ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
Tänapäeva eesti kirjakeele morfosüntaksi ja süntaksi uurimisest Tartu ülikoolis; pp. 37-62
PDF | doi:10.3176/esa56.02

Author
Mati Erelt
Abstract

Concerning the study of morphosyntax and syntax of contemporary Standard Estonian at the University of Tartu

After the completion of Eesti keele grammatika ’An Estonian Grammar’ (I 1995, II 1993) the University of Tartu became the most important centre for the study of Estonian grammar. The topics of morphosyntax and syntax, which have been studied here, include argument structure of the sentence, verbal categories, the complex sentence, as well as general features of the Estonian grammatical system by comparison with other languages. The previous two decades witnessed a focus on the categories of the predicate. The mood, tense, aspect, modality, evidentiality, etc. were described in a much more comprehensive and in many respects in a fundamentally different manner. Other areas of (morpho)syntax have been less studied; however, here, too, one can find considerable changes, such as treatment of principal clause patterns, agreement and expression of the person, use of pronouns, word order, The study of the complex sentence focused on relative clauses a well as on infinitive constructions and the predicative adverbial. Some research dealt with the core parts (the subject and the object) of the sentence and the adverbial though the previous treatments remained largely unchallenged. There has been little research into parts of speech, the noun phrase, and the quantifier phrase. Both the principles of description and selection of material have changed. The previous Estonian-centricity was replaced by the typological approach, and corpora replaced the card indexes. The numerous changes have brought about a need for a new concise syntax. Because the majority of research findings come from researchers who are affiliated with the University of Tartu, then the preparation of such a syntax will be a task that the syntacticians face in the coming years.

References

EKG I 1995 = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.

EKG II 1993 = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.

EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Teine, täiendatud trükk 2000; kolmas, täiendatud trükk 2007.

Erelt, Mati 1990. Kõneleja ja kuulaja kaudse väljendamise võimalusi eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 1, 35–39.

Erelt, Mati 1996. Relative words in Estonian relative clauses. – Estonian: Typological Studies I. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4.) Tartu, 9–23.

Erelt, Mati 1997. Reduplication in Estonian. – Estonian: Typological Studies II. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 8.) Tartu, 9–41.

Erelt, Mati 1999. Agreement in Estonian. – Estonian: Typological Studies III. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11.) Tartu, 7–46.

Erelt, Mati 2000. Arvuühildumisest tänapäeva eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 3, 180–189.

Erelt, Mati 2001. Some notes on the grammaticalization of the verb pidama in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. Ed. by Mati Erelt.  Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 18.) Tartu, 7–25.

Erelt, Mati 2002. Does the Estonian have the jussive? – Linguistica Uralica XXXVIII: 2, 110–117.

Erelt, Mati 2003. Syntax. – Estonian Language. Ed. by Mati Erelt. (= Linguistica Uralica. Supplementary Series. Vol. 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers, 93–129; Second Edition 2007.

Erelt, Mati 2004a. Lauseliigendusprobleeme eesti grammatikas. – Lauseliikmeist eesti keeles. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid 1.) Tartu, 7–15.

Erelt, Mati 2004b. Märkmeid eesti komplekslause kohta. – Keel ja Kirjandus 6, 401–413.

Erelt, Mati 2005a. Source-marking resultatives in Estonian. – Linguistica Uralica XLI: 1, 20–29.

Erelt, Mati 2005b. Some features of Estonian syntax. – Les langues ouraliennes aujourd’hui. The Uralic languages today. Éd. M. M. Jocelyne Fernandez-Vest (= Bibliothèque de l’École des Hautes Études Sciences Historiques et Philologiques. Tome 340.) Paris: Librairie Honoré Champion, Editeur, 233–247.

Erelt, Mati 2008. Intensifying reduplication in Estonian. – Linguistica Uralica XLIV: 4, 268–277. doi:10.3176/lu.2008.4.02.

Erelt, Mati 2009a. Typological overview of Estonian syntax. – Estonian in typological perspective. Ed. by Helle Metslang. (= Language Typology and Universals 62, 1/2.) Berlin: Akademie Verlag, 6–28. doi:10.1524/stuf.2009.0002.

Erelt, Mati 2009b. Prospektiiv ja retrospektiiv eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 54 (2008). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 44–53.

Erelt, Mati, Helle Metslang 2003. Case marking of the predicative in Estonian. – Linguistica Uralica XXXIX: 3, 166–174.

Erelt, Mati, Helle Metslang 2004. Grammar and pragmatics: Changes in the paradigm of the Estonian imperative. – Linguistica Uralica XL: 3, 161–178.

