There are words in Estonian in which an epenthetic plosive (typically k) is added to a single consonant which in words with gradation represents the weak-grade form of a consonant cluster, such that secondary pairs of strong/weak-grade forms emerge: hk : h, ht : h, sk : s, lg : l, rg : r. Such words include vihkama : vihata ‘to hate’ (cf. Finnish vihata, prs sg1 vihaan), toht : tohu ‘birch bark’ (cf. Finnish tuohi), kuusk : kuuse ‘spruce’ (cf. Finnish kuusi, genitive kuusen), salgama: salata ‘to deny’ (cf. Finnish salata, prs sg1 salaan ‘keep in secret, deny, hide’), möirgama : möirata ‘to roar’ (cf. Finnish möyrytä, prs sg1 möyryän, dialectal möyrätä ‘to roar, rumble, rustle’) and others.
The article demonstrates that the words kohkuma ‘to become frightened, startled’ and rõhk ‘pressure; accent; emphasis’ also likely contain epenthetic k. The verb kohkuma may be a secondary formation from the verb kohu-ta-ma ‘to swell, make fluffy, raise; to frighten, scare (away), dismay’ < kohu- (cf. Estonian kohev ‘fluffy’, kohuma ‘to swell, become fluffy (through boiling or fermentation)’, Finnish kohota ‘rise, spring up’ etc.), that is, a causative derivation originally formed from a non-gradable stem has been interpreted as a weak-grade form, and the corresponding reflexive/passive verb has been formed with a strong stem variant as per the hk : h alternation pattern. Semantically, the verb kohutamahas developed as follows: ‘to swell, make fluffy, raise’ > ‘to raise, lift’ > ‘to make (someone) get up, scare off’ > ‘to scare, startle’. Older data suggest that the word kohkuma has also previously carried the meaning of being scared into motion, e.g. it has been used in reference to skittish horses.
The noun rõhk, genitive rõhu ‘pressure; accent; emphasis’ is formed from the non-gradable verb rõhuma ‘to press; suppress; oppress’. Two alternative etymologies have been suggested for this word: it is related either to the Finnic verb root *rouhV-, cf. Finnish rouhia ‘to crush, pound, grind’, or *rehkV-, cf. Finnish rehkiä ‘to toil, drudge, slog away; make noise, rage’, also Estonian dialectal (South Estonian) rehkmä ‘to wave, gesticulate, thrash (a snake)’. Considering the dialectal spread of the word rõhuma (and its variants rõhk(u)ma, rõuhkma), along with its phonetics and semantics, the more plausible etymology is that it is related to the Baltic loan steam *rouhV- (in Estonian the regular metathesis uh> hv has taken place, such that the v is dropped from the cluster -hvu-). The epenthetic k in the noun rõhk and in the dialectal variants of the verb rõhuma (rõuhkma and rõhkma) may not be related to one another, because in the verbs the k has at least sometimes (rõuhkma) been added before the metathesis of the uh-cluster, and the dialectal spread matches only in part.
Blokland, Rogier 2009. The Russian loanwords in literary Estonian. (= Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
Budenz, József 1873–1881. Magyar-ugor összehasonlító szótár. Budapest: Magyar Tudományos Akadémia.
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ety/
EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch‑Ugrische Gesellschaft.
EKG 1 = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
EKI ÜS = EKI ühendsõnastik 2021.
https://sonaveeb.ee/
EKMS = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu de traductions en français. Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS = Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll 2009. Eesti keele seletav sõnaraamat. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ekss/
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VII, 1994–2021. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ems/
EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Tallinnas Eesti Keele Instituudis.
EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants.
https://www.eki.ee/piibel/
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung Zur Öhstnischen sprache, Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Reval: Adolph Simon. Faksiimile:
http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=243
Junttila, Santeri 2015. Tiedon kumuloituminen ja trendit lainasanatutkimuksessa. Kantasuomen balttilaislainojen tutkimushistoria. Helsinki.
Junttila, Santeri 2018. Mitä tapahtui kantasuomen lyhyelle *o:lle Kuurinmaan liivissä? – Περὶ ὀρθότητοσ ἐτύμων. Uusiutuva uralilainen etymologia. Toim Sampsa Holopainen, Janne Saarikivi. (= Uralica Helsingiensia 11.) Helsinki, 229–250.
Kalima, Jalo 1936. Itämerensuomalaisten kielten balttilaiset lainasanat. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 202.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Kask, Arnold 1980. Eesti keele ajalooline grammatika. Häälikulugu 2. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder.
Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Kettunen, Lauri 1962. Eestin kielen äännehistoria. Kolmas painos. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 156.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Kingisepp, Valve-Liivi 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kingisepp, Valve-Liivi; Kristel Ress; Kai Tafenau 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toim Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
KKS = Karjalan kielen verkkosanakirja 2009. Päivitetty 25.11.2021. Toim Marja Torikka. Vastaava toimittaja 8.9.2010 lähtien Leena Joki. Verkkosovellus Jari Vihtari. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen verkkojulkaisuja 18.) Helsinki.
https://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/kks_etusivu.cgi
Koivulehto, Jorma 1999. Varhaiset indoeurooppalaiskontaktit: aika ja paikka lainasanojen valossa. – Pohjan poluilla. Suomalaisten juuret nykytutkimuksen mukaan. Toim Paul Fogelberg. Helsinki, 207–236.
Käsi, Inge 2011. Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Rõuge, Vastseliina, Setu. Toim Helmi Neetar. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/Voru_murde_sonaraamat.pdf
Mark, Julius 1927. Etymologische Beiträge. – Finnisch-Ugrische Forschungen 18, 159–172.
Prillop jt 2020 = Külli Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso 2020. Eesti keele ajalugu. (= Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma, Toronto: Maarjamaa.
Rätsep, H[uno] 1959. Lisamaterjali eesti keele uh > hv metateesi kohta. – Emakeele Seltsi aastaraamat 4 (1958), 77–90.
Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. I. Analüüs. 60 kaardi ja 1 skeemiga. (= Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B VI, 1.) Tartu.
SKES I–VII = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Satu Tanner, Marita Cronstedt 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja I–VII. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII, 1–7. Tutkimuslaitos „Suomen Suvun“ julkaisuja III.) Helsinki: Suomalais‑Ugrilainen Seura.
SMS = Suomen murteiden sanakirja. a–mnää.
https://kaino.kotus.fi/sms/
SSA 1–3 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 1–3, 1992–2000. Päätoim Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Vaba, Lembit 2011. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku. – Keel ja Kirjandus 10, 734–763.
VAKK = Vana kirjakeele korpus.
https://vakk.ut.ee/
Vare, Silvi 2012. Eesti keele sõnapered. Tänapäeva eesti keele struktuurianalüüs. https://www.eki.ee/dict/sp/index.cgi.
Vestring, Salomo Heinrich 1998 [1710–1730]. Lexicon Esthonico Germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
https://www.folklore.ee/~kriku/VESTRING/index.htm
VKS = Vadja keele sõnaraamat. Vad́d́aa tšeelee sõna-tširja. Словарь водского языка, 2019. 2., täiendatud ja parandatud trükk. 2. trüki toim Silja Grünberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://portaal.eki.ee/dict/vadja/
VMS = Väike murdesõnastik I–II, 1982–1989. Toim Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
http://www.eki.ee/dict/vms/
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
Wiget, Wilhelm 1928. Herkunft und Verbreitung der neueren germanischen Lehnwörter im Estnischen. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu: K. Mattiesen, 255–275.
