ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
TEKSTIKESKNE KEELEÕPETUS PÕHIKOOLIS: TEOREETILINE TAUST, VASTUTUSE JAGAMINE JA METOODIKA; pp. 9–37
PDF | http://dx.doi.org/10.3176/esa62.01

Author
Merilin Aruvee
Abstract

Text centered L1 instruction: Theoretical background, responsibility, methods

L1 teaching in Estonia has become text-centered, which stems from functional language theory and modern understandings of literacy that see a rich textual environment as the guarantee of both linguistic literacy and literacy in general.
This prompts questions of methods, teaching principles, and approaches: what is the main focus of text instruction in L1 classrooms versus other subjects? Which methods allow text work and simultaneous development of grammar ability?
This meta-methodological article focuses on those two main research questions and views them within the framework of constructionist pedagogy theories. The article describes the corpus-based lexico-grammatical approach to language teaching as one potential solution.
According to the conceptual framework of linguistic literacy, people acquire language from the linguistic environment surrounding them. Texts are formed within social situations and are viewed as genres which vary in contexts. Genres are taken in and produced systematically in school and therefore design linguistic literacy.
The responsibility for teaching literacy lies on every school subject, and in order to guarantee the fulfilment of this goal, clear landmarks between L1 and other subjects have to be set. This has not yet been done in Estonia. An exhaustive study which identifies the texts and teaching aims regarding text work in L1 and other subjects would provide an answer to the question.
Second, more effort must be made to create learner-centered classrooms, beginning from the known and moving towards new knowledge; this lies at the heart of constructionist pedagogy and cognitive development. One possibility is to improve inquiry-based learning, inductive reasoning and analysis of situative genres around us.
Third, Estonian L1 teaching requires more intensive corpus-based research in order to connect genres to grammatical features and more thorough methodological instructions in order to analyze texts from the perspective of linguistic features.
Fourth, many researchers and theorists declare that bringing corpora into classrooms offers authentic text material, which simplifies language analysis and connects the linguistic features to genres. The corpus-based lexicogrammatical approach has been proven to be more effective than abstract grammar teaching. Linguistic corpus research emphasizes corpora as a legitimate resource of authentic language which should be used by textbook publishers and teachers to tighten the connection between the language classroom and applied linguistics.
The Estonian language lacks both a pedagogical intake language corpus and a thorough lexicogrammatical corpus study of L1 teaching, which could solve this issue, offering the tools for connecting authentic texts and their linguistic features.

References

Bennett, Gena R. 2013. Using Corpora in the Language Classroom. Corpus Linguistics for Teachers. Ann Arbor. Michigan University Press.

Biber, Douglas 1988. Variation Across Speech and Writing. Cambridge University Press.
http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511621024.

Biber jt 1998 = Douglas Biber, Susan Conrad, Randi Reppen. Corpus Linguistics: Investigating Language Structure and Use. Cambridge University Press.
http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511804489.

Biber jt 2002 = Douglas Biber, Susan Conrad, Randi Reppen. Developing linguistic literacy: perspectives from corpus linguistics and multi-dimensional analysis. − Journal of Child Language 29, 449−488.

Bruner, Jerome 1961. The act of discovery. – Harvard Educational Review 31, 21– 32. https://digitalauthorshipuri.files.wordpress.com/2015/01/the-act-of-discovery-bruner.pdf  (04.01.2017).

Bybee, Joan L. 1998. The Emergent Lexicon. – Chicago Linguistic Society 34 (2). Eds. M. Catherine Gruber, Derrick Higgins, Kenneth S. Olson & Tamra Wysocki, 421–436.

Carter jt 2000 = Ronald Carter, Michael McCarthy, Rebecca Hughes. Exploring Grammar in Context: Upper Intermediate and Advanced. Cambridge University Press.

Dean, Deborah 2008. Genre Theory: Teaching, Writing, and Being. NCTE.

EEÕS 2020 = Eesti elukestva õppe strateegia 2020. 2014. Haridus- ja Teadus­ministeerium, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum. Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf  (22.02.2017).

Ehala, Martin 2010. Lõimingust eesti keele õpetuses. – Lõiming. Lõiminguvõimalusi põhikooli õppekavas. Koost. ja toim. Juta Jaani, Liisa Aru. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 75–101.

Ehala, Martin 2012. Kui vajalik on grammatika? – Keel ja Kirjandus 8–9, 614–628.

