ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
Alternatiivseid etümoloogiaid VIII.  ahervare-varskahjulaukamaruttuma ja (vihma)sagar; pp. 151–168
PDF | 10.3176/esa67.08

Author
Lembit Vaba
Abstract

The article presents new or revised etymologies for the words ahervare-vars ‘(stone) ruins of a burnt-out building’, kahju ‘material loss, damage, harm etc’, laukama ‘to sprout’, ruttuma ‘to rot, decay’ and (vihma)sagar ‘raincloud, rainshower’.

ahervare, -vars ‘(stone) ruins of a burnt-out building’ has often been linked to the word ahi ‘oven’. Estonian aher-belongs to a word family including Estonian dialectal aherahervareaherikahermik ‘pile of rocks’; Votic aherikko‘poor, sandy soil’; Finnish dialectal ahera ‘thick beach sand’, aherikko ‘gravelly, pebbly land with little soil’ and others. This word family comes from the Finnic derivation ahe-ra and its further derivations from the stem *aho. The original meaning of ahera is ‘land poorly suited or unsuitable for cultivation’, which has led semantically to the meaning of ‘pile of rocks’. ahervare-vars with the secondary meaning of ‘(stone) ruins of a burnt-out building’ has overridden ahjuvare and other variants.

The phonetic variability of kahju : kahju ‘material loss, damage, sad mood, commiseration’ in Estonian dialects is considerable: kahikaehokaih`kaihokahu and others their source form is *kaiho. This word family comprises a number of verbs with phonetically variable derivation stems, among them kahjustama ‘to damage, harm’, kahjatsema,kahetsema ‘to feel dissatisfied’ and others. The Estonian word family in question has equivalents in all Finnic languages except for Ludic and Veps: Courland Livonian ka’i ‘damage’, Votic kaiho ‘damage, destruction’, Finnish kaiho ‘sorrow, shortage; worry etc’, kaihotakaihoa ‘to sadden; to lament’, Izhorian kaiho ‘lament, loss’, kaihoda ‘to lament; to yearn, long for’; Karelian kaiho ‘sadness’, kaihota ‘to sadden’, kaihuo ‘to yearn, long for’. This word family has erroneously been thought to include Finnish kaihi and Estonian kae ‘cataract’, as well as Finnish kaihakaihe‘shadowy’, kaihokaihu ‘hiding place’, kaihikaihekaiho ‘clouding of eye lenses; concealing cover; dim, dusky’, kaihea ‘dark; bitter’, kaihota ‘to conceal oneself’, kaihtaakaihtia ‘to prevent from seeing’, kaihto ‘bashful’ and others, Karelian kaihte and Ludic kaehte ‘cataract’. This etymology is based on the assumption that the word family has developed semantically from the root word kaihV ‘a covering providing protection’: ‘shadowy place’ > ‘dim’ > ‘to prevent from seeing, keep hidden’ > ‘to hide, cover’. According to this interpretation, the semantic line ‘sadness, grief’ > ‘to be sad’ > ‘to pity’ is related to ceremonial rituals that demanded the covering of the head and face, while the Estonian-Livonian meaning of ‘accident’ can allegedly be explained as an attempt at euphemism. However, this explanation fails to draw a logical semantic connection between the family represented by Estonian kahju ‘material loss’ and that represented by Finnish kaihi ‘cataract’ and others. This is clearly a Baltic loan: Old Finnic *kajša < Baltic gaiša(-): Lithuanian gaĩš-ti (gaĩštagaĩšo) ‘to waste time; to become wretched/pitiful, die, perish etc’.

laukama ‘to sprout (shoots, barley)’ has been registered in western Saaremaa and from the Mulgi dialect area in Karksi. It is an obvious borrowing from Latvian: plaûkt (plaûkstplaûka) ‘to sprout, burst into bloom, etc’.

ruttuma ‘to rot, decay’ is a South Estonian verb, borrowed from Latvian strutuôt ‘to rot’.