Erelt, Mati, Helle Metslang 2006. Estonian clause patterns – from Finno-Ugric to Standard Average European. – Linguistica Uralica XLII: 4, 254–266.

Erelt, Mati, Helle Metslang 2007. Nihetest eesti imperatiivi paradigmas. – Grammatika és kontextus – új szempontok az uráli nyelvek kutatásában. Eötvös Loránd Tudományegyetem, Finnugor Tanszék. Budapest, 2004. április 4–7. Szerk. Márta Csepregi, Virpi Masonen. (= Urálisztikai tanulmányok 17.) Budapest, 76–87.

Erelt, Mati, Helle Metslang 2009. Some notes on prospective and avertive in Estonian. – Linguistica Uralica XLV: 3, 178–191. doi:10.3176/lu.2009.3.02.

Erelt jt 2006 = Mati Erelt, Helle Metslang, Karl Pajusalu. Tense and evidentiality in Estonian. Topics in Subjectification and Modalization. Ed. by Bert Cornillie, Nicole Delbecque. (= Belgian Journal of Linguistics 20.) Amsterdam: John Benjamins, 125–136. doi:10.1075/bjl.20.09ere.

Habicht, Külli 2006. Grammatiseerumise ja leksikaliseerumise suhtest eesti vana kirjakeele modaalpartiklite näitel. – Finest Linguistics. Proceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics. Tallinn, May 6.–7. 2004. Toim. Krista Kerge, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 159–178.

Habicht jt 2010 = Külli Habicht, Pille Penjam, Ilona Tragel. Kas tahtma tahab abiverbiks? – Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks. Paths of language. Festschrift for professor Helle Metslang on the occasion of her 60th birthday. (= Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 1–2.) Tartu: ESUKA–JEFUL, 115–146.

Hennoste, Tiit 2004. Et-komplementlause kesksete põhiverbide funktsioonid eestikeelses vestluses. – Keel ja Kirjandus 7, 504–523 ja 8, 590–609.

Kaiser, Elsi, Virve-Anneli Vihman 2007. Invisible arguments: Effects of demotion in Estonian and Finnish. – Demoting the Agent: Passive, middle and other voice phenomena. Ed. by B. Lyngfelt, T. Solstad. (= Linguistik ­Aktuell / Linguistics Today 96.) Amsterdam: John Benjamins, 111–141.

Karu, Katrin 2006 = Катрин Кару. Уступительные конструкции в эстонском и русском языках. (= Dissertationes Philologiae Slavicae Universitatis Tartuensis 17.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kasik, Reet 2001. Analytic causatives in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 18.) Tartu, 77–122.

Kasik, Reet 2006a. Nominalisatsioon meediauudiste tekstimoodustusvõttena. – Keel ja Kirjandus 2, 122–134.

Kasik, Reet 2006b. Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005). Peatoimetaja Mati Erelt, tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn, 21–38.

Keevallik, Leelo 2009. The grammar-interaction interface of negative questions in Estonian. – SKY Journal of Linguistics 22, 139−173.

Kehayov, Petar 2002. Typology of grammaticalized evidentiality in Bulgarian and Estonian. – Linguistica Uralica XXXVIII: 2, 126–144.

Kehayov, Petar 2004a. Eesti keele evidentsiaalsussüsteem mõne teise keele taustal. Morfosüntaks ja distributsioon. – Keel ja Kirjandus 11, 812–829.

Kehayov, Petar 2004b. Eesti keele evidentsiaalsussüsteem mõne teise keele taustal. Semantika. – Keel ja Kirjandus 12, 895–914.

Kehayov, Petar 2008. An Areal-Typological Perspective to Evidentiality: the Cases of the Balkan and Baltic Linguistic Areas. (= Dissertationes Linguisticae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu University Press.

Kehayov, Petar 2009a. Interactions between grammatical evidentials and lexical markers of epistemicity and evidentiality: a case-study of Bulgarian and Estonian. – Lexikalische Evidenzialitäts-Marker in slavischen Sprachen. Ed. by Vladimir Plungian, Björn Wiemer. (= Wiener Slawistischer Almanach. Sonderband 72.) München–Wien: Otto Sagner, 165–201.

Kehayov, Petar 2009b. Olema-verbi ellipsist eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 54 (2008). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 107–152.

Kehayov, Petar 2009c. Taboo intensifiers as polarity items: evidence from Estonian. – Estonian in typological perspective. Ed. by Helle Metslang. (= Language Typology and Universals 62, 1/2.) Berlin: Akademie Verlag, 140–164. doi:10.1524/stuf.2009.0009.

