CONTENTS &
ABSTRACTS
In
English. Summaries in Estonian
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences.
Engineering
Volume 12 No. 1
March 2006
Automating
the XML conversion and XSL formatting of textual legacy data;
3–15
Heli Tervo, Pekka Kilpeläinen and Tommi Penttinen
Abstract. XML technology supports multichannel publishing of data. Migration from legacy workflows to the use of XML technology requires not only the data to be converted to XML, the formatting processes need to be reimplemented, too. We address the problem of converting legacy data together with their formatting specifications to XML and XML stylesheets. We discuss a case study, based on simplified line-based data from a real production environment. We introduce a prototype architecture to automate the conversion and formatting of such data, based on its legacy formatting specifications. The prototype was implemented using freely available XML tools and a declarative XML conversion language called XW. The simplicity of XW makes it possible to control the somewhat complex processes by three relatively simple scripts.
Key words: XML, multichannel publishing, legacy data, stylesheet, automated conversion, XSL.
Tekstiliste
pärandandmete XML-teisenduse ja XSL-vormingu automatiseerimine
XML-tehnoloogia toetab andmete mitmekanalilist avaldamist. Üleminek pärandsüsteemi töövoost XML-tehnoloogia rakendamisele ei eelda ainult andmete teisendamist XML-kohasteks, vaid ka vorminguprotsessi uut realisatsiooni. Artiklis on uuritud pärandandmete ja vormingukirjelduse ühist teisendamist XML-i ja XML-laaditabelisse. Probleemi on analüüsitud nii reaalsest tootmiskeskkonnast saadud kui ka lihtsustatud reastruktuuriga andmete näitel. Pärandandmete vormingukirjelduse alusel andmete teisendamise ja vormingu automatiseerimiseks on loodud prototüüparhitektuur. Viimane on realiseeritud XML-vabavara ja XML-teisenduskeele XW abil. Keele XW lihtsus võimaldab juhtida kohati keerulisi protsesse kolme suhteliselt lihtsa skripti abil.
Rough
surface model using potential function superpositions;
16–25
Tanel Telliskivi and Priit Põdra
Abstract. A fast method of contact mechanics for rough surfaces is presented. The roughness beneath each contact element of the discretized contact area is described by a single asperity, having the shape of the Abbott Firestone Curve and the modified carrying stiffness for rough contact is modelled with the help of bars. The model was verified by solving several example problems, showing high computing speed. The number of elements can be changed easily in contact area and the repetitiveness of the method for a rough surface is demonstrated.
Key words: Hertz problem, rough surface, normal indentation, potential function, Abbott Firestone Curve.
Mõjufunktsioonide
liitmistel põhinev kareda pinna mudel
On esitatud ligikaudne ekspressmeetod karedate pindade kontaktmehaanika analüüsimiseks. Karedate pindadega kehade mehaanilise kontakti parameetrite määramisel on pinnakihtide jäikusel sisekihtide omaga võrreldes oluliselt suurem osatähtsus. Pinnakareduse modelleerimisel asendatakse siin diskretiseeritud kontaktala igale elemendile vastav tegelik pinnakaredus ühe summaarse pinnakonarusega, mille kuju vastab selle elemendi pinnatopograafia Abbotti kõverale. Selle põhjal kujundatakse iga pinnaelemendi jäikus. Meetodi usaldusväärsust on tõestatud mitme näidisülesande lahendamisega. Meetodi peamisteks eelisteks on arvutuse kiirus ja võimalus kontaktala elementide arvu hõlpsasti muuta. See teeb tulemused jälgitavaks mudeli rakendamisel nii siledate kui ka karedate pindade kontaktmehaanika modelleerimisel.
Dynamic coefficients in impact mechanics;
26–39
Irina Hussainova, Klaus-Peter Schade and Sergei Tisler
Abstract. Since the erosion rate depends on energy exchange between particles and the material, a reformulation of the equations of the collision of two solid bodies is presented. The solution is adapted to the calculation of the energy, absorbed by the plain material surface during the impact of a spherical particle. It has been observed that energy loss strongly depends on dynamic coefficients, on the coefficient of velocity restitution after impact, k, and coefficient of dynamic friction, f. The new method and experimental equipment for the determination of the coefficients are described.
Key words: particle–wall collision, coefficient of restitution, coefficient of dynamic friction, energy dissipation.
