EAP - The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society Publications

The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society

Impact Factor (2022): 0.3

Mis seos on Põlval linaga? Läänemeresoome *pellova(s) kui veel üks võimalus selgitada kohanime Põlva päritolu; pp. 192–204

PDF | https://dx.doi.org/10.3176/esa64.07

Author

Eva Saar

Abstract

How is Põlva related to flax? Finnic *pellovas as an alternative etymology for the place name Põlva

To this day, the origin of the South-Estonian toponym Põlva lacks a satisfactory phonological-historical explanation. Firstly, the article aims to connect the etymology of Põlva with the Finnic word *pellova(s) ‘flax (Linum)’, which is considered a Finno-Ugric native stem. The word has syncopic equivalents in several Northern Finnic languages (e.g. krjA peлvaz ‘flax’, lü peлvaz ~ peuvaz, vpsP ṕüuvaz, vpsK püuvaz, pǖväz, peüväz, ṕöлvaz, vpsL pöüväz, peuvez, ṕēv́äz). The historical development *pellovas > pe̮l̀va is considered very logical, as it reflects several historical developments characteristic of (South) Estonian: 1) sound change *e > e̮ in first syllable; 2) intervocalic sound change *s > h in non-initial syllable; 3) the loss of intervocalic h in non-initial syllable; 4) syncope: Nom *pellovas > *pelvas : Gen *pellovasan > *pellovahan > *pelvahan; 5) the loss of the derivational suffix *-sV > *-hV in vocalic stem inflectional forms; 6) the apocope of *n (GenSg *pellovasan >> pe̮l̀va).
Nevertheless, the question remains: how could the word *pellova(s) be preserved as place name, while there is no mark of it in surrounding South Estonian dialects? As another alternative, the place name Põlva may be related to the personal name (cognomen) Pellowa(s), which nevertheless may originate from the Northern Finnic word *pellova(s) ‘flax (Linum)’. During the centuries, the Northern Finnic origin cognomen has presumably emerged more than once in South Estonia. First, it has motivated the place name Põlva, and later on, it became the basis for the family name Pellowa(s).

References

Eesti mullastik = Eesti mullastik s. a. Eesti entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (05.01.2019).

Eesti Võrumaa = Eesti II. Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1926. Toim. J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

EKNR = Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop 2016. Eesti kohanimeraamat. Toim. Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Eesti Keele Instituut, Võru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim. Iris Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=lina&F=M&C06=et (27.12.2018).

Joalaid, Marje 2009. Balto-Finnic personal name suffixes. – Names in Multi-Lingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23nd International Congress of Onomastic Sciences, August 17–22.2008. Eds. Wolfgang Ahrens, Sheila Embleton, André Lapierre with the assistance of Grant Smith, Maria Figueredo. Toronto: York University, 532–541.

Kalima, Jalo 1952. Slaavilaisperäinen sanastomme. Tutkimus itämerensuomalaisten kielten slaavilaisperäisistä lainasanoista. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 243.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kallasmaa, Marja 2017. Nimi ja võim. Isiku- ja kohanimede seostest. – Õiguskeel 2, 1–7. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/marja_kallasmaa._nimi_ja_voim._isiku-_ja_kohanimede_seostest.pdf (27.12.2018).

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (= Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia. Sarja B, 90, 1.) Helsinki.

Laanest, Arvo 1958. Näiteid isuri keele Hevaha murdest. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused. II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 167–174.

Laanest, Arvo 1966. Isuri murdetekste. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Lang, Valter, Aivar Kriiska 2001. Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia. – Eesti Arheoloogia Ajakiri 5 (2), 83–109.

Lepajõe, Jaan 1998. Kiutaimede kasvatamine ja töötlemine. – Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos. I osa (kuni 1918. aastani). Koost. Jüri Kuum. Tartu: Akadeemiline Põllumajanduse Selts, 52–53.

Mets, J[aan] 1921. Eesti põllumehe linakasvatus. Tartu: Kirjastus-Ühisus „Agronoom“.

Mägiste, Julius 1970. Viron paikannimistä Põlva ja 1200-luvun Walgatabalwe. – Virittäjä 2, 249–255.

Niinemets, Eve 2008a. Kauge ajaloo sündmused Haanja kõrgustikul. – Eesti Loodus 6, 62–67.

Niinemets, Eve 2008b. Vegetation and land-use history of the Haanja Heights (Se-Estonia) during the Holocene. (= Dissertationes geologicae Universitatis Tartuensis 22.) Tartu: Tartu University Press.

Niinemets, Eve, Leili Saarse 2007. Fine-resolution pollen-based evidences of farming and forest development, south-eastern Estonia. – Polish Journal of Ecology 55, 283–296.

Nirvi, Ruben E. 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Norvik, Madis 1963. Miks on Järvemaa asemel Järvamaa? – Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963 (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr 6.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 224–228.

Pae, Taavi 2017. Kohanimeraamat Aast Üüvereni. – Keel ja Kirjandus 3, 231–234.

Pensa, Margit 2016. Lina töötlemine 20. sajandi esimesel poolel Eestis ja selle protsessi taasloomine. Magistritöö. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia. http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/53043/Margit_Pensa_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y (28.11.2018).

Reintam, A[imu] 1998. Põllunduse mehhaniseerimine. – Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos. I osa (kuni 1918. aastani). Koost. Jüri Kuum. (= Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised / Transactions of the Estonian Academic Agricultural Society 5.) Tartu: Akadeemiline Põllumajanduse Selts, 29–33.

Simm, Jaak 1975. Põlva. – Horisont 9, 29.

SKES = Erkki Itkonen, Aulis J. Joki 1962. Suomen kielen etymologinen sanakirja. III. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII: 3.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Uustalu, Koidu 1970. Eesti laene endisaegsete saksakeelsete kohanimede seas. – Keel ja Kirjandus 5, 280–288.

Vaba, Lembit 2011. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku. – Keel ja Kirjandus 10, 734–763.

Viitso, Tiit-Rein 1978. Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu. – Eesti keele grammatika küsimusi. (= Keel ja struktuur X.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 81–117.

VKS = Vadja keele sõnaraamat 4, 2000. Toim. Elna Adler, Merle Leppik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Back to Issue