ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
AGAPE VASTETE KUJUNEMISEST EESTI PIIBLITÕLGETES; pp. 233–252
PDF | doi:10.3176/esa61.11

Author
Sven-Erik Soosaar
Abstract

On the formation of the equivalents of Greek agape in Estonian Bible translations

The development of the lexicon and conceptual system of Estonian has been influenced by the translation of Bible into Estonian. In order to achieve a more precise translation, new words were created either by means of borrowings or derivation using extant word stems. One of the central concepts in Christianity is agape (love), which was translated in early Estonian texts mostly by the word ‘arm’, which was a word with a rather broad meaning. During the Bible translation in the beginning of the 18th century, a new term ‘armastus’ was derived from the same-stem verb ‘armastama’, as an exact counterpart for Greek agape. In the later development of Estonian, the meaning of this term expanded. In the article, the development of Estonian counterparts of agape and the closely related concepts charis and eleos are examined with the comparisons of Latin and German terms, which were languages also used in Estonia during the missionary work and Bible translation.

References

EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. http://www.eki.ee/piibel/ (04.02.2016).

Göseken 1660 = Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache, Bestehend nicht alleine in etlichen praeceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Der Öhstnischen Sprache Liebhabern mitgetheilet Von HENRICO GÖSEKENIO, Hannovera-Brunsvigo, Der Christlichen Gemeine zu Goldenberg in der Wyck Pastore, der umbliegenden Land Kirchen Praeposito, und des Königl. Consistorij zu Reval ordinario Assessore. Reval, Gedruckt und verlegt von Adolph Simon, Gymnasii Buchdr. Reval: A. Simon.

Luther, Martin 1545. Die gantze Heilige Schrifft: Deudsch. http://lutherbibel.net (04.02.2016).

UT 1989 = Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud. EELK Konsistoorium.

VKK = Vana kirjakeele korpus. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/ (04.02.2016).

Vulgata = http://biblehub.com/vul/ (04.02.2016).

Önsa Lutri 1694 = Önsa Lutri Laste Oppus, Lühhidelt Pühhä Kirja perrä ärräselletetu, nink Küssimisse nink Kostmisse kombel kokkosäetu, Jummalalle Auwusz, nink temmä Tarto-Ma Koggodusse Tullusz. RIGA, Gedruckt bey Johann Georg Wilcken, Königlichen Buchdrucker.

1997. a piibel = https://www.piibel.net. (04.02.2016).

 

Kirjandus

Alvre, Paul 1984. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas. – Keel ja Kirjandus 1, 32–36.

Beekes, Robert S. P. 2010. Etymological Dictionary of Greek, Leiden, Boston: Brill Academic Publishers.

Conzelmann, Hans 1990. chairo, chara, sygchairo, charis ... – Kittel 1990, IX: 350–405.

Černyh 1999 = Павел Черных. Историко-этимологический словарь совре­менного русского языка. 3. издание, стереотипное. Москва: Русский язык.

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch‑Ugrische Gesellschaft.

EKPS = Eesti keele põhisõnavara sõnastik. 2014. Koost. Madis Jürviste, Kristina Koppel, Maria Tuulik. Toim. Jelena Kallas, Mai Tiits, Maria Tuulik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–V, 1994–2011. Toim. Anu Haak, Evi Juhkam, Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu, Varje Lonn, Helmi Neetar, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aldi Sepp, Mari-Epp Tirkkonen, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus.

Gutslaff, Johannes 1998 (1648). Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlk. ja koost. Marju Lepajõe. Toim. Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikool.

Habicht, Külli 1995. us-liiteliste abstraktnimisõnade areng eesti kirjakeeles. Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Eesti filoloogia osakond. Tartu.

Habicht, Külli jt 2000 = Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Toim. Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool.

Habicht, Külli jt 2015 = Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Toim. Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Karulis, Konstantīns 1992. Latviešu etimoloģijas vārdnīca. Rīga: Avots.

Kasik, Reet 2004. Eesti keele sõnatuletus. 2., täiend. ja parand. tr. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (= Lexica Societatis Fenno‑Ugricae V.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Kittel 1990 = Theologisches Wörterbuch zum Neuen Testament. Studienausg., Unveränd. Nachdr. der Leinenausg. 1933–1979. Begründet von Gerhard Kittel; herausgegeben von Gerhard Friedrich. Stuttgart, Berlin, Köln: Verlag W. Kohlhammer.

Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24. durchgesehene und erweiterte Auflage, bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin: Walter de Gruyter.

Kroonen, Guus 2013. Etymological Dictionary of Proto-Germanic. (= Leiden Indo-European Etymological Dictionary Series 11.) Leiden, Boston: Brill.

Lepajõe, Marju 1998. Grammatikas esinevate eesti sõnade indeks. – Johannes Gutslaff. Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tartu: Tartu Ülikool, 247–279.

LES = Richard Kleis, Ülo Torpats, Lalla Gross, Heinrich Freymann 2002. Ladina-eesti sõnaraamat. Glossarium Latino-Estonicum. Tallinn: Valgus.

Lewis, Clive Staples 2002 (1960). The Four Loves. London: HarperCollins.

LS = A Greek-English Lexicon. With Supplement, 1968. Compiled Henry Liddell, Robert Scott. New, 9th ed. Revised and augmented throughout by Henry Stuart Jones with the assistance of Roderick McKenzie. 1982. Oxford: Clarendon Press.

LägLoS = Lexikon der älteren germanischen Lehnwörter in den ostseefinnischen Sprachen. 1 (A–J), 1991. Andries D. Kylstra, Sirkka-Liisa Hahmo, Tette Hofstra, Osmo Nikkilä. Amsterdam, Atlanta: Rodopi..

Maier, Gerhard, Fritz Rienecker 2011. Suur piiblileksikon. Logos.

Masing, Uku 1993. Eestlase usulisi eeldusi ja nende tähendus teoloogiale. – Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Koost. Hando Runnel. Toim. Luule Krikmann. Tartu: Ilmamaa, 91–109.

Masing, Uku 1998. Mõtteteaduse sõnavara olukorrast. – Meil on lootust. Koost. Hando Runnel, Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, 355–361.

Masing, Uku 2005. Mõiste ḥesed Vana Testamendi keelepruugis. – Uku Masing ja Piibel. Koost. Kalle Kasemaa. Tartu: Ilmamaa, 216–255.

Müller, Georg 2007. Jutluseraamat. Koost. Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Külli Prillop. Toim. Külli Habicht, Kai Tafenau, Siiri Ombler. Tartu: Ilmamaa.

Nygren, Anders 1955. Eros und Agape. Berlin: Evangelische Verlagsanstalt.

Oja, Vilja 2014. Tähendussuhetest eesti murretes. – Keel ja Kirjandus 8–9, 684–699.

Paul, Toomas 1999. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. (= Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetised nr. 72.) Tallinn: Emakeele Selts.

Ross, Kristiina 2006. Mida me teame keskaegsest vaimulikust eesti keelest? – Eesti teoloogilise mõtlemise ajaloost: sissejuhatavaid märkusi ja apokrüüfe. Ettekanded konverentsil 15.–16 aprill 2005, Tartu. Koost. Riho Altnurme. Toim. Priit Rohtmets. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 6−16.

SLW = Salis-livisches Wörterbuch. 2009. Toim. Eberhard Winkler, Karl Pajusalu. (= Linguistica Uralica. Supplementary Series 3.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 1–3, 1992–2000. Peatoim. Erkki Itkonen, Ulla‑Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 556, Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus,

Stauffer, Ethelbert 1990. agapao, agape, agapetos. – Kittel 1990, I: 20–55.

Turunen, Aimo 1949. Kalevalan sanakirja. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Vaan, Michiel de 2008. Etymological Dictionary of Latin and the other Italic Languages. (= Leiden Indo-European Etymological Dictionary Series 7.) Leiden, Boston: Brill.

Vainik, Ene 2003. Soolisest ja ealisest spetsiifikast emotsioonisõnavara loetelukatsetes. – Keel ja Kirjandus 9, 674−692.

Vestring, Salomo Heinrich 1998. Lexicon Esthonico Germanicum. Toim. Ellen Kaldjärv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Õim, Asta 2003. Armastus ja õnn eestlaste maailmapildis. – Keel ja Kirjandus 11, 849–858.

Õim, Haldur 1997. Eesti keele mentaalse maailmapildi allikaid ja piirjooni. – Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Keeleteadlase 70. sünni­päevaks. Toim. Mati Erelt, Meeli Sedrik, Ellen Uuspõld. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Tartu: Tartu Ülikool, 255–268.

Back to Issue