ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
Võimalikke protoeuroopa substraadi jälgi eesti keele dendronüümides; pp. 295–309
PDF | 10.3176/esa66.12

Author
Sven-Erik Soosaar
Abstract

Possible traces of a Proto-European substrate in Estonian dendronyms

The article discusses possible traces of the hypothetical substrate language spoken on the territory of present-day Estonia before the arrival of Finno-Ugric speaking tribes. It is shown that, taking into consideration the four phonotactical features of the substrate lexicon described by Enn Ernits and the criteria for determination of substrate vocabulary of an unknown source language described by Ante Aikio, there are at least five word stems among Estonian dendronyms that do not have a trustworthy etymology outside the Finnic group. These stems show phonotactical features described by Ernits and meet the criteria described by Aikio.

We can conclude that the Estonian dendronyms pärnkuker-paats-hala-, and lõhmus are probable Proto-European substrate words.

References


Aikio, Ante 2004. An essay on substrate studies and the origin of Saami. – Etymologie, Entlehnungen und Entwicklungen: Festschrift für Jorma Koivulehto zum 70. Geburtstag. Hrsg. Irma Hyvärinen, Petri Kallio, Jarmo Korhonen, Leena Kolehmainen. (= Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 63.) Helsinki: Société Néophilologique de Helsinki, 5–34.

Aikio, Ante 2012. An essay on Saami ethnolinguistic prehistory. – A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe. Ed. by Riho Grünthal, Petri Kallio. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 266.) Helsinki: SuomalaisUgrilaisen Seura, 63–117.

ALFE = Atlas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto, 2007–2010. Päätoim. Tuomo Tuomi. Helsinki.

Ariste, Paul 1956. Mõningaid märkmeid „Eesti NSV ajaloo“ I köite kohta. – Edasi 13. I.

Ariste, Paul 1962. Mõnda substraadist. – Keel ja Kirjandus 1, 13–17.

Ariste, Paul 1971. Die ältesten Substrate in den ostseefinnischen Sprachen. – Sovetskoe finno-ugrovedenie 4, 251–258.

Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid: eesti keele kontakte teiste keeltega. (= Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 14.) Tallinn: Valgus.

Beekes, Robert S. P. 2014. Pre-Greek. Phonology, Morphology, Lexicon. (= Brill Introductions to Indo-European Languages 2.) Leiden, Boston: Brill.

EES = Eesti etümoloogiline sõnaraamat, 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim. Iris Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EEW = Julius Mägiste, 1982–1983. [2. tr 2000.] Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat, 2009. 2. tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 
https://www.eki.ee/dict/ekss.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat, 1994–… Toim. Mari Kendla, Mari-Liis Kalvik, Tiina Laansalu. Tallinn: EKSA. 
https://www.eki.ee/dict/ems/.

Ernits 1979 = Э. Эрнитс 1979. К выявлению субстрата в прибалтийско-финских языках. – SFU 3, 129–135.

Ernits, Enn 2017. Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (= Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Emakeele Selts.

Grünthal, Riho 2003. Kielen muuttuminen on enemmän kuin kielikontaktien summa. – Tieteessä Tapahtuu 21 (5), 72–74.

Heikkonen, Katja 2018. Äännesymbolisen sanaston etymologioinnin ongelmia. – Peri orthotētos etymōn. Uusiutuva uralilainen etymologiaToim. Sampsa Holopainen, Janne Saarikivi. (= Uralica Helsingiensia 11.) Helsinki, 203–228.

Junttila, Santeri 2015. Tiedon kumuloituminen ja trendit lainasanatutkimuksessa. Kantasuomen balttilaislainojen tutkimushistoria. Helsinki: Helsingin yliopisto.

Kaheinen, Kaisla 2021. Ettekanne „Substraatista nganasanissa“ Helsingi Ülikoolis 21.01.2021.

Kallio, Petri 2000. Posti’s superstrate theory at the threshold of a new millennium. – Facing Finnic: Some Challenges to Historical and Contact Linguistics. Toim. Johanna Laakso. (= Castrenianumin toimitteita 59.) Helsinki, 80–99.

