ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Mitteformaalõpe praktikute keelekasutuses; pp. 238–260
PDF | 10.3176/esa66.10

Authors
Halliki Põlda, Riina Reinsalu, Katrin Karu
Abstract

Nonformal learning in practitioners’ language use

The article discusses key concepts in the field of education – formal, informal and nonformal learning – and focuses on the latter. We identify the features of the concept of nonformal learning in the language use of practitioners and analyse how the main characteristics of nonformal learning and its varying terminology are expressed. Six focus group interviews carried out with practitioners who represented the fields of adult education, youth work, culture, well-being, economy, and environmental education comprised the material for analysis.

Qualitative content analysis revealed the learner’s role in goal setting, his or her inner motivation and autonomy, variative learning environments and processes, the supportive role of the supervisor and the orientation of the learning process to the development of the learner as important characteristics of nonformal learning. Although all of these characteristics can be seen in other types of learning, in the case of nonformal learning the focus on the development and the responsibility of the learner and the practical nature of the learning was highlighted. In addition, it appeared that both nonformal and formal learning have clear commonalities and defining them through opposition is not justified.

As nonformal learning can take place in school and formal learning outside of it, the Estonian equivalent of formal learning as school learning is misleading in its meaning. The equivalent for non-formal learning – free learning (‘vabaõpe’) – reflects voluntariness and freedom as an important characteristic of nonformal learning and is not associated with other types of learning. In the case of informal learning, experiential learning should be preferred over incidental learning (‘juhuõpe’), as informal learning is based on experiences, not on chance.

The identified characteristics raise the question of whether the set of concepts that has been in place for the last 50 years is still appropriate today or whether the boundaries of formal and nonformal learning have become blurred, thus eliminating the need to distinguish them as different types of learning. This also reflects the need for additional studies.

References


Autio, Tero, Tiiu Kuurme, Rain Mikser 2013. Haridus. – Haridusleksikon. Toim. Rain Mikser. Eesti Keele Sihtasutus, 69–77.

Colley, Helen, Phil Hodkinson, Janice Malcom 2003. Informality and Formality in Learning: A Report for the Learning and Skills Research Centre. University of Leeds. 
https://kar.kent.ac.uk/4647/3/Informality%20and%20Formality%20in%20Learning.pdf (18.12.2020).

Collins, Allan, Manu Kapur 2014. Cognitive apprenticeship. – The Cambridge Handbook of the Learning Sciences (2nd ed.). Ed. by R. Keith Sawyer. Cambridge: Cambridge University Press, 109–126. 
https://doi.org/10.1017/CBO9781139519526.008

Coombs, Philip H., Manzoor Ahmed 1974. Attacking Rural Poverty: How Nonformal Education Can Help. Baltimore, London: The John Hopkins University Press.

Dudzinska-Przesmitzki, Dana, Robin S. Grenier 2008. Nonformal and informal adult learning in museums. – Journal of Museum Education 33 (1), 9–22. 
https://doi.org/10.1080/10598650.2008.11510583

EEÕS = Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum. 
https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf (18.12.2020).

EKSS = Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll 2009. Eesti keele seletav sõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 
https://www.eki.ee/dict/ekss/ (18.12.2020).

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Golding, Barry, Mike Brown, Annette Foley 2009. Informal learning: A discussion around defining and researching its breadth and importance. – Australian Journal of Adult Learning 49 (1), 34–56.

Hallik, Katrin, Katre Kasemets (koost., toim.) 2017. Tõlkimise tahud. Tallinn: EKSA. 
http://eurokeelehoole.eki.ee/documents/compendiums/4de1c86bf768725c5edc18c87f84098f.pdf (02.03.2021).

HKS = Tiiu Erelt, Mari Kadakas, Ulve Kala-Arvisto, Inger Kraav, Viivi Maanso, Helin Puksand, Eva Tamm, Inge Unt 2012. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Toim. Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Holmberg, Börje 1986. Growth and Structure of Distance Education. London: Croom Helm.

HS = Haridussõnastik. 
http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi

HTM 2017 = Õpikäsitusest ja selle muutumisest. Elukestva õppe strateegia 2020 1. eesmärgi selgitused. Haridus- ja Teadusministeerium. 
https://www.hm.ee/sites/default/files/har_min_broshyyr_12lk_est_veebi.pdf (22.12.2020).

HTM 2020 = Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Haridus- ja Teadusministeerium. 
https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf (02.03.2021).

Karu, Katrin, Larissa Jõgi, Ilona-Evelyn Rannala, Triin Roosalu, Lianne Teder, Halliki Põlda 2019. Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides. – Eesti Haridusteaduste Ajakiri 7 (1), 50–75. 
https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.1.03

Kerge, Krista 2010. Muutustest õigusdiskursuses ja keeles. – Õiguskeel 1, 146−152.

