CONTENTS &
ABSTRACTS
In
English. Summaries in Estonian
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences.
Geology
Volume 55 No. 3
September 2006
Impact-induced and diagenetic changes in minerals in the
sandy ejecta of the Kärdla crater, NW Estonia; 189–212
Anne Kleesment, Mare Konsa, Väino
Puura, Juha Karhu,
Ulla Preeden, and Toivo
Kallaste
Abstract. The sand-rich ejecta containing a considerable amount of mineral grains with impact-induced features was studied in five boreholes drilled around the Kärdla impact meteorite structure. Quartz grains with planar deformation features and planar fractures, as well as cracked grains showing lowered crystallinity by X-ray diffractometry, were recorded. The orientations of shock-produced deformation features, with the orientation planes (dominating), and suggest the peak pressure of 10–25 GPa. The ejecta deposits of the annular zone 2–5 km outside the crater rim yield specific quartz grains surrounded by C-rich amorphous material. The carbon isotope composition of the particles reminds of that of the Early Ordovician Dictyonema shale, the uppermost part of the target, but also coincides with the general cosmic (meteorite) carbon isotope composition. The ejected detrital minerals, mostly quartz, are often coated with transparent or semitransparent yellowish and dark pyrite-bearing apatite, which is probably of post-impact origin, preceding or partly simultaneous with diagenetic carbonate cementation. Unlike carbon coatings on quartz, known from the Lappajärvi crater, the apatite coatings have not been described anywhere in impact craters. Carbon-rich coatings and particles, and apatite coatings have not been previously found in the Estonian bedrock.
Key words: impact craters, ejecta, shock metamorphism, C-rich particles, stable carbon isotopes, diagenesis, Kärdla crater.
Meteoriidiplahvatuse mõjul ja diageneesi vältel
tekkinud mineraalterade muutused Kärdla kraatrit ümbritsevas liivakas väljapaiskelasundis
Viies puursüdamikus on uuritud Kärdla kraatrit ümbritsevat liivakat väljapaiskelasundit, mis sisaldab plahvatuse tagajärjel tekkinud mineraalteradega seotud ilminguid. On määratud lööklaine mõjul tekkinud planaarsete lõhede orientatsioon kvartsiterades. Valdava kõrval on määratud suunad ja Selline planaarsete lõhede iseloom viitab rõhkudele 10–25 GPa. Väljapaiskelasundis, 2–5 km kaugusel kraatri vallist, esineb kvartsi ja teiste mineraalterade pinnal keeruliste jätkete ja katetena omapäraseid süsinikurikkaid moodustisi. Röntgenuuringud on näidanud, et tegu on süsiniku amorfse faasiga. Isotoopkoostis osutab süsiniku võimalikule päritolule diktüoneemakildast. Vaadeldavas lasundis on mineraalterad sageli kaetud kollaka läbipaistva, poolläbipaistva või püriiti sisaldava opaakse apatiitse kattega. Apatiitse katte teke toimus diageneesil, eelnedes põhilises osas karbonaatse tsementatsiooni protsessidele. Kirjeldatud süsinikurikkad moodustised ja apatiitsed katted on esmasleiud Eesti aluspõhjast. Apatiitseid katteid pole seni ka üheski teises meteoriidikraatris kirjeldatud.
Conodonts
of the Kiviõli Member, Viivikonna Formation (Upper Ordovician) in the Kohtla
section, Estonia; 213–240
Viive Viira, Richard J. Aldridge, and Stephanie Curtis
Abstract. Conodont faunas from the kukersites and kukersitic limestones of the Kiviõli Member are similar to coeval collections from other sedimentary facies and there are no taxa endemic to this unusual environment. The presence of Amorphognathus tvaerensis and the absence of Pygodus anserinus suggest that the lower part of the Kukruse Stage is referable to the A. tvaerensis conodont Biozone and that the base of the Upper Ordovician lies at or beneath the base of the Kukruse Stage.
Key words: conodonts, taxonomy, biostratigraphy, Kukruse Stage, Ordovician, Estonia.
Viivikonna kihistu
Kiviõli kihistiku (Ülem-Ordoviitsium) konodondid Kohtla läbilõikes Eestis
Kiviõli kihistiku põlevkivi- ja lubjakivikihtide konodondi fauna sarnaneb samaealiste faunadega teistes regioonides ega sisalda endeemilisi taksoneid selles spetsiifilises kukersiidikuhje keskkonnas. Amorphognathus tvaerensis’e esinemise ja Pygodus anserinus’e puudumise põhjal võib järeldada, et Kukruse lademe alumine osa vastab A. tvaerensis’e biotsoonile ja et Ülem-Ordoviitsiumi alumine piir on Kukruse lademe alumisel piiril või sellest allpool.
New
correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia; 241–251
Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli
Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area.
Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation.
Telychi (Silur)
bentoniitide uued korrelatsioonid Eestis
Sanidiini koostise alusel on korreleeritud
seitsekümmend seitse bentoniiti kuuest puursüdamikust. Kokku on kindlaks tehtud bentoniite neljakümne
kolmest vulkaanipurskest. Avastatud on kuus
uut bentoniiti. Bentoniitidele on omistatud stratigraafilised nimed ja
ID-koodid. On diskuteeritud vulkaanilise tuha levikusuundade ja
ümbriskivimi sedimentoloogia üle.
Instructions
to authors; 252–255
Copyright Transfer Agreement; 256
Contents
of volume 54