Ehala jt 2010 = Martin Ehala, Krista Kerge, Kersti Lepajõe, Kadri Sõrmus. Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase. Uuringukokkuvõte. Tartu Ülikool. Tartu. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:102739.

Ehala jt 2014 = Martin Ehala, Triinu Laar, Karin Soodla, Kadri Sõrmus, Maigi Vija. Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://dspace.ut.ee/handle/10062/41077.

Ehala jt 2015 = Martin Ehala, Krista Kerge, Kersti Lepajõe, Kadri Sõrmus. Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase. Kordusuuring. Uuringu kokkuvõte. Tartu Ülikool. Tartu.
http://dspace.ut.ee/handle/10062/48709.

EKR 2007 = Euroopa keeleõppe raamdokument. Õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu: HTM, ERÜ, EKSA. https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf (04.01.2017).

Fairclough, Norman 2003. Analysing Discourse. Textual Analysis for Social Research. London, New York: Routledge.

GRÕK 2011 = Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ lisa 1 (muudetud sõnastuses). https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa1.pdf  (04.01.2017).

Halliday, MichaelA. K. 1978. Language as Social Semiotic. London: Edward Arnold.

Halliday, Michael A. K. 1985. An Introduction to Functional Grammar. London & New York: Routledge.

Halliday, Michael A. K. 2005 (1979). Modes of meaning and modes of expression: types of grammatical structure and their determination by different semantic functions. − On Grammar. Collected Works of M. A. K. Halliday 1. Ed. Jonathan Webster. London, New York: Continuum, 196−218.

Halliday, Michael A. K. 2005. On matter and meaning: the two realms of human experience. − Linguistics and the Human Sciences 1 (1), 59–82.

Halliday, Michael A. K., Christian M. I. M. Matthiessen 1999. Construing Experience through Meaning: A Language-based Approach to Cognition. London: Cassell.

Hennoste, Tiit, Kadri Muischnek 2000. Eesti kirjakeele korpuse tekstide valiku ja märgendamise põhimõtted ning kahe allkeele võrdluse katse. – Arvutuslingvistikalt inimesele. Toim. Tiit Hennoste. (= Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 183–317.

Hunston, Susan, Gill Francis 1999. Pattern Grammar: A Corpus-driven Approach to the Lexical Grammar of English. Amsterdam: John Benjamins.
http://dx.doi.org/10.1075/scl.4.

Johns, Tim 1988. Should you be Persuaded − Two Samples of Data-Driven Learning Materials. http://wordsmithtools.com/wordsmith/corpus_linguistics_links/Tim%20Johns%20and%20DDL.pdf  (29.06.2016).

Kalantzis, Mary, Bill Cope 2016. Pedagogy – New Learning. http://newlearningonline.com/learning-by-design/pedagogy  (23.12.2016).

Kerge, Krista 2003. Keelenormi tänapäevane olemus. – Õiguskeel 5, 26−34.

Kerge, Krista 2005. Rühma- ja paaristöö ühiskonnaprotsesside ja tekstiteadmiste taustal. – Eesti keele ja kirjanduse õpetamisest koolis. Koost. Mari Kadakas. Toim. Katrin Kalamees. Abiks õpetajale. Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: Argo, 54–64.

Kerge, Krista 2007. Euroopa keeleõppe ühtne raamistik ja emakeel. − Oma Keel 1, 27−39.

Kerge, Krista 2010a. Tekstikeskne keeleõpetus põhikoolis. – Põhikooli valdkonnaraamat „Eesti keel ja kirjandus“. Koost. Mari Kadakas. https://oppekava.innove.ee/tekstikeskne-keeleopetus/  (02.01.2017).

Kerge, Krista 2010b. Keeleõppe sotsiokognitiivsest paradigmast. – Gümnaasiumi valdkonnaraamat „Eesti keel ja kirjandus“. Koost. Mari Kadakas.
http://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/sites/6/2016/10/Keele%C3%B5ppe_sotsiokognitiivsest_paradigmast.pdf  (02.01.2017).

Kerge, Krista 2012. Let’s talk linguistics. − Keel ja Kirjandus 8−9, 581−596.