Kerge, Krista 2011. Tõlkevõhik keele- ja lugemisoskuse valdkonna terminivarast. – Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Toim. Peep Nemvalts. (= Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 91−133.

Kesküla, Kaisa 2017. Mis on mõistel pistmist terminiga? – Tõlkimise tahud. Toim. Katrin Hallik, Katre Kasemets. Tallinn: EKSA, 44–51.

Knowles, Malcolm S., Elwood F. Holton III, Richard A. Swanson 2015. The Adult Learner: The Definitive Classic in Adult Education and Human Resource Development (8th ed.). Abingdon: Routledge. 
http://dx.doi.org/10.4324/9781315816951

Kuurme, Tiiu 2020. Tõmbetuuled ja tõmbekeeled uues haridusest kõnelevas sõnavaras. – Akadeemia 5, 799–825.

Le Clus, Megan A. 2011. Informal learning in the workplace: A review of the literature. – Australian Journal of Adult Learning 51 (2), 355–373. 
https://ro.ecu.edu.au/ecuworks2011/153/ (22.12.2020).

Lepajõe, Marju 2014. Milleks rahvuslikkusele tõlkimine. – Akadeemia 9, 1539–1549.

Malcolm, Janice, Phil Hodkinson, Helen Colley 2003. The interrelationships between informal and formal learning. – Journal of Workplace Learning 15 (7/8), 313–318. 
https://doi.org/10.1108/13665620310504783

McGivney, Veronica 1999. Informal Learning in the Community: A Trigger for Change and Development. Leicester: National Institute for Adult Continuing Education.

Mereste, Uno 2000. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Nemvalts, Peep 2011. Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. – Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Toim. Peep Nemvalts. (= Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 136−171.

Nemvalts, Peep 2020a. Haridus formaalse väljundamise distantsil. – Õpetajate Leht, 11. detsember. https://opleht.ee/2020/12/haridus-formaalse-valjundamise-distantsil/ (20.12.2020).

Nemvalts, Peep 2020b. Rahvuse mõistestikku tähistav terminivara. – Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas. Toim. Peep Nemvalts. (= Acta Universitatis Tallinnensis. TLÜ teaduskeelekeskuse köide 2.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 130−167.

Paemurd, Elice 2017. Terminitööst Euroopa Komisjonis ja laiemalt. – Tõlkimise tahud. Toim. Katrin Hallik, Katre Kasemets. Tallinn: EKSA, 52–59.

Saar, Ellu, Marge Unt, Kristina Lindemann, Epp Reiska, Auni Tamm 2014. Oskused ja elukestev õpe: kellelt ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida? PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 2. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. 
https://dspace.ut.ee/handle/10062/44229 (02.03.2021).

Saldaña, Johnny 2012. The Coding Manual for Qualitative Researchers (2nd ed.). Sage Publications.

Sihver, Ülle 2018. Eestikeelse terminivara hoole ja kasutus on terminoloogiakomisjoni eesmärk ja mõte. – Oma Keel 1, 62–66.

Stewart, David W., Prem N. Shamdasani, Deniss W. Rook 2007. Focus Groups: Theory and Practice (2nd ed.). (= Applied Social Research Methods Series 20.)Sage Publications. 
https://dx.doi.org/10.4135/9781412991841

Tavast, Arvi, Marju Taukar 2013. Mitmekeelne oskussuhtlus. Tallinn: Valgus.

Teder, Lianne 2019. Noortetöö on noortega, noorsootöö noorte põlvkonnaga. – Mõtestades noorsootööd ja noorsootöötaja rolli. Noorsootöö artiklite kogumik. Toim. Tanja Dibou, Ilona-Evelyn Rannala. Tallinn: Tallinna Ülikool, 28−45.

Temmerman, Rita 2000. Towards New Ways of Terminology Description: The Sociocognitive Approach. Amsterdam: John Benjamins. 
http://dx.doi.org/10.1075/tlrp.3

Tough, Allen 1967. Learning without a Teacher: A Study of Tasks and Assistance during Adult Self-Teaching Projects. Toronto: Ontario Institute for Studies in Education.

UNESCO 2020 = Embracing a Culture of Lifelong Learning: Contribution to the Futures of Education Initiative. UNESCO Institute for Lifelong Learning. 
https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000374112 (03.03.2021).

Valk, Aune 2019. Tark ja tegus Eesti 2035. Kolme ekspertrühma visioonidokumentide kokkuvõte. 
https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_eesti2035_kokkuvottev_visioonidokument.pdf (02.12.2020).

VL = Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa 2012. Võõrsõnade leksikon. 8., põhjalikult ümber töötatud trükk. Peatoim. Tiina Paet. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Kirjastus Valgus.

Back to Issue