Kehayov, Petar, Florian Siegl 2007. The evidential past participle in Estonian reconsidered. – Études finno-ougriennes 38. Paris, 75–117.

Kehayov, Petar, Reeli Torn-Leesik 2009. Modal verbs in Balto-Finnic. – Modals in the Languages of Europe. Ed. by Björn Hansen, Ferdinand de Haan. (= Empirical Approaches to Language Typology 44.) Berlin–New York: Mouton de Gruyter, 363–401. doi:10.1515/9783110219210.3.363.

Klaas, Birute 1992. Vaba daativi väljendusvõimalustest Balti keeleareaalis. – Lähivertailuja 6. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Mekrijärvellä 10.–11.4.1992. Toim. Hannu Remes. (= Kielitieteellisiä tutkimuksia 27.) Joensuu, 36–44.

Klaas, Birute 1994. Adressaatobjekt Balti keeleareaalis. – Lähivertailuja 7. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Tammivalkamassa 5.–7.5.1993. Toim. Karl Pajusalu, Valma Yli-Vakkuri. (= Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen jukaisuja 44.) Turku, 52–64.

Klaas, Birute 1997. The quotative mood in the Baltic Sea areal. – Estonian: Typological Studies II. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 8.) Tartu, 73–79.

Klaas, Birute 2002. Reported commands in Lithuanian compared to Estonian. – Linguistica Uralica XXXVIII: 2, 118–125.

Koks, Helen 2004a. Eesti keele mööndtingimuslausest. – Keel ja Kirjandus 7, 496–503.

Koks, Helen 2004b. Subjekti ja objekti käitumisreeglid komplekslauses. – Lause­liikmeist eesti keeles. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid I.) Tartu, 34–39.

Koks, Helen 2006. Tingimuskonstruktsioonid tänapäeva eesti keeles. Käsikirjaline magistritöö. Tartu Ülikool. Eesti keele osakond.

Kõpp, Kadri 2003. Relatiivlausest eesti vanemas kirjakeeles. – Vana kirjakeel ühendab. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 24.) Tartu, 116–128.

Kõpp, Kadri 2004. Relatiivlausete põhijooned eesti vanemas kirjakeeles. Käsi­kirjaline magistritöö. Tartu Ülikool. Eesti keele osakond.

Külmoja 2004 = Ирина Кюльмоя. Условные конструкции в эстонском языке. Типология условных конструкций. Oтв. pед. В. С. Храковский. Санкт-Петербург: Наука, 350–370.

Künnap, Ago 1992. Elanud kord ... – Keel ja Kirjandus 4, 209–215.

Künnap, Ago 1994. On the Uralic indirectal. – Ural-Altaische Jahrbücher. Neue Folge: Internationale Zeitschrift für uralische und altaische Forschung. Bd. 13. Wiesbaden, 18–27.

Lindström, Liina 1997. Eitus Võru murde suulises kõnes. – Läänemeresoome lõunapiir. Toim. Karl Pajusalu, Jyvä Sullõv. (= Võro instituudi toimõtisõq 1.) Võro, 143–154.

Lindström, Liina 2001. Grammaticalization of või/vä questions in Estonian. – Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Ed. by Ilona Tragel. (= Publications of the Department of General Linguistics 2.) Tartu, 90−118.

Lindström, Liina 2005. Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 16.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lindström, Liina 2006. Infostruktuuri osast eesti keele sõnajärje muutumisel. – Keel ja Kirjandus 11, 875–888.

Lindström, Liina 2010. Kõnelejale ja kuulajale viitamise vältimise strateegiaid eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 88–118.

Lindström, Liina, Ilona Tragel 2006. Mul on saba. Adessiivsest omajakonstruktsioonist. – Finest Linguistics. Proceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics. Tallinn, May 6–7, 2004. Toim. Krista Kerge, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 386–399.

Lindström, Liina, Ilona Tragel 2007. Eesti keele impersonaali ja seisundipassiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutuse põhjal. – Keel ja Kirjandus 7, 532–553.

Lindström, Liina, Ilona Tragel 2010. The possessive perfect construction in Estonian. – Folia Linguistica 44, 2, 371–400. doi:10.1515/FLIN.2010.014.

Lindström, Liina, Virve-Anneli Vihman 2010. Ise ise. – Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks. Paths of language. Festschrift for professor Helle Metslang on the occasion of her 60th birthday. (= Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 1–2.) Tartu: ESUKA–JEFUL, 219–241.

Lindström jt 2009 = Liina Lindström, Mervi Kalmus, Anneliis Klaus, Liisi Bakhof, Karl Pajusalu. Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 54 (2008). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 159–185.

