Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2005, 9, 2

 

SISUKORD – CONTENTS

 

ARTIKLID – ARTICLES

 

Special issue on the archaeology of buildings

 

Marika Mägi and Erki Russow

Preface; 91–92

Marika Mägi

Mortuary houses in Iron Age Estonia; 93–131

Surnumajad rauaaegses Eestis. Resümee; 124–131

Abstract. This article presents a new attempt at reconstructing Estonian tarand-graves. Archaeological investigations carried out in Saaremaa (Ösel) during the past ten years have indicated that by the Migration Era (450–600 AD), corner-joined log structures partly resting on stone foundations were being built there as mortuary houses; remains of Pre-Roman Iron Age (500 BC – 50 AD) cult houses have been found as well. The article discusses the possibility that Roman Iron Age (50–450 AD) tarand-graves may also have actually been log constructions on stone foundations. The excavated tarand-graves of Coastal Estonia are being compared with ethnographic buildings and archaeological construction remains, as well as the cult- and/or mortuary houses from elsewhere.

 

Annotatsioon. Artiklis on esitatud Eesti tarandkalmete uus rekonstruktsioonikatse. Viimase kümne aasta jooksul toimunud arheoloogilised kaevamised Saaremaal on osutanud, et hiljemalt rahvaste­rännuajal (450–600 AD) leidus siin ristpalkidest, osalt kivivundamendile tuginevaid matuse­hooneid. Ka on leitud eelrooma rauaaegsete (500 BC – 50 AD), ilmselt samuti osalt puidust kultushoonete jäänuseid. On arutletud võimaluse üle, et ka rooma rauaaega (50–450 AD) kuuluvad tarandkalmed on võinud olla kivivundamendil puithooned. Ranniku-Eestis seni kaevatud tarandkalmeid on sel eesmärgil võrreldud nii etnograafiliste hoonete kui ka arheo­loogiliste ehitusjäänustega, samuti sarnaste kultus- ja/või surnumajadega teistes maades.

Ain Lavi

An addendum to the study of smoke cottages; 132–155

Täiendavat muistse suitsutoa uurimisloole. Resümee; 153–155

Abstract. In the 1980s and 1990s, large-scale rescue excavations were carried out on several Iron Age settlement sites (Lehmja, Olustvere, Uderna, Vana-Koiola). The investigated area extended over 46,000 square metres. A large variety of dwelling and outhouse remains dating back to different periods were recovered during the excavations, enhancing the existing knowledge of earlier national construction history. The research results presented in the current article offer some new insights into the history of the ancient smoke cottage.

 

Annotatsioon. 1980.–1990. aastatel viidi mitme rauaaegse asulakoha (Lehmja, Olustvere, Uderna, Vana-Koiola) alal läbi suuremahulisi päästekaevamisi. Kokku ulatub uurimisala üle 46 000 m2. Tööde käigus avastati arvukalt eriaegsete elamute ja majandushoonete jäänuseid, mis täien­dab meie teadmisi varasema rahvusliku ehitusajaloo vallas. Artiklis on tutvustatud uurimis­tulemusi, mis pakuvad täiendust muistse suitsutoa arenguloo selgitamisel.

Villu Kadakas

Confusion with the “chapel” walls in the southern wing of Padise monastery; 156–178

Segadus “kabeliga” Padise kloostri lõunatiivas. Resümee; 174–178

Abstract. The ruin of the medieval Cistercian Padise monastery, some 50 km SW of Tallinn has an outstanding position among the survived medieval buildings of Estonia. The monastic complex has developed during several building stages which are represented in complicated stratification. Six trial pits dug in rooms 2 and 2a in the southern wing during conservation works in 2003 gave results which contradict the recognized concept about the architectural development of the monastic complex. Rooms 2 and 2a have for decades been recognized as the earliest stage of the monastery: a chapel built in the 13th century by monks of Daugav­griva (Dünamünde) monastery. Several specialists have had their doubts about this hypothesis after debris was removed from room 2 in the 1990s. It is obvious from the fieldwork of 2003 that the walls of rooms 2 and 2a definitely do not belong to the earliest stage, but have been erected after demolishing some earlier stone buildings. Several circumstances still suggest as if the outer wall of the southern wing and the conventional quadrangle with its four wings were built after rooms 2 and 2a. This apparently insurmountable contradiction needs a new discussion about the development of the whole complex and especially the southern wing. First the complex of rooms 2 and 2a, indisputably built as an architectural whole is described. Subsequently a solution is sought to the contradiction mentioned above which leads to a hypothesis about a gate once positioned in the southern wing. Finally the former function of the rooms on the main floor of the southern wing and of rooms 2 and 2a is discussed. The exceptional fortress-like nature of Padise monastery leads to rather exceptional hypotheses about the functions as well.