Kallio, Petri 2004. All that glitters is not gold. [Review of Kalevi Wiik, Eurooppalaisten juuret. Jyväskylä 2002.] – Finnisch-Ugrische Mitteilungen 26/27. Hamburg, 203–215.

Kallio, Petri 2007. Kantasuomen konsonanttihistoriaa. – Sámit, sánit, sátnehámit. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 253.) Helsinki, 229–249.

Kallio, Petri 2014. The diversification of Proto-Finnic. – Fibula, Fabula, Fact. The Viking Age in Finland. Ed. by Joonas Ahola, Frog with Clive Tolley. (= Studia Fennica Historica 18.) Helsinki: Finnish Literature Society, 155–168.

Kallio, Petri 2016. Historical phonology from Proto-Finnic to Proto-Livonian. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 7 (1), 39–65. 
http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2016.7.1.02

Kallio, Petri, Jorma Koivulehto, Asko Parpola 1998. „Kantagermaanin suomalais-ugrilainen substraatti“: edelleen perusteeton hypoteesi. – Tieteessä Tapahtuu 16 (3), 45–48.

Kendla, Mari, Jüri Viikberg 2016. Protoeurooplaste keelepärandist. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61. Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Emakeele Selts, 135–154. 
http://dx.doi.org/10.3176/esa61.06

Kroonen, Guus 2012. Non-Indo-European root nouns in Germanic: Evidence in support of the agricultural substrate hypothesis. – A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe. Ed. by Riho Grünthal, Petri Kallio. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 266.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 239–260.

Kukk, Toomas 2004. Eesti taimede kukeaabits. Tallinn: Varrak.

Lang, Valter 2018. Läänemeresoome tulemised. (= Muinasaja teadus 28.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Metsmägi, Iris, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2013. Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes. – Keel ja Kirjandus 5, 313–332.

Pajusalu, Karl 2012. Phonological innovations of the southern Finnic languages. –  A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe. Ed. by Riho Grünthal, Petri Kallio. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 266.) Helsinki: Suomalais-Ugrilaisen Seura, 201–224.

Posti, Lauri 1953. From Pre-Finnic to late Proto-Finnic. – Finnisch-Ugrische Forschungen 31, 1–91.

Prillop, Külli, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso 2020. Eesti keele ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Rätsep, Huno 1983 [2002]. Eesti kirjakeele tüvevara päritolu. – Keel ja Kirjandus 10, 538–548.

Saarikivi, Janne 2000. Kontaktilähtöinen kielenmuutos, substraatti ja substraattinimistö. – Virittäjä 104 (3), 393–415.

Saarikivi, Janne 2004. Is there Palaeo-European interference in western branches of Uralic? – Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 90. Helsinki, 187–214.

Saarikivi, Janne 2006. Substrata Uralica: Studies on Finno-Ugrian Substrate in Northern Russian Dialects. Tartu: Tartu University Press.

Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. – Virittäjä, 81 (2), 119−135.

SMS = Suomen murteiden sanakirja. 
https://kaino.kotus.fi/sms/.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja, 1992–2000. Toim. Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten keskus.

Suhonen, Seppo 1989. Baltische und slavische Etymologien. – SuomalaisUgrilaisen Seuran Aikakauskirja 82. Helsinki, 211–221.

Tkachenko 1985 = Орест Ткаченко 1985. Merjanski jazyk. Kiev: Naukova Dumka.

Uibo, Udo 2011. Etümoloogilisi märkmeid (XI). Suvejuttu er-liitsõnadest. – Keel ja Kirjandus 7, 536–542.

Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Tallinn: Valgus.

Viitso, Tiit-Rein 1985. Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. – Keel ja Kirjandus 7, 399–404.

VKS = Vadja keele sõnaraamat. 
https://www.eki.ee/dict/vadja/.

VMS = Väike murdesõnastik. 
https://www.eki.ee/dict/vms/.

Wiedemann, Ferdinand 1893. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Red. Jakob Hurt, St. Peterburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.

Back to Issue