian and their usage in dialects and runic songs, as well as in neighboring and related languages.
First aid and wound treatment was until the 19th century the responsibility of sauna keepers, barbers and barber-surgeons, the last of whom performed surgical procedures in addition to regular barber’s work. Based on the lexicons of older written Estonian, it is possible to follow how the names for these professions developed by the 18th century. Of these loan words, arst ‘doctor’, tohter ‘doctor’ and velsker ‘medical assistant’ are still used in modern Estonian, while paader ‘sauna keeper’ and palper ‘barber-surgeon’ have long since disappeared. Interestingly, in runic songs, meanings of these words have been preserved that do not occur in written language or in dialects. For instance, palper is used in these songs as a synonym for arst and tohter ‘doctor’ (rather than its original meaning of barber), while velsker is used to denote a barber (and certainly not a field surgeon).
AR = [Peter Ernst Wilde 1771]. Arsti ramat nende juhhatamisseks, kes tahwad többed ärraarwada ning parrandada. Eesti keelde ümbertöötanud August Wilhelm Hupel. Trükkitud Poltsamaal 1771. Aastal.
EA II = Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg, 2012. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut.
EA IV = Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni, 2003. Peatoim Sulev Vahtre. Õpetatud Eesti Selts. Tartu: Ilmamaa.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat, 2012. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EEW = Julius Mägiste 1982. Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
EKI MK = Eesti Keele Instituudi murdekartoteek.
EKMS I = Andrus Saareste 1958. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I. Stockholm: Vaba Eesti.
EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/qs1918/.
EMS I = Eesti murrete sõnaraamat I (A–J), 1994. Toim Helmi Neetar, Ellen Niit, Eevi Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ERLAB = Eesti regilaulude andmebaas 2003–2016.
http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/?ln=ee
ERS = Эстонско-русскiй словарь, составленный по Гупелю Иваномъ Лунинымъ. Дерптъ, 1853.
EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat I (A–M), 1925. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Gustavson, Heino 1969. Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. a. Tallinn: Valgus.
Göseken 1660 = Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.
Helle, Anton Thor 2006 [1732]. Lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Hornung, Johann 1977 [1693]. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga. – Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts III. Eingeleitet und herausgegeben von Harald Haarmann. Fenno-Ugrica. Band 4. Hamburg: Helmut Buske.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga, Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel (1737–1819). Tallinn: Riigiarhiiv.
Kala, Tiina 2013. Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Kaplinski, Küllike 1995. Tallinn – meistrite linn. Tallinn: Koolibri.
Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Käbin, Ilo 2016. Kirurgia ajaloost Eestis. – Eesti kirurgiast läbi aegade. Koost Vello Padrik. Tartu, 37–40.
Laidre, Margus 1999. Üks hä tru ja öige sullane. Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1654–1700. Tallinn: Eesti Ajalooarhiiv.
Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnad 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu Riiklik Ülikool. [Käsikiri Eesti Keele Instituudis.]
Lill, Anne 1984. Võõrast päritolu meditsiiniterminid vanemas eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 10, 614–621.
LÖ = [Peter Ernst Wilde 1976 [1766]]. Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse. Trükkitakse Poltsamal. Faksiimile. Tallinn: Valgus.
MND HW = Agathe Lasch, Conrad Borchling 1956. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Erster Band (A – F/V). Neumünster: Karl Wachholz Verlag.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. [Toim Lembit Vaba.] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Peegel, Juhan 1976. Saatesõnu. – Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse. Poltsamal 1766. Faksiimile. Tallinn: Valgus, I–VI.
PHW = Plattdeutsch-hochdeutsches Wörterbuch. Bearbeitet von Wolfgang Lindow. 4. überarbeitete Auflage. Schriften des Instituts für Niederdeutsche Sprache, 1993. Bremen: Schuster Leer.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma, Toronto: Maarjamaa.
Sander, Sabine 1991. Bader und Barbiere. – Lexikon des alten Handwerks. Vom späten Mittelalter bis ins 20. Jahrhundert. Herausgegeben von Reinhold Reith. München: C. H. Beck.
Sehwers, Johannes 1953. Sprachlich-kulturhistorische Untersuchungen vornehmlich über den deutschen Einfluss im Lettischen. 2. Auflage. Berlin, Wiesbaden: Otto Harrassowitz.
SKES II = Y. H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki 1976. Suomen kielen etymologinen sanakirja II. Toinen painos. Tutkimuslaitos „Suomen suvun“ julkaisuja III. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII2.) Helsinki.
SSA 2 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 2 (L–P), 1995. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
SSA 3 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 3 (R–Ö), 2000. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Tering, Arvo 2016. Kirurgia muutumine käsitööalast akadeemiliseks meditsiinivaldkonnaks. – Eesti kirurgiast läbi aegade. Koost Vello Padrik. Tartu, 17–36.
TSRJa = Толковый словарь русского языка, 1940. Том IV. Ред. Д. Н. Ушаков. Москва.
Valmet, Aino 1966. „Lühhike öppetus“ keelelisest küljest. – Keel ja Kirjandus 11, 683–688.
Vestring, Salomo Heinrich 1998 [1710–1730]. Lexicon Estonico Germanicum. Toim Ellen Kaldjärv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Viikberg, Jüri 2016. Alamsaksa laensõnad eesti keeles. Veebisõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut. http://portaal.eki.ee/dict/als/.
Viikberg, Jüri 2020. Endisaegne meistrimees palper. – Kīel joug om šīld. Festschrift zum 65. Geburtstag von Eberhard Winkler. Hg. von Hans-Hermann Bartens, Lars-Gunnar Larsson, Katja Mattson, Judit Molnar, Tiina Savolainen. (= Veröffentlichungen der Societas Uralo Altaica 94.) Wiesbaden: Harrassowitz, 415–423.
VMS II = Väike murdesõnastik II, 1989. Toim Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