Dünaamilised
koefitsiendid löögimehaanikas
Erosiooni kiirus sõltub energia vahetusest osakese ja katsetatava materjali
vahel. On toodud kahe tahke keha kokkupõrke valemi analüüs neelduva energia
arvutamiseks sfäärilise osakese löögil vastu tasapinnalist katsetatavat
materjali. On näidatud, et energia neeldumine on ranges sõltuvuses
dünaamilistest koefitsientidest, mida töös on nimetatud kiiruse restauratsiooni
koefitsiendiks pärast lööki (k) ja dünaamiliseks hõõrdekoefitsiendiks (f).
On kirjeldatud uut meetodit ja eksperimentaalseadet nende koefitsientide
määramiseks.
Estonian
test reference year for energy calculations; 40–58
Targo Kalamees and Jarek Kurnitski
Abstract. Building simulation is increasingly being used in energy performance and indoor climate analysis and heating, ventilation and air conditioning systems design. Simulation requires hourly weather data. In this study Estonian climate was analysed to construct a test reference year for heating and cooling energy calculations and simulations according to a new standard, ISO15927-4. The selection was made on the basis of temperature, humidity, and global solar radiation and wind speed recordings at six weather stations over a period of 31 years, from 1970 to 2000. The constructed test reference year contains typical months from a number of different years. The average number of heating degree-days was calculated from data at six locations. The test reference year has many applications, including energy consumption and energy performance certificate calculations according to the directive about energy performance in buildings.
Key words: climate analysis, test reference year, heating degree-days, thermal performance.
Eesti
energiaarvutuste testaasta
On analüüsitud Eesti kliimat ja konstrueeritud testaasta kütte ja jahutuse energiakulu arvutuseks. Testaasta valikul on kasutatud kuue linna – Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Väike-Maarja ja Võru – 31 aasta (1970–2000) kliimaandmeid. Testaasta koosneb kaheteistkümnest tüüpilisest kuust, mis on valitud erinevatest aastatest õhutemperatuuri, õhuniiskuse, päikesekiirguse ja tuulekiiruse põhjal. Lihtsamateks kütteenergia arvutusteks on välja toodud kuue linna 31 aasta ja kuude keskmised kraadpäevade arvud.
Modelling
of thermal processes in apartment houses; 59–71
Sven Peets, Tõnis Peets and Eugen Kokin
Abstract. The objective of this paper is to explore dynamic thermal processes of apartment houses and to investigate the possibilities of energy saving. The building has been divided into a set of individual rooms. A dynamic model of heat-exchange of a single flat and of a part of the house has been created in MatLab Simulink environment. Influence of the switching off the heating in a middle apartment to the temperature in the house has been investigated.
Key words: heat transfer, energy saving, temperature, energy losses, heat flows.
Korterelamu
soojusprotsesside modelleerimine
On koostatud 5-korruselise korterelamu osa dünaamiline mudel MatLabi keskkonnas, mis võimaldab uurida hoonesiseseid soojusvooge. On esitatud korteri soojuslike seoste skeem, soojusbilansi võrrandid, elamu osa ja selle alamosade mudel. On simuleeritud mitmesuguseid soojuslikke olukordi ja uuritud hoone temperatuuride ning soojusvoogude muutusi.
Trends in domestic hot water consumption in
Estonian apartment buildings; 72–80
Teet-Andrus Kõiv and Alvar Toode
Abstract. Domestic hot water consumption trends in Estonian apartment buildings during the last 30 years have been investigated. Measurement results show that the factual maximum consumption values are substantially less than the design values. For dimensioning instantaneous heat exchangers for domestic hot water heating a new load calculation formula is recommended.
Key words: apartment building, domestic hot water, consumption profile.
Muutustest Eesti
kortermajade sooja vee tarbimises
Sooja vee tarbimine ja selle ebaühtlus sõltuvad elanike harjumustest ja seda mõjutavad maksustamine, kasutatavad seadmed ja süsteemi seisukord. Artiklis on esile on toodud väga suured muutused sooja vee tarbimises ja tarbimisrežiimis viimasel paarikümnel aastal Eestis. Ajavahemikus 1974 kuni 2004 vähenes sooja vee tarbimine üle kolme korra. Uurimistulemused näitavad, et sooja vee tarbimise tegelikud maksimumväärtused on kuni kaks korda väiksemad arvutuslikest. Sellest tulenevalt on esitatud uus valem sooja tarbevee soojendamiskoormuse määramiseks kiirveesoojendite dimensioneerimisel.