Metslang, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. Tallinn: Valgus.

Metslang, Helle 1993. Kas eesti keeles on olemas progressiiv? – Keel ja Kirjandus 6, 326–334, 7, 410–416 ja 8, 468–476.

Metslang, Helle 1994. Temporal relations in the predicate and the grammatical system of Estonian and Finnish. (= Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraportteja 39.) Oulu.

Metslang, Helle 1996. The developments of the futures in Finno-Ugric languages. – Estonian: Typological Studies I. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4.) Tartu, 123–144.

Metslang, Helle 1997a. On the use of the Estonian past tense forms during the last century. – Estonian: Typological Studies II. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 8.) Tartu, 98–145.

Metslang, Helle 1997b. Unterschiedene Tendenzen in den grammatischen Systemen des Estnischen und des Finnischen. Finnisch-ugrische Sprachen in Kontakt. – Vorträge des Symposiums aus Anlass des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik an der Rijksuniversiteit Groningen 21.–23. November 1996. Herausgeber: Sirkka-Liisa Hahmo, Tette Hofstra, Laszlo Honti, Paul van Linde, Osmo Nikkilä. Maastricht: Shaker Publishing, 165–175.

Metslang, Helle 1999a. Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11.) Tartu, 97–127.

Metslang, Helle 1999b. Soome konditsionaalivormide vastetest eesti keeles. – Lähivertailuja 10. Toim. Lembit Vaba, Heikki Hurtta. (= Folia Fennistica & Linguistica 23. Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja.) Tampere, 47–60.

Metslang, Helle 2000. Reflections on the development of a particle in Estonian. Estonian: Typological Studies IV. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 14.) Tartu, 59–86.

Metslang, Helle 2001. On the development of the Estonian aspect. The verbal particle ära. – The Circum-Baltic Languages. Typology and Contact. Vol. 2: Grammar and Typology, Ed. by Östen Dahl, Maria Koptjevskaja-Tamm. Amsterdam/Philadephia: Benjamins, 443–479.

Metslang, Helle 2004a. Eesti keele keerukohti. – Virsu II. Suomi ja viro kohde­kielinä. Lähivertailuja 15. Toim. Helena Sulkala, Heli Laanekask. (= Oulun yliopiston, suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja 24.) Oulu, 71–82.

Metslang, Helle 2004b. Imperative and related matters in everyday Estonian. – Linguistica Uralica XL: 4, 243–256.

Metslang, Helle 2006. Predikaat ajastut kogemas. – Keel ja Kirjandus 9, 714–727.

Metslang, Helle 2009. Estonian Grammar between Finnic and SAE. – Estonian in typological perspective. Ed. by Helle Metslang. (= Language Typology and Universals 62, 1/2.) Berlin: Akademie Verlag, 49–71. doi:10.1524/stuf.2009.0004.

Metslang, Helle 2010. Isepäine üldküsilause. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 119–137.

Metslang, Helle, Karl Pajusalu 2002a. Evidentsiaalsusest eesti keeles ja Tartu murde na-tunnuselisest kaudsest kõneviisist. – Väikeisi kiili kokku­putmisõq. Väikeste keelte kontaktid. Toim. Karl Pajusalu, Jan Rahman. (= Võro Instituudi Toimõndusõq 14.) Võro, 161–177.

Metslang, Helle, Karl Pajusalu 2002b. Evidentiality in South Estonian. – Linguistica Uralica XXXVIII: 2, 98–109.

Metslang, Helle, Maria-Maren Sepper 2010. Mood in Estonian. – Moods in the Languages of Europe. Ed. by Björn Rothstein, Rolf Thieroff. (= Studies in Language Companion Series 120. Vol. 2). Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins, 528–550.

Metslang, Helle, Hannu Tommola 1995. Zum Tempussystem des Estnischen. – Tense systems in European languages II. Ed. by Rolf Thieroff. (= Linguistische Arbeiten 338.) Tübingen: Niemeyer, 229–326.

Metslang jt 2003 = Helle Metslang, Ingrid Krall, Renate Pajusalu, Kristi Saarso, Elle Sõrmus, Silvi Vare. Keelehärm: eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.

Muischnek, Kadri 2006. Verbi ja noomeni püsiühendid eesti keeles. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 17.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Muižniece jt 1999a = Liena Muižniece, Helle Metslang, Karl Pajusalu. Past participle finitization in Estonian and Latvian. – Estonian: Typological Studies III. Ed. by Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11.) Tartu, 128–157.