 

Annotatsioon. 2003. aasta suvel konserveerimistööde käigus Padise kloostri lõunatiivas ruumis 2 kaevatud kuus šurfi andsid tulemusi, mis on vastuolus kehtiva ettekujutusega kloostrikompleksi ehi­tuslikust kujunemisest. Ruume 2 ja 2a on aastakümneid peetud kogu kloostrikompleksi kõige varasemaks etapiks – 13. sajandil Daugavgrīva (Dünamünde) kloostri munkade rajatud kabeliks. Mitmel spetsialistil tekkisid kahtlused selle hüpoteesi suhtes 1990. aastatel. Pärast 2003. aasta välitöid oli selge, et ruumide 2 ja 2a müürid ei kuulu kindlasti kloostrikompleksi varaseimasse etappi, vaid on ilmselt rajatud alles pärast samal kohal asunud varasema kivi­hoonestuse lammutamist. Samas osutavad mitmed asjaolud jätkuvalt sellele, et kloostri lõuna­poolne välismüür ja loogiliselt koos sellega terve nelja tiivaga põhikorpus on rajatud ruumide 2 ja 2a suhtes sekundaarsena. See näiliselt ületamatu vastuolu nõuab kogu kloostrikompleksi ja eriti lõunatiiva ehitusliku kujunemise uut lahtimõtestamist. Artiklis on kõigepealt kirjel­datud ruumidest 2 ja 2a koosnevat vaieldamatult ühtse arhitektuurilise tervikuna püstitatud ruumikompleksi. Järgnevalt on otsitud seletust eelnimetatud vastuolule, mis päädib hüpotee­siga lõunatiivas kunagi paiknenud väravakäigust. Lõpuks on arutletud klausuuri lõuna­tiiva peakorruse ruumide ja ruumide 2 ning 2a võimalike funktsioonide üle. Padise kloostri erandlik kindluslik iseloom paneb otsima ka lõunatiiva ruumidele erandlikke funktsioone.

Mervi Suhonen

Medieval urban Vyborg; 179–206

Keskaegne linn Viiburi. Resümee; 202–206

Abstract. During the last few years urban archaeology in Vyborg has followed two pathways. Firstly, rescue excavations and archaeological supervising have been conducted every year in the medieval town area. Secondly, an inventory of the research history in medieval archaeology as well as of potential excavation areas and future perspectives for archaeological research has been made. Recently 14C dates have added new aspects to the discussion about early urbanization in Vyborg. This article considers the criteria for urbanization, according to the project Medeltidsstaden/Keskiajan kaupungit (The medieval towns), which covers all the preserved towns of the medieval Swedish State. Topographical criteria, like the medieval development of urban infrastructure, are problematic because of the lack of map material. In addition to empiric observations, theoretical discussions are necessary.

 

Annotatsioon. Viimaste aastate jooksul on Viiburi linnaarheoloogia arenenud kahes peamises suunas. Esi­teks, keskaegse linna territooriumil viiakse igal aastal läbi päästekaevamisi ja arheoloogilisi inspektsioone. Teiseks on kokku võetud Viiburi keskaja arheoloogia uurimislugu ja ühtlasi inventeeritud võimalikud arheoloogiliselt huvipakkuvad kaevamisalad ning tulevase arheo­loogilise uurimistöö kohad. Viimased 14C analüüside tulemused on osutanud uutele või­malustele Viiburi varasema linnalise asustuse tõlgendamisel. Artiklis on uurimisprojektide “Medeltidsstaden/Keskiajan kaupungit” poolt sõnastatust lähtuvalt arutletud urbaniseeru­mise kriteeriumide üle. Nimetatud projektide uurimisalaks on kõik keskaegse Rootsi riigi seni säilinud vanalinnaga linnad. Urbaniseerumise topograafilised kriteeriumid, näiteks lin­nade infrastruktuuri keskaegset arengut käsitlevad uurimused, on raskendatud kaardimaterjali puudumise tõttu. Lisaks empiirilisele lähenemisviisile on vajalik kaasata teoreetiline arutelu.

Abbreviations; 207

Lühendid; 207

 

Home page/kodulehekülg: http://www.kirj.ee

Full text electronically available in/täistekstid on kättesaadavad andmebaasis:

Central and Eastern European Online Library (C.E.E.O.L.)