, Lembi Lõugas, Mari Lõhmus, Kristiina Mannermaa, Kristiina JohansonThe article discusses radiocarbon dates of 17 skeletons excavated from ten Stone Age burial sites in Estonia. The skeletons, dated by the AMS method in the frames of different research projects in recent years, are presented by burial sites together with detailed descriptions of the graves. The graves are compared with one another and main temporal differences and similarities are introduced. If the obtained results are different from the interpretations valid so far, the credibility of the dates is contemplated on.
On the basis of the obtained radiocarbon dates the Estonian Stone Age inhumation graves can be divided into four groups: the Early Neolithic (Veibri II, Tamula VII and Kivisaare IV), the end of the Early Neolithic–the beginning of the Middle Neolithic (Tamula VIII and X), the Middle Neolithic (Tamula I, III, XIX and Kudruküla) and the Late Neolithic (Ardu II, Sope II, Tika, Kunila II, Karlova and Naakamäe). The dates enable following changes in the burial customs during the Neolithic more exactly than before. In addition to the burials within settlement sites also separate burial sites have been established all through the Neolithic. Single burials dominate at that time and the deceased have been buried both in straight supine and flexed positions; however, the composition and number of grave goods vary.
On käsitletud kümnest Eesti kiviaja matmispaigast väljakaevatud 17 luustiku radiosüsinikudateeringuid. Viimastel aastatel erinevate uurimisprojