Object case variation in the Estonian assessment construction
The article analyzes object case variation in the Estonian da-infinitive assessment construction, consisting of a da-infinitive phrase in subject position and an adjectival predicate expressing the speaker’s assessment of the activity described by the infinitive phrase. Four factors influencing object case in the assessment construction are discussed in the article. To begin with, it is shown that object case is affected by three properties of the adjectival predicate; first, whether the assessment is a value judgment or a judgment of possibility; second, whether the assessment is result-oriented or process-oriented; and third, for judgments of possibility, whether said judgment is affirmative or negative. Secondly, object case depends heavily on word order; in sentence-initial position, the object almost always appears in the partitive, while in sentence-final position the total object is far more common. It is hypothesized that this is related to the information-structural properties of the object; focused objects appear in the total object case, while backgrounded objects take the partial object case. Thirdly, the presence of a goal adverbial dramatically increases the likelihood that the total object will be used. Finally, the total object is used more often in definite, non-repeating situations than in generic, repeating situations.
Although some of the factors outlined above are related to the criterion of boundedness, which drives the choice of object case in finite clauses, not all of them are; in particular, word order and certain relevant properties of the adjectival predicate cannot reasonably be seen as influencing the boundedness of the situation described. Furthermore, those factors which are clearly related to boundedness, more specifically to aspect (repeating vs. non-repeating situations, goal adverbials, process- vs. result-orientation of the adjectival predicate) affect object case differently in the da-infinitive assessment construction than they do in finite clauses. With this in mind, it is clear that the rules governing object case in Estonian vary from one construction to another. Further investigation is required in order to determine which of the factors discussed in this article are specific to the assessment construction and which are common to non-finite constructions in general.
Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.
Croft, William 2001. Radical Construction Grammar. Syntactic Theory in Typological Perspective. New York: Oxford University Press. http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001.
EKG II = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika. II. Süntaks. Lisa: Kiri. Peatoim. Mati Erelt, toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss/.
Goldberg, Adele E. 1995. Constructions. A Construction Grammar Approach to Argument Structure. Chicago: University of Chicago Press.
Huumo, Tuomas 2009. Nominal aspect, quantity, and time: the case of the Finnish object. − Journal of Linguistics 46 (1), 83−125.
Kaalep, Heiki-Jaan, Kadri Muischnek 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kont, Karl 1963. Käändsõnaline objekt läänemeresoome keeltes. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused IX.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Lindström, Liina 2006. Infostruktuuri osast eesti keele sõnajärje muutumisel. – Keel ja Kirjandus 11, 875–888.
Mihkla jt 1974 = Karl Mihkla, Lehte Rannut, Elli Riikoja, Aino Admann. Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause. Toim. Ernst Nurm. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Muischnek, Kadri 2006. Verbi ja noomeni püsiühendid eesti keeles. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ogren, David 2013. Objekti käändevalik da-infinitiiviga konstruktsioonides. Tartu. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30857/Ogren_MAG2013.pdf.
Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pihlak, Ants 1985a. Eesti ühendverbid ja perifrastilised verbid aspektitähenduse väljendajana. – Ars Grammatica 1985. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut. Toim. Mati Erelt, Henno Rajandi. Tallinn: Valgus, 62–93.
Pihlak, Ants 1985b. Tähelepanekuid kursiivsusest ja terminatiivsusest eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 3, 149–158.
Rajandi, Henno, Helle Metslang 1979. Määramata ja määratud objekt. Tallinn: Valgus.
Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.
Sahkai, Heete 2005. Teonimi perifrastilises verbivormis. – Keel ja Kirjandus 10, 790–807.
Sahkai, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus 10, 816–831.
Sahkai, Heete 2011. Eesti keele genitiivse agendifraasi süntaks. – Keel ja Kirjandus 1, 12–30.
Tamm, Anne 2004. Relations between Estonian Verbs, Aspect, and Case. Budapest: Eötvös Loránd University.
