The plantain (Plantago) has many names in Finnic languages. Names motivated by ’road’ as the habitat of the plant can be found not only in every Finnic language, but also in most of their more distant relatives. A number of names can be associated with the use of the plant in folk medicine. It is believed that the derivatives of and compounds with the noun rauta ’iron’ used in Finnish dialects also belong here. Other aspects, such as, e.g. the plant’s appearance or its use in games, have motivated names with but a limited area of distribution. In the rest of Finno-Ugric languages spoken in Europe, many more names can be associated with the appearance of the plant, whereas its healing qualities are reflected much more seldom than in the Finnic languages.
Karhu, J. 1998, Eläinaiheiset luonnonkasvien nimet kansankielessä. - Vir., 184-201.
Kettunen, L. 1938, Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung, Helsinki (LSFU V).
Kolari, V. 1988, Suomalaisten kasvinnimien historiaa. - Kieliposti 3, 4-12.
Kuusk, V. 1972, Taimede välimääraja. Käsiraamat kõrgemate taimede tundmaõppimiseks, Tallinn.
Laansoo, U. Ravimtaimed. http://www.tba.ee/Lood/Ravimtaimed.htm.
Must, M. 2000, Vene laensõnad eesti murretes, Tallinn.
Mägiste, J. 1962, Äldre ryska lånord i estniskan särskilt i det gamla estniska skriftspråket, Lund (Lunds Universitets Årsskrift. N. F. Avd. 1. Bd. 55. Nr. 1).
Saareste, A. 1962, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne III, Stockholm.
Tammeorg, J., Kook, O., Vilbaste, G. 1984, Eesti NSV ravimtaimed. 5. täiendatud ja parandatud trükk, Tallinn.
Tsvetkov, D. 1995, Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. Toimittanut, käänteissanaston ja hakemiston laatinut Johanna Laakso, Helsinki (LSFU XXV).
Vilbaste, G. 1957, Vadja taimenimesid. - ESA, 173-179.
Vilbaste, G. 1993, Eesti taimenimetused, Tallinn (Emakeele Seltsi Toimetised 20).
Wiedemann, F. J. 1973, Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest, Tallinn.
