ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
TAKUD JA PAKLAD; pp. 117–130
PDF | doi:10.3176/esa57.07

Author
Vilja Oja
Abstract

Estonian words for ’tow’
In standard Estonian and in North Estonian dialects the coarse and broken part of fibre plants (flax, hemp) separated from the finer part is called takud, the South-Estonian counterpart being paklad. In addition, there are special terms for tow of different qualities. The coarse tow produced by scutching braked flax is called ropsitakud or ropstakud (< rops ’swingling’) in standard Estonian and in most North-Estonian dialects, roogetakud (< rookima dial. ’to swingle’) in the Western dialect, and in some parts of the North Estonian Central dialect area eisted or eietakud are used. The South Estonian terms are rabakpakla, rapikõ, raviku etc. (< rabama ’to swingle, to scutch’) and rehikpakla or rehike in south-eastern Estonia. In some cases scutched tow is referred to with a lemm-stem noun, e.g. lemmike.
The scutched fibre was hackled two or three times, thus producing suge­takud ’hackled tow’. Starting with wide teeth, coarse tow – Est. otstakud were separated, while the following application of fine teeth produced fine tow – Est. peentakud. Most of the dialectal names of the first fraction, such as otsatakud, otsiku etc., originate in the noun ots ’end’. Fine tow has been called peentakud or peeneharjatakud in northern Estonia, plus a few single reports of ihutakud, ihuroogetakud and lagijad or lagijatakud. The South-Estonian dialect and some neighbouring subdialects use the terms laaspakla or laasikpakla, laasiku etc., while suikatsõ (pakla) are used in the Võru dialect and ladviku or ladvaotsigu in the Karksi subdialect. In the case of triple hackling the separation of fine tow was preceded by an intermediate phase producing a middle fraction called kesktakud (< kesk(mine) ’middle’) or vahetakud (< vahe(pealne) ’intermediate’).
Only a few terms are shared with other Finnic languages. The North-Estonian general term takk ’tow’ occurs in the Ingrian and Votic languages and in some Finnish dialects. The South-Estonian general term pakal is a Latvian loan while its Votic counterpart pakli comes from Russian. Closest to Finnish are the Estonian terms for the middle fraction.

References

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletus­sõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I−V, 1994−2011. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut / Eesti Keele Sihtasutus.

ERL = Gea Troska, Ants Viires, Ellen Karu, Lauri Vahtre, Igor Tõnurist 2000. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Koost. ja toim. Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Keem, Hella 1995. Tartumaa saja-aastaste jutud. Toim. Aldi Sepp. (= Valimik korrespondentide murdetekste 5.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

Koivulehto, Jorma 1974. Lisiä germaanis-suomalaisiin lainakosketuksiin. – Virittäjä 78, 111–127.

KVVE = Kuiss vanal Võromaal eleti. 2005. Toim. Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. (= Valimik korrespondentide murdetekste VI.) Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Emakeele Selts.

Manninen, Ilmari 1933. Die Sachkultur Estlands. II. (= Õpetatud Eesti Seltsi eritoimetused II.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Ränk, Arvi 1995. Eesti etnograafiasõnaraamat. Tallinn: Õie Ränk.

Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga. Résumé: Du sectionnement lexicologique dans les patois estoniens. I. Analyse avec 60 cartes et 1 esquisse schématique (= Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B VI, 1.) Tartu.

SKES = Erkki Itkonen, Yrjö H. Toivonen, Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SMS = Suomen murteiden sanakirja. 4, 1994; 6, 1999. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, Painatuskeskus/Edita.

SSA = Suomen sanojen alkuperä: Etymologinen sanakirja. 1−3, 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suoma­laisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556, Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suoma­laisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Tanning, Salme 1961. Mulgi murdetekstid. Toim. Aili Univere. (= Eesti murded 1.) Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn/Tampere: Eesti Keele Sihtasutus, Tampereen Yliopisto.

Vasmer = Макс Фасмер 1986–1987. Этимологический словарь русского языка: в четырех томах. Изд. 2-е, стер. Перевод с немецкого и допол­нения О. Н. Трубачева. Под редакцией и с предисловием проф. Б. А. Ларина. Москва: Прогресс.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Estnisch-Deutsches Wörterbuch. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Sõnavarakogud
EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv

SMSA = Soome murrete sõnaarhiiv

Back to Issue