The Estonian noun ubrik or uberik denotes a small poor building, a narrow room or a shelter. Phonetically close dialect words with similar meaning also exist, e.g. suberik, tsubarik, kuberik, uderik. The article analyses which of these could be derived from the same stem and which have come from different stems.
The fact that no other words with the stem uber- or ubri- in Estonian are known indicates a possible loan. Variants of the ubrik-uberik, subrik-suberik (~ tsubarik in Võru dialect) used in eastern Estonian dialects may be based on a stem borrowed from the Russian, which appears in the words убирать, убрать (cf. субрядить in Russian dialect of Pskov) ‘tidy up, pick up, store or put in place, hide’, уборник ‘a room of cleaning tools or laundry; toilet’, убор, убирка, суборь, ‘cleaning and storage’ and others.
The literary Estonian noun kubrik is a Russian loan < Rus кубрик ‘lower deck of a ship’; ‘lower deck cabin’; ‘crew compartment’. The Russian word is borrowed directly from the Dutch, first in the form кубрюх. In Estonian dialects the variants kuberik, kubrik and kublik denote a poor building or shelter. The meaning of the Estonian dialect words could be influenced by the phonetically close nouns ubrik, uberik or another related word.
In the dialects of the northern coast of Estonia and its neighborhood, a small building and a narrow room are called uderik. Based on the areal distribution and phonetic shape of the Estonian dialect word, it can be associated with the Finnish adjectives hutera, hutara, hutero, which in dialects also characterize a poor building. As is typical of Estonian dialects, uderik lacks the initial h-.
All the analyzed nouns have the ending -ik. The suffix -ik may denote diminutive nouns, or indicate a place with a certain property here, but may also be based on the analogy of names denoting a similar object, such as the synonymous loanwords hurtsik, hagerik, etc.
Dal’ = Владимир Даль 1955. Толковый словарь живого великорусского языка. Москва: Государственноеиздательство иностранных и национальных словарей.
Blokland, Rogier 2009. The Russian loanwords in literary Estonian. (= Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz.
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ety/.
EEW = Julius Mägiste 1982. Estnisches etymologisches Wörterbuch. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
EKMS = Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu“ indeks. Index du Dictionnaire analogique de la langue estonienne d’Andrus Saareste, 1979. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen.
https://www.eki.ee/dict/saareste/saareste.html
EKSS = Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll 2009. Eesti keele seletav sõnaraamat. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ekss/
EMS I = Eesti murrete sõnaraamat I.
http://www.eki.ee/dict/ems/ems.html
EMS III = Eesti murrete sõnaraamat III (K), 2001–2004. Toim Anu Haak, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ems/ems.html#vihikud
EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Tallinnas Eesti Keele Instituudis.
EÕS = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ II täiendatud ja parandatud trükk. III kd (Ripp–Y) 1937. (= Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetised 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (= Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/50084/sonamoodustus_kasik.pdf
Kulonen, Ulla-Maija 2010. Fonesteemit ja sananmuodostus. Suomen kontinuatiivisten u-verbimuodostusten historiaa. (= Suomi 197.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Mägiste, Julius 1977. Zu einigen vermeintlichen baltischen Lehnwörtern in den ostsee-finnischen Sprachen. – Indiana University. In Honor of A. Raun. (= Uralic and Altaic Series 131. Studies in Finno-Ugric Linguistics.) Bloomington, 155–175.
Pall, Valdek 2016. Idamurde sõnastik. 2. täiendatud ja parandatud trükk. Toim Ellen Niit. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ida/index.cgi
SKES = Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola 1975. Suomen kielen etymologinen sanakirja, 5. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII, Tutkimuslaitos „Suomen suvun“ julkaisuja III.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
SMS = Suomen murteiden sanakirja. (= Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja 30.)
http://kaino.kotus.fi/sms/
SRNG 42 = Словарь русских народных говоров, выпуск 42 (Стриж-Cухловина), 2008. Институт лингвистических исследований РАН. Санкт-Петербург: Наука.
SRNG 46 = Словарь русских народных говоров, выпуск 46 (Тычак-Ужоля), 2013. Институт лингвистических исследований РАН. Санкт-Петербург: Наука.
SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja, 1. (A–K), 1992. Päätoim Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Vasmer = Макс Фасмер 1986. Этимологический словарь русского языка, 2. Перевод с немецкого и дополнения О. Н. Трубачева. 2-е русское издание. Москва: Прогресс.
VES = Русско-эстонский словарь. Vene-eesti sõnaraamat, 2000. Teine, parandatud trükk. Eesti Keele Instituut.www.eki.ee/dict/ves.
VL = Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa 2012. Võõrsõnade leksikon. 8., põhjalikult ümbertöötatud trükk. http://www.eki.ee/dict/vsl.
VMS I = Väike murdesõnastik I, 1982. Toim Valdek Pall. Koost Evi Juhkam, Marja Kallasmaa, Varje Lonn, Piret Raud, Eevi Ross. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
VMS II = Väike murdesõnastik II, 1989. Toim Valdek Pall. Koost Anu Haak, Evi Juhkam, Marja Kallasmaa, Ann Kask, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jaak Simm, Jüri Viikberg. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
ÕS = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
https://www.eki.ee/dict/qs2018/index.cgi
