ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1965
 
Linguistica Uralica cover
Linguistica Uralica
ISSN 1736-7506 (Electronic)
ISSN 0868-4731 (Print)
90 years of the Mother Tongue Society; pp. 144-153
PDF | doi:10.3176/lu.2010.2.05

Author
Mati Erelt
Abstract
The Mother Tongue Society (Emakeele Selts) was founded at the University of Tartu in 1920 and joined the Academy of Sciences in 1946. The main activities of the society have been scholarly communication, publication of research and language materials, dialect gathering, language management, and popularization of linguistic knowledge. Scholarly communication has been carried out in the format of meetings with presentations and conferences. Since 1968 an annual linguistic conference in honour of Johannes Voldemar Veski has been organized each year. In 1922–1940 the society published the journal ”Eesti Keel” (Estonian Language); in 1955 the scholarly journal ”Emakeele Seltsi aastaraamat” (ESA; Yearbook of the Mother Tongue Society) began publication. In addition to periodicals, the Mother Tongue Society has also published its proceedings. During the first period of independence the Mother Tongue Society committed itself to the organization of systematic collection of Estonian dialects. By the end of 1940 over 720,000 slips with dialect words and almost 6,500 pages of dialect texts and dialect surveys had been collected. After the war dialect gathering continued through local informants, but by the 1980s the possibilities to gather older dialects had been exhausted. The Mother Tongue Society paid a great deal of attention to language planning. In the pre-war years the Estonianization of foreign (mostly German and Russian) personal names was a major undertaking. In 1960 the committee of the Mother Tongue Society was set up for the purpose of recommended correct usage. Since 1997 it has functioned as an official norm-setting committee. Despite the fact that the Mother Tongue Society has primarily always been a scholarly society, it has also provided linguistic education of people as well as generated interest and created a positive image of the mother tongue. In the 1960s the society started to hold language days at schools, in the 1990s language days for Estonians living abroad. In 2000 the society started to publish a popular language journal ”Oma Keel” (Our Own Language).
References

Ahven, H. 1955, Emakeele Seltsi tegevusest sõjajärgseil aastail (1945-1954). - ESA I, 5-26.

Ahven, H. 1970, Emakeele Selts. Lühiülevaade minevikust ja tänapäevast, Tallinn.

Ahven, H. 1983. Emakeele Seltsi 70 keelepäeva. - ESA 26/27 (1980/1981), 10-17.

Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat I-V (1920-1925), Tartu 1921-1926.

Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999, Tallinn 1999.

Erelt, M. 2000, Emakeele Selts 80. - KK, 313-316.

Erelt, T. 2003, Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad. - Oma Keel 1, 5-19.

Henno, K. 2001, Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. - KK, 73-79.

Kaal, H. 1970, Kolm aastakümmet Emakeele Seltsi murdekorrespondentide võrku. - ESA 16 (1970), 33-46.

Kask, A. 1930, Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi kümneaastasest tegevusest. - EK, 114-116, 135-143.

Kask, A. 1940, Ülevaade AES-i kahekümneaastasest tegevusest. - EK, 34-49.

Kask, A. 1960, 40 aastat Emakeele Seltsi. - ESA VI (1960), 5-24.

Kask, A. 1970,  Pool sajandit Emakeele Seltsi. - ESA 16 (1970), 7-32.

Kask, A. 1983, Emakeele Seltsi viimase aastakümne tegevusest. - ESA 26/27 (1980/ 1981), 5-9.

Kingisepp, V.-L. 1999, Pool sajandit üliõpilaste keeleringi. - ESA 43 (1997), 109-131.

Kirjakeele teataja II 1993-2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused, [Tallinn] 2000.

Must, M. 1965, Eesti murrete uurimisest aastail 1940Ñ1964. - ESA 11 (1965), 23-42.

Norvik, M. 1962, Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut eesti kohanimede kogujana ja uurijana. - ESA VI (1962), 25-47.

Ross, E. 1999a, Mõni oluline lehekülg Emakeele Seltsi ajaloost (I): katse selts likvideerida. Kiriusutlus Eeva Ahvenaga. - KK, 114-119.

Ross, E. 1999b, Mõni oluline lehekülg Emakeele Seltsi ajaloost (II): sundkolimine Tallinna. Kiriusutlus Eeva Ahvenaga. - KK, 269-275.

Rätsep, H. 1980, Emakeele Seltsi tänapäev. - KK, 135-140.

Rätsep, H. 2003, Tartu Ülikooli eesti keele arhiivi saamisloost ja saatusest. - 200 aastat eesti keele ülikooliõpet, Tartu (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 25.), 153-170.

Tedre, Ü. 2000, Emakeele Selts nõukogude aastail. - KK, 578-582.

Tender, T. 2000, Emakeele Seltsi keelepäevad - trepp elevandiluust tornist maale. - ESA 44-45 (1998-1999), 123-135.
Back to Issue