(vihma)sagar ‘raincloud, rainshower’ and (ukse)sagar ‘(wooden) hook of a gate or door hinge’ have been regarded as homonyms of different etymological origin. Estonian sagar ‘wooden door hinge’ and its cognates, found in all Finnic languages, are borrowed from Baltic < *stagara-: Lithuanian stãgaras ‘dried plant stem, twig; leaf stalk’. Estonian (vihma)sagar, on the other hand, has an equivalent only in Courland Livonian: zägàr ‘rainshower, blizzard, storm; rain-, snow-, or thundercloud’. Analysis of Estonian vernacular cloud names reveals that Estonian-Livonian cloud semantics is based on a metaphor, reflected in this case as well, in which jagged or unevenly shaped clouds are compared to the word sagar ‘(crooked) wood slat’.

References

ALEW 1–3 = Altlitauisches etymologisches Wörterbuch, 2015. Unter der Leitung von Wolfgang Hock und der Mitarbeit von Elvira-Julia Bukevičiūtė und Christiane Schiller bearbeitet von Rainer Fecht, Anna Helene Feulner, Eugen Hill und Dagmar S. Wodtko. Bd. 1: A–M, Bd. 2: N–Ţ, Bd. 3: Verzeichnisse und Indices. Hamburg: Baar.

Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. (= Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 14.) Tallinn: Valgus.

Būga, Kazimieras 1959. Rinktiniai raštai II. Vilnius: Valstybinė politinės ir mokslinės literatūros leidykla.

Danell, Gideon 1951. Ordbok över Nuckömålet. Uppsala, København: A.-B. Lundequistska Bokhandeln, Ejnar Munksgaard.

EEW 1–12 = Julius Mägiste 2000. Estnisches etymologisches Wörtebuch 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

Ehasalu, Epp; Külli Habicht; Valve-Liivi Kingisepp; Jaak Peebo 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

EKMS 1–4 = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat 1–4. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu de traductions en français. Stockholm: Vaba Eesti.

EKSS = Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll 2009. Eesti keele seletav sõnaraamat. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 
http://www.eki.ee/dict/ekss/

EM = Eesti mõistatused. Koost Arvo Krikmann, Jaak Krikmann. 
https://www.folklore.ee/moistatused/

EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VII, 1994–2021. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 
http://www.eki.ee/dict/ems/

Endised ja praegused paganad 1876. Ristirahwa pühhapäwa leht, 36, 2. september, 288.

ERA = Eesti regilaulude andmebaas. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. 
https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/

ETY = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ety/.

Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Dorpati Livonorum: Excudebat Johannes Vogel / Acad. Typogr.

Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache, Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Reval: Adolph Simon.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. Kolmas, korjattu ja lisätty painos. Helsingissä: Otava.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga, Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Jürissaar, Milvi 1999. Kiudpilved. – Eesti Loodus 4, 140.

Kask, Arnold 1967. Eesti keele grammatika III. 1. vihik. Liitsõnad ja sõnade liitmisviisid eesti keeles. Tartu: Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateeder.

Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

KKS = Karjalan kielen sanakirja, 1968–2005. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVI, Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 25.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura. 
https://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi

Laanest, Arvo 1997. Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

LELS = Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits 2012. Līvõkīel-ēstikīel-leţkīel sõnārōntõz. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca. Tartu, Rīga: Tartu Ülikool, Latviešu valodas aģentūra.

LEV 1–2 = Konstantīns Karulis 1992. Latviešu etimoloģijas vārdnīca 1–2. Rīga: Avots.

LEW 1–2 = Ernst Fraenkel 1962–1965. Litauisches etymologisches Wörterbuch 1–2. Heidelberg: Carl Winter, Universitätsverlag; Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

LKŽ = Lietuvių kalbos žodyno (t. 1–20, 1941–2002) elektroninio varianto I leidimas 2005. 
http://www.lkz.lt

ME 1–4 = K. Mīlenbacha Latviešu valodas vārdnīca 1–4, 1923–1932. Rediģējis, papildinājis, turpinājis J. Endzelīns. Rīgā: Herausgegeben vom lettischen Bildungsministerium / Herausgegeben vom lettischen Kulturfonds.

MUL = Mulgi sõnaraamat. Eesti Keele Instituut. 
https://eki.ee/dict/mulgisuur/

Müller 1600–1606 = Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop 2000. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Toim Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu: Tartu Ülikool.

Neovius, Adolf; Lauri Hakulinen; Veikko Ruoppila 1984. Itä-Kannaksen murresanakirja. Toim Veikko Ruoppila. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 392.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Karjalaisen Kulttuurin Edistämissäätiö.

