ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society

Analüütiliste ja sünteetiliste kohatarindite vahekord 17.–18. sajandi põhjaeesti kirjakeeles; pp. 206–230

Full article in PDF format | 10.3176/esa65.09

Author
Liina Pärismaa

Abstract

The relationship between analytic and synthetic locative constructions in the 17th and 18th century North Estonian literary language

This article is part of a broader morphosyntactic study dealing with analytic and synthetic constructions expressing spatial relations in the 17th and 18th century North Estonian literary language. The aim of this study is to observe if and how the relationship between analytic and synthetic constructions changes during the two centuries in ecclesiastical texts. It is hypothesized that from the beginning of the literary language reform at the end of the 17th century, the proportion of synthetic constructions increases and that less analytic constructions can be seen in the texts of Christoph Blume, which were written in the middle of the 17th century.
This study is usage-based and the material originates from the corpora of Old Written Estonian and the Concordance of Estonian Bible Translations. The study focuses on the relationship of analytic and synthetic constructions in eleven nouns: mägi ‘mountain’, tee ‘road’, linn ‘city’, haud ‘grave’, meri ‘sea’, Jeruusalemm ‘Jerusalem’, süda ‘heart’, taevas ‘heaven’, raamat ‘book’, kõrb ‘desert’, and maa ‘land’. These words were chosen based on the versatility of the forms expressing spatial relations, the existence of both members of the parallel expression of spatial relations, and frequency.
The results of this study show that generally the proportion of synthetic locative constructions increased (in eight nouns out of eleven) and the proportion of analytic locative constructions decreased, which could be due to the influence of the literary language reform and the reformers. The more abrupt change in the relationship between analytic and synthetic constructions took place from the end of the 17th century since the beginning of the literary language reform. The results did not indicate that the direction towards analytic or synthetic use depends on the use of internal or external local case or adpositions.
In the words mägi ’mountain’, tee ’road’ and haud ’grave’ the analytic locative constructions dominated, which could be caused by the developed traditional marking manner and due to the German influence that was common at that time. Nevertheless, some synthetic locative constructions formed with those words occurred from the beginning of the literary language reform, which indicates that the literary language reform influenced those constructions as well.
Blume did not use less analytic constructions to express spatial relations than any other author of that time. He used analytic constructions in eight words out of eleven: mägi ‘mountain’, tee ‘road’, linn ‘city’, haud ‘grave’, meri ‘sea’, süda ‘heart’, taevas ‘heaven’, raamat ‘book’, which could be due to the German influence. However, in the case of tee ‘road’ the proportion of synthetic forms in his texts, which all occurred in his songs, was somewhat higher than in other 17th and 18th century North Estonian authors’ texts (see 3.2). This indicates that it is important to pay special attention to the songs in his texts, because they could have contributed to the adoption of new and/or less widespread forms


References

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.

Barlow, Michael, Suzanne Kemmer (eds.) 2000. Usage Based Models of Language. Stanford: CSLI Publications.

Bybee, Joan 2010. Language, Usage and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Danchev, Andrei 1992. The evidence for analytic and synthetic developments in English. – History of Englishes: New Methods and Interpretations in Historical Linguistics. Ed. by Matti Rissanen, Ossi Ihalainen, Terttu Nevalainen, Irma Taavitsainen. Berlin: Mouton de Gruyter, 25–41. http://dx.doi.org/10.1515/9783110877007.25

Grünthal, Riho 2005. Miksi itämerensuomessa on prepositioita? – Virittäjä 1, 28–51.

Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Reval: A.  Simon. http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=243 (12.03.2020)

Habicht, Külli 2000. Grammaticalization of adpositions in Old Literary Estonian. – Estonian: Typological Studies IV. Ed. By Mati Erelt. Tartu: Tartu University Press, 19−58.

Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Habicht, Külli, Helle Metslang 2015. Tea kus see kirjamees siiani elanud on, kuu peal või Marsil? Analüütilisusest ja sünteetilisusest eri aegade kirjakeeles. Ettekanne 11. muutuva keele päeval, 6. novembril 2015. http://kimovar.ut.ee/?page_id=322 (09.03.2020)

Helle jt 1732 = Anton Thor Helle 1732. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100071 (12.03.2020).

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg Wilck. https://dspace.ut.ee/handle/10062/9996 (12.03.2020).

Kilgi, Annika 2011. Anton Thor Helle toimetajakäekiri: kuidas Thor Helle vana testamendi verbimorfoloogiat redigeeris. – Emakeele Seltsi aastaraamat 56 (2010). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 91−108. doi:10.3176/esa56.04

Kilgi, Annika 2012. Eitusvormid 17.–18. sajandi eesti piibliversioonides. (= Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 106–137. 

Kingisepp jt 2010 = Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.

Lill, Anne 1988. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. – Keel ja Kirjandus 1, 7–17.

Metslang, Helle 1994. Eesti ja soome – futuurumita keeled? – Keel ja Kirjandus 9, 534–547.

Metslang jt 2017 = Helle Metslang, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Anni Jürine, Kirsi Laanesoo, David Ogren 2017. Komitatiivi funktsioonidest eri aegade ja registrite eesti kirjakeeles. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 8 (1), 149–178. http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.09

Palmeos, Pauline 1985. Eesti keele grammatika. II osa. Neljas vihik. Kaassõna (kolmas trükk). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Pärismaa, Liina 2016. Christoph Blume keelekasutuse eripärast. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/51754 (09.03.2020).

Pärismaa, Liina 2018. Eituse väljendamise vormivalikutest XVII–XVIII sajandi põhjaeesti tekstides. – Keel ja Kirjandus 7, 560–578.

Pärismaa, Liina 2019. Analüütilised tulevikutarindid 17.–18. sajandi põhjaeesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 141–167. http://dx.doi.org/10.3176/esa64.05

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Reila, Heiki 2007. Müncheni käsikirjast ja selle seostest Johann Hornungi tõlkega: keelelisi tähelepanekuid. – Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705. Toim. Heiki Reila, Kristiina Ross, Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 556–563.

Ross, Kristiina 1997. Kohakäänded Georg Mülleri ja Heinrich Stahli eesti keeles. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 184–201.

Ross, Kristiina 2009. Eesti keel Henrikust Anton Thor Helleni. – Keel ja Kirjandus 8–9, 553–558.

Ross, Kristiina 2013. Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 210−223. http://dx.doi.org/10.3176/esa58.10

Rätsep, Huno 1987. Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis. – Keel ja Kirjandus 12, 709–715.

Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen. Reval: H. Stahl. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101060 (12.03.2020).

Ziegelmann, Katja, Eberhard Winkler 2006. Zum Einfluβ des Deutschen auf das Estnische. – Deutsch am Rande Europas. Tartu: Tartu University Press, 43–70.

Veismann, Ann, Mati Erelt 2017. Kaassõnafraas. − Eesti keele süntaks. (= Eesti keele varamu III.) Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 446−462.

 

Korpused

EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. http://portaal.eki.ee/piibel (14.03.2020).

VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm; http://vakk.ut.ee/ (16.03.2020).

etTenTen = Eesti veeb 2013. http://keeleveeb.ee (16.03.2020).


Back to Issue