Muižniece jt 1999b = Liena Muižniece, Helle Metslang, Karl Pajusalu. Eesti ja läti keele mineviku partitsiibi finiidistumine. – Keel ja Kirjandus 8, 522–534.

Pai, Kristina 2001a. Essiivne ja translatiivne predikatiivadverbiaal. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17.) Tartu, 232–249.

Pai, Kristina 2001b. Translatiivne predikatiivadverbiaal eesti kirjakeeles. Tartu. Käsikirjaline magistritöö. Tartu Ülikool. Eesti keele osakond.

Pajusalu, Renate, Karl Pajusalu 2004. The conditional in everyday Estonian: Its form and functions. – Linguistica Uralica XL: 4, 257–269.

Pajusalu jt 2004 = Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Ann Veismann, Maigi Vija. Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat. (= Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 5.) Tartu.

Paldre, Leho 1998. Eitustundlikud üksused eesti keeles. Käsikirjaline magistritöö. Tartu Ülikool. Eesti keele osakond.

Penjam, Pille 2006a. Development of the modal function of the verb tulema ’come’ in Written Estonian. – Linguistica Uralica XL: 3, 167–191.

Penjam, Pille 2006b. Tulema-verbi grammatilised funktsioonid eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 1, 33–41.

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Penjam, Pille 2010. Eituskategooria Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 138–160.

Pihlak, Ants 1993. A Comparative Study of Voice in Estonian. (= Eesti Sisekaitse Akadeemia toimetised. Vihik 1.) Tallinn.

Plado (Koks), Helen 2008. Adverbiaallausete funktsioonipõhine liigitus eesti keele põhjus- ja tingimuslause näitel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 53 (2007). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 122–144.

Rajandi, Henno 1968/1999. Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 3.) Tallinn, 1999.

Rätsep, Huno 1971. Kas kaudne kõneviis on kõneviis? Verbivormide situatsioonianalüüsi. – Keel ja struktuur 5. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu, 43–67.

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Sahkai, Heete 2005. Teonimi perifrastilises verbivormis. – Keel ja Kirjandus 10, 790–807.

Sahkai, Heete 2011. Eesti genitiivse agendifraasi süntaks. – Keel ja Kirjandus 1, 12–30.

Sang, Joel 1983. Eitus eesti keeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Sepper, Maria-Maren 2007. Indirectal in Literary Estonian. – Trames 11: 3, 299–323.

Toomet, Piret 2000. Mõnest kaudsuse väljendamise võimalusest tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 4, 251–259.

Torn, Reeli 2006a. Oblique dependents in Estonian. An LFG Perspective. – The Proceedings of the LFG06 Conference. Konstanz, Germany. 10.–13.07.2006. Ed. by M. Butt, T. Holloway King. CSLI Publications, 504−515.

Torn, Reeli 2006b. Poolt-tarind eesti keele impersonaalis ja passiivis. – Lause argumentstruktuur. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid 2.) Tartu, 108–121.

Torn, Reeli 2006c. The Estonian periphrastic passive. – Finest Linguistics. Proceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics. Tallinn, May 6–7, 2004, Ed. by Krista Kerge, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 73–92.

Torn-Leesik, Reeli 2007. Voice and modal verbs in Estonian. – Linguistica Uralica XLIII: 3, 173−186.

Torn-Leesik, Reeli 2009. The voice system of Estonian. – Estonian in typological perspective. Ed. by Helle Metslang. (= Language Typology and Universals 62, 1/2.) Berlin: Akademie Verlag, 72–90. doi:10.1524/stuf.2009.0005.

Tragel, Ilona 2003a. Eesti keele seriaalkonstruktsioonist. – Keel ja Kirjandus 12, 919–934.

Tragel, Ilona 2003b. Eesti keele tuumverbid. (= Dissertationes Linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Uuspõld, Ellen 1989. Modaalsusest ja modaalsest predikaadist eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 8, 468−477.

van der Auwera jt 2009 = Johan van der Auwera, Petar Kehayov, Alice Vittrant. Acquisitive modals. – Cross-linguistic Studies of Tense, Aspect and Modality. Ed. by Lotte Hogeweg, Helen De Hoop, Andrej Malchukov. Amsterdam: John Benjamins, 271–302.

Vihman, Virve-Anneli 2004. Valency Reduction in Estonian. Ph.D. Dissertation. University of Edinburgh.

Vihman, Virve-Anneli 2007. Impersonaliseeritud impersonaal kui konstrukt­sioonitasandi grammatisatsioon. – Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 158–178.

Viitso, Tiit-Rein 2005. Eesti tegusõna tüpoloogiat. – Keel ja Kirjandus 3, 182–194.

 

Back to Issue