Kerge, Krista, Hille Pajupuu 2010. Text-types in speech technology and language teaching. Analysing data > Describing variation. Proceedings of the XXVIII International Conference of AESLA. Eds. Jorge L. Bueno Alonso, Dolores Gonzáles Álvarez, Úrsula Kirsten Torrado, Ana E. Martínez Insua, Javier Pérez Guerra, Esperanza Rama Martínez & Rosalía Rodríguez Vázquez. Vigo: Universidade de Vigo (Servizo de Publicacións), 380−390.

Kerge, Krista, Anne Uusen 2010. Toimingu- ja tekstikeskne maailm. − Teks­tid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. Toim. Krista Kerge. (= Eesti keele ruum. Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised 5.) Tallinn: TLÜ, 95−111.

Kerge jt 2014a = Krista Kerge, Anne Uusen, Halliki Põlda, Helin Puksand. Loovkirjutiste süntaksimuutujate areng teismeeas. – Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 46−76.

Kerge jt 2014b = Krista Kerge, Anne Uusen, Halliki Põlda. Teismeea loov­kirjutiste sõnavara ja selle hindamine. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 157−175.  
http://dx.doi.org/10.3176/esa59.03.

Kikas, Eve 2013. Tunnetusprotsessid, motivatsioon ja uskumused. Nende ise­ärasused ja arengu toetamine kolmandas kooliastmes. – Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Toim. Eve Kikas, Aaro Toomela. Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 27–47. https://www.hm.ee/sites/default/files/oppimine_ja_opetamine_iii_kooliastmes.pdf.

Kitsnik, Mare 2006. Keelekorpused ja võõrkeeleõpe. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 93−107.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.07.

Kivitoa, Kaia 2015. Konstruktsioonigrammatika põhimõtete rakendamine teises kooliastmes. Teooria ja harjutusvara. Magistritöö. Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Knapp, Peter, Megan Watkins 2010. Genre, Text, Grammar. Technologies for Teaching and Assessing Writing. New Delhi: Orient Blackswan.

Koprowski, Mark 2005. Investigating the usefulness of lexical phrases in contemporary coursebooks. − English Language Teaching Journal 59 (4), 322−332.
http://dx.doi.org/10.1093/elt/cci061.  

Krogh, Ellen 2012. Writing in the literacy era: Scandinavian teachers’ notions of writing in mother tongue education. − L1 – Educational Studies in Language and Literature 12 (special issue). A contribution to the inescapability of language. Eds. Iris Pereira, Brenton Doecke. 1−28.

Lepajõe, Kersti 2010. Eesti keele ainekava koostamise alused ja olulisemad muutused. http://oppekava.innove.ee/eesti-keele-ainekava-koostamise-alused-ja-olulisemad-muutused/ (02.01.2017).

Lepajõe, Kersti 2011. Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 31.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://dspace.ut.ee/handle/10062/22444.  

Langer, Judith A. 1985. Children’s sense of genre. – Written Communication 2, 157–187.

Liu, Dilin, Ping Jiang 2009. Using a corpus based lexicogrammatical approach to grammar instruction in EFL and ESL contexts. The Modern Language Journal 9, 61−7.

Martin, James R. 1997. Analysing genre: functional parameters. – Genre and Institutions: Social Processes in the Workplace and School. Eds. Frances Christie, James R. Martin. London: Cassell, 3–39.

Meier, Heidi 2003. Essee asend allkeelte tekstitüübivõrdluses. Magistritöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, filoloogiateaduskond, eesti filoloogia osakond. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.

Miller, Carolyn 1984. Genre as social action. – Quarterly Journal of Speech 70 (2), 151–167.
http://dx.doi.org/10.1080/00335638409383686.

Peppard, Jason D. I. 2010. Towards a Functional-Lexicogrammatical Syllabus. A dissertation. The School of Humanities of the University of Birmingham. Birmingham: University of Birmingham. http://asian-efl-journal.com/Thesis/Thesis-Peppard.pdf (02.07.2016).

Piits jt 2012 = Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul. Eesti keele õpik 5. klassile: uus õppekava. Tallinn: Avita.

Piits jt 2013 = Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul. Eesti keele õpik 6. klassile: uus õppekava. Tallinn: Avita.

PRÕK 2011 = Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 14 „Põhi­kooli riiklik õppekava“ lisa 1. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/
8201/4020/1m%20lisa1.pdf# (04.01.2017).

Puksand, Helin, Reet Bobõlski 2012a. Koma. 5. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri.

Puksand, Helin, Reet Bõbõlski 2012b. Peegel 1. 7. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri.

Puksand, Helin, Reet Bobõlski 2013. Punkt. 6. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri.

Puksand, Helin, Reet Bõbõlski 2014. Peegel 2. 8. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri.

Puksand, Helin, Reet Bõbõlski 2016. Peegel 3. 9. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri.

Puksand, Helin, Krista Kerge 2012. Õpiteksti analüüs kirjaoskuse omandamise kontekstis. – Emakeele Seltsi aastaraamat 57 (2011). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 162–217.

Põlda, Halliki, Katrin Aava 2016. Muutunud õpikäsituse keeleline konstrueerimine. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 12. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 201−217.

Raidlepp, Margaret 2015. Emakeele õigekirja ja grammatika õpetamise viisid III kooliastmes. Magistritöö. Tallinna Ülikool, eesti keele ja kultuuri instituut. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Ratassepp, Priit 2012 (2010). Lausetest tekstini. Eesti keele õpik 8. klassile. Tallinn: Avita.

Ravid, Dorit, Liliana Tolchinsky 2002. Developing linguistic literacy: a comprehensive model. − Journal of Child Language 29, 417−447.

Remmel, Nikolai 2008 (1971). Eesti keel õpilase pilguga. – Nikolai Remmel eesti keelele ja koolile. Artikleid ja bibliograafia. Koost. Viivi Maanso. Toim. Krista Kerge. (= Eesti keele ruum. Emakeele Infokeskuse toimetised 3.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 76–139.

Reppen, Randi, Jack C. Richards 2014. Towards a pedagogy of grammar instruction. – RELC Journal 45 (1), 5–25.

Reppen, Randi, Shelley Staples 2016. Understanding first-year L2 writing: a lexico-grammatical analysis across L1s, genres, and language ratings. − Journal of Second Language Writing, 17−35.

Richardson, Virgina 2003. Constructivist pedagogy. – Teachers College Record 105 (9), 1623–1640. http://www.learningdomain.com/constructivist_pedagogy.pdf  (02.01.2017).
http://dx.doi.org/10.1046/j.1467-9620.2003.00303.x.

Roio, Maire 2011. Emakeeleõpetus õpilaste arvamuses. Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti keele osakond. Tartu: Tartu Ülikool.

Scott, Mike 1997. PC analysis of key words and key key words. – System 25 (2), 233–245. http://lexically.co.uk/downloads/corpus_linguistics/PC%20Analysis%20of%20Key%20Words%20-%20and%20Key%20Key%20Words.pdf  (02.01.2017).
http://dx.doi.org/10.1016/S0346-251X(97)00011-0.

Sinclair, John 1991. Corpus, Concordance, Collocation. Oxford University Press.

Soodla jt 2013 = Piret Soodla, Olga Luptova, Helin Puksand. Suhtluspädevus. – Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Toim. Eve Kikas, Aaro Toomela. Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 94–110. https://www.hm.ee/sites/default/files/oppimine_ja_opetamine_iii_kooliastmes.pdf  (07.05.2017).

Sõrmus, Kadri, Kersti Lepajõe 2014. Eesti keele kui emakeele õppija teksti­korpus EMMA. – Uurimusi keele omandamisest, õpetamisest ja korpustest. Toim. Krista Kerge. (= Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 16.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 205–227.

Toomela, Aaro 2013. Arengust, õppimisest, õpetamisest, pääsukestest. – Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Toim. Eve Kikas, Aaro Toomela. Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 9–26.

Tärk, Tiina 2008. Eesti keel tänase õpilase pilguga: Nikolai Remmeli katse 2008. – Nikolai Remmel eesti keelele ja koolile. Artikleid ja bibliograafia. Koost. Viivi Maanso. Toim. Krista Kerge. (= Eesti keele ruum. Emakeele Infokeskuse toimetised 3.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 140–151.

Weninger, Csilla 2010. The lexico-grammar of partnerships: corpus patterns of facilitated agency. –Text and Talk 30 (5), 591–613.
http://dx.doi.org/10.1515/text.2010.029.

Wichmann jt 2013 (1997) = Teaching and Language Corpora. Applied Linguistics and Language Study series. Eds. Anne Wichmann, Steven Fligelstone, Tony McEnery, Gerry Knowles. London & New York: Routledge.

Back to Issue