Jaan Tõnisson and the Estonian language
In addition to the more or less professional language specialists, representatives of other fields as well were engaged in the development of the Estonian language and the expansion of its usage. Among the most prominent of these was Jaan Tõnisson, who had studied law and was a politician and editor of the newspaper Postimees. Tõnisson’s positions on linguistic issues were grounded in his unwavering nationalist principles, according to which the Estonian language in Estonia was one of the means of achieving national success and democracy. An important aspect of Tõnisson’s language-related activity was the fight against Russianization and Germanization and the effort to establish a developed and unified Estonian language as well as native-language education. He also devoted attention to issues related to Estonian dialects, linguistic education of Estonians living abroad and foreign language instruction. Tõnisson was a supporter of the teaching of Finnish in Estonia and recommended English as the first foreign language. His greatest service to the Estonian language was his leading role in the establishment of institutions aimed at favoring and facilitating its use.Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. (= Keelelise uuenduse kirjastik nr. 36.) Tartu: Istandik.
Aavik, Johannes 1938. J. Tõnisson ja keeleuuendus. – Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. Toim. Hans Kruus. Tartu: koguteose „Jaan Tõnisson“ komitee, 99–100.
Aru, Krista 2008. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu.
EK 1908a = Uudised kirjanduses, kunstis ja muusikas. – Eesti Kirjandus, 465–470.
EK 1908b = Kokkuvõtted Eesti Kirjanduse Seltsi protokollidest (kokkuvõtnud A. Jürgenstein, seltsi kirjatoimetaja). – Eesti Kirjandus, 70–73.
EK 1908c = E. K. S. asemikkudekogu koosolek 29. aug 1907 „Vanemuises“. – Eesti Kirjandus, 73–75.
EKS 1909 = Eesti Kirjanduse Seltsi üleüldised liikmete koosolekud, 3. ja 4. jaanuaril 1908.a. „Vanemuise“ ruumides, Tartus. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat I. ( = Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused 6.) Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, 7–34.
EKS 1910a = Eesti Kirjanduse Seltsi IV. üleüldine liikmetekogu koosolek. 2. ja 3. jaanuaril 1909 „Vanemuise“ ruumides. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat II. Tartu, 4–20.
EKS 1910b = E. K. S. üleüldine liikmete koosolek 14. aug. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat II. Tartu, 69–81.
EKS 1910c = Eesti Kirjanduse Seltsi üleüldisest koosolekust 7. veebruaril Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumides. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat II. Tartu, 36–42.
EKS 1911 = Eesti Kirjanduse Seltsi üleüldine liikmetekogu VIII. Koosolek „Vanemuises“ 24. ja 25. augustil 1910. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat III. Tartu, 31–44.
EKS 1912 = Eesti Kirjanduse Seltsi üleüldine liikmetekogu IX. koosolek „Vanemuises“ 3. ja 4. jaan. 1911. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat IV (1911). Tartu, 6–24.
EKS 1913 = Eesti Kirjanduse Seltsi asemikkudekogu XXVI. koosolek Tartus 20. novembril 1912 kell 6 p.l. Kirjatoimetaja A. Jürgenstein. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat V (1912). Tartu, 64–67.
EKS 1915 = Eesti Kirjanduse Seltsi üleüldise liikmetekogu XVI koosolek „Vanemuises“ 3. jaanuaril 1915. Protokolli kirjutajad J. V. Veski, A. Sildnik. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat VII (1914). Jurjev, 46–56.
EKÕS = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. 1918. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli“ kirjastus.
Erelt, Mati 2000. Eestikeelse kõrghariduse vajalikkusest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45. Tartu, 77–82.
Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tartu.
Grünthal, Villem 1911. Eesti kirjakeele arenemine. – Kogumik „Eesti Kultura“ I. Toim. V. Reiman. Tartu, 214–304.
JT päevik 1900 = Katkend Jaan Tõnissoni päevikust. – Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. 1938. Toim. Hans Kruus. Tartu: koguteose „Jaan Tõnisson“ komitee, 389–412.
Kõpp, Johan 1916. „Eesti Kirjandus“ teise aastakümne hakul. – Eesti Kirjandus 1, 1–10.
Kõpp, Johan 1918. Eesti Kirjanduse Selts 1907–1917. – Eesti Kirjandus 1–2, 1–19.
Kõpp, Johan 1960. Jaan Tõnissoni kultuurpoliitilisi taotlusi. – Jaan Tõnisson. Koguteos tema üheksakümnenda sünnipäeva tähistamiseks. Stockholm: Vaba Eesti, 130–154.
Laaman, Eduard 1938. Juhan Luiga elu ja mõtted. Tartu.
Laanekask, Heli, Tiiu Erelt 2003. Written Estonian. – Estonian Language. Ed. Mati Erelt. Tallinn, 273–314.
Leino, Eino 1921. Fluctuat nec mergitur. – Postimees 23. V.
PM 1899a = Meie maa sakslaste häälekandjatele. – Postimees 11. II.
PM 1899b = Saksa ringkonnad ja Eesti keel. – Postimees 27. I.
PM 1905 = Eesti rahvameelse eduerakonna nõudmised kodumaa elus. – Postimees 21., 22. XI.
PM 1907a = Tartu linna valijatele! – Postimees 15. I.
PM 1907b = Eesti koolide õpeabinõuud. – Postimees 5. I.
PM 1908 = Seaduse ja õiguse eest! – Postimees 28. X.
PM 1911 = „Postimehe“ Kirjastuse-Ühisuse avamine. – Postimees 17. XI.
PM 1913 = Tarvitatagu oma seaduslikka õigusi rahvakooli emakeelse õpetuse kaitseks! – Postimees 14. IX.
PM 1915a = Kindral Kurlovi päevakäsud. II. Telefoni-kõne ainult Vene keeles lubatud. – Postimees 23. I.
PM 1915b = Baltimaal seltside koosolekutel kohalikkude keelte tarvitamine keelatud?! – Postimees 12. II.
PM 1934 = Meie rahvuskultuuriline orientatsioon. J. Tõnissoni kõne 3. üleriiklikul hariduskongressil. – Postimees 30. XII.
PP 1910 = Avostetu lugija. – Petseri Postimees 1. IV.
Roos, Jaan 1938. Jaan Tõnissoni elukäik. – Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. Toim. Hans Kruus. Tartu: koguteose „Jaan Tõnisson“ komitee, 11–96.
Tomusk, Ilmar 2005. Integratsioonist vähemusrahvuste keeleõiguste kontekstis. – Õiguskeel 4, 32–43.
Tomusk, Ilmar 2014. Kas tänavasilt võib olla venekeelne? – Postimees 13. XI.
Tõnisson, Jaan 1911. Villem Reimani 50 a. sündimisepäeva puhul. – Eesti Kirjandus, 225–229.
Tõnisson, Jaan 1921. Emakeele õpetundidest üks vennasrahva emakeelele! – Postimees 24. V.
Tõnisson, Jaan 1929. Inglise keel esimeseks võõrkeeleks meie koolides. – Postimees 17. II.
Tõnisson, Jaan 1934. Võõrkeelte õpetamise otstarbeka korraldamise võimalustest. – Postimees 27. V.
Veski, Johannes Voldemar 1912. Eesti kirjakeele reeglid. (= Eestimaa Rahvahariduse Seltsi Kirjanduse haruseltsi toimetused 10.) Tallinn: Eesti Kirjastuse-Ühisus.
