The German and Danish conquest of the Estonian region in the 13th century, which resulted in new power and property relationships, restructured the cultural landscape and gradually replaced the former zone or regional boundaries by linear boundaries. Until ca 1650 property boundaries were usually described by trees marked with a cross. At the end of the 17th century, Swedish authorities began to regulate the demarcation of landed property boundaries with stones, which do not change their form as trees do. In folklore collections, little information is found about boundary trees; rather, tales about the trees with a sign of a cross cut into them were usually related to the magic of death, to remember the deceased by a tree with a cross scraped into it on the border of their former farmstead or village.
Eisen, M. J. 1996. Esivanemate ohverdamised [Sacrifices by Ancestors]. Mats, Tallinn.
Hellmann, M. 1954. Das Lettenland im Mittelalter. Studien zur ostbaltischen Frühzeit und lettischen Stammesgeschichte, insbesondere Lettgallens. Böhlau, Münster/Köln.
Hiiemäe, M. 2001. Maastik ja kohapärimus [Landscape and Tradition of Place]. In Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis (Palang, H. & Sooväli, H., eds), pp. 86–95. Publicationes Instituti geographici Universitatis Tartuensis 91. Tartu ülikooli geograafia instituut, Tartu.
Hiiemäe, M. 2007. Sõnajalg jaaniööl [The Bracken in the Midsummer Night]. Ilmamaa, Tartu.
Jaago, T. 1995. Suulise traditsiooni eripära vaimses kultuuris. [Peculiarity of oral folk tradition in spiritual culture]. Pro Ethnologia, 3, 110–121 (Eesti Rahva Muuseum, Tartu).
Karp, H.-J. 1972. Grenzen in Ostmitteleuropa während des Mittelalters. Forschungen und Quellen zur Kirchen- und Kulturgeschichte Ostdeutschlands, Köln–Wien.
Laakmann, H. 1939. Estland und Livland in frühgeschichtlicher Zeit. In Baltische Lande, Vol. 1 (Brackmann, A. von & Engel, C., eds), pp. 204–262. Ostbaltische Früzeit. Verlag von S. Hirzel, Leipzig.
Ligi, H. 1963. Põllumajanduslik maakasutus Eestis XVI–XVII sajandil [Agricultural Land Use in Estonia in the 16th–17th Centuries]. ENSV TA Ajaloo Instituut, Tallinn.
[LGU]. 1908. Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). Vol. I (Bruiningk, H. von & Busch, N., eds). Jonck & Poliewsky, Riga.
[LGU]. 1923. Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545). Vol. II (Bruiningk, H. von, ed.). Gulbis, Riga.
Loorits, O. 2004. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest [Ancient Estonian Everyday Life II. Selected Reading on Forest Life and Hunting]. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu.
Moldenhauer, R. 1981. Grenzen und Grenzbeschreibungen in Mecklenburg. Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte, 98, 236–275.
Moor, A. 1998. Hingepuu [Soul’s Tree]. Elmatar, Tartu.
Paulson, I. 1997. Vana eesti rahvausk [Estonian Ancient Folk Beliefs]. Ilmamaa, Tartu.
Sammlung der Gesetze welche das heutige livlandische Landrecht enthalten. 1821. Vol. 2, Part 1. W. F. Häcker, Riga.
Schneider, R. 1993. Lineare Grenzen – vom frühen bis zum späten Mittelalter. In Grenzen und Grenzregionen. Frontières ti régions frontalières (Haubrichs W. & Schneider, R., eds),
pp. 51–68. Saarbrücken.
Selart, A. 1998. Eesti idapiir keskajal [Estonian Eastern Frontier in the Middle Ages]. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
Simiński, R. 2007. Die lokalen Grenzen in Livland im 13. und 14. Jahrhundert. Entstehung
und Funktion. In Grenze und Grenzüberschreitung im Mittelalter (Knefelkamp, U. von & Bossemann-Cyran, K., eds), pp. 93–106. Akademie Verlag, Berlin.
Tarkiainen, Ü. 2009. Maamõõtjad Läänemere provintsides suure reduktsiooni ajal [Land Surveyors in Baltic Provinces during the Great Reduction]. In Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil. III (Küng, E., comp.), pp. 315–360. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 17 (24). Eesti Ajalooarhiiv, Tartu.
Torp-Kõivupuu, M. 2003. Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel [Change of Death Culture Across Time on the Example of Burial Customs of Võrumaa]. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised. A 22. Humaniora. Tallinn.
Torp-Kõivupuu, M. 2008. Ristipuud Lõuna-Eesti maastikul ja rahvapärimuses [Cross-Trees in South-Estonian Landscape and Folk Tradition]. In Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse (Kaasik, A. & Valk, H., comps), pp. 289–315. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36. Maalehe raamat, Tartu.
Tülk, J. 1879. Maamõetmise juhatus: iga Eesti põllumehele [A Guide to Land Survey for an Estonian Agriculturist]. Schnakenburg, Tartu.
Viires, A. 1975. Puud ja inimesed [Trees and People]. Valgus, Tallinn.
Vilberg, G. 1932. Metsaolud ja metsatülid Eestis ordu-ajal [Conditions and Quarrels Related to Forests in Estonia at the Age of the Teutonic Order]. In VI Eesti Metsanduse Aastaraamat, pp. 3–29. Akadeemiline Metsaselts, Tartu.