Neus, H[einrich] 1852. Ehstnische Volkslieder. Urschrift und Uebersetzung. Dritte Abtheilung. Herausgegeben von der ehstländischen literärischen Gesellschaft. Reval: Kluge und Ströhm.

Nirvi, R. E. 1955. Sanoja ja käyttäytymistä. Sanahistoriallisia tutkimuksia I. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Nirvi, R. E. 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Nuutinen, Olli 1987. Balttilaisten lainojen substituutiotapauksia. – Virittäjä 91 (1), 52–63.

Ojansuu, Heikki 1916. Suomen kielen tutkimuksen työmaalta. Sarja esitelmiä I. Jyväskylä: Gummerus.

ORDBOK = Ordbok över Finlands svenska folkmål. https://kaino.kotus.fi/fo/.

Pall, Valdek 1994. Idamurde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Posti, Lauri 1942. Grundzüge der livischen Lautgeschichte. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia LXXXV.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma, Toronto: Maarjamaa.

Rossihnius 1632 = Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop 2002. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Toim Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.) Tartu: Tartu Ülikool.

Ränk, Gustav 1939. Saaremaa taluehitised. Etnograafiline uurimus I. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Saareste, Andrus 1954. Bidrag till kännedomen om svenska lånord estniskan II. – Svio–Estonica. Studier utgivna av Svensk-estniska samfundet. (= Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi toimetised XII/3.) Tartu: Akadeemiline Rootsi-Eesti Selts, 72–81.

SKES 1–7 = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola 1974–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja 1–7. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII. Tutkimuslaitos „Suomen suvun“ julkaisuja III.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SMS = Suomen murteiden sanakirja. 
https://kaino.kotus.fi/sms/

SP = Eesti keele sõnapered. Eesti Keele Instituut. 
https://www.eki.ee/dict/sp/

SSA 1–3 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 1–3, 1992–2000. Päätoim Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Estnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath vnd Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall: Chr. Reusner.

Zinkevičius, Zigmas 1987. Lietuvių kalbos istorija II. Iki pirmųjų raštų. Vilnius: Mokslas.

Toomessalu, Aadu 1969. Tuulik, kadakas ja leib. III valimik korrespondentide murdetekste. Tallinn: Valgus.

Uibo, Udo 2011. Etümoloogilisi märkmeid (XI). Suvejuttu er-liitsõnadest. – Keel ja Kirjandus 7, 536–542.

Uotila, Eva 1986. Baltic impetus on the Baltic–Finnic diphthongs. – Finnisch-Ugrische Forschungen 47 (2–3), 206–222.

Vaba, Lembit 1990. Die baltischen Sonderentlehnungen in den ostseefinnischen Sprachen. – Itämerensuomalaiset kielikontaktit. Itämerensuomalainen symposium 7. kansainvälisessä fenno–ugristikongressissa Debrecenissä 27.8.–1.9.1990. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 61.) Helsinki, 125–139.

Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn, Tampere: Eesti Keele Instituut, Tampereen Yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.

Vaba, Lembit 2011. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku. – Keel ja Kirjandus 10, 734–763.

Vestring, Salomo Heinrich 1998 [1710–1730]. Lexicon Estonico Germanicum. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. (= Eesti TA Emakeele Seltsi toimetised 20 (67).) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

VKS 1–7 = Vadja keele sõnaraamat 1–7, 1990–2011. Toim Elna Adler, Merle Leppik, Silja Grünberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

VMS = Väike murdesõnastik I–II, 1982–1989. Toim Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. 
http://www.eki.ee/dict/vms/

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Wiedemann, Ferdinand Johann 2005 [1875]. Grammatik der estnischen Sprache. Durchgesehenes Faksimile der Ausgabe von 1875. Tallinn: Stiftung für Estnische Sprache.

WP = Eberhard Winkler, Karl Pajusalu 2009. Salis-livisches Wörterbuch. Herausgegeben von Eberhard Winkler und Karl Pajusalu. (= Linguistica Uralica. Supplementary Series 3.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Äimä, Frans 1901. Äänneopillinen tutkimus Tytärsaaren murteesta. (= Vähäisiä kirjelmiä 31.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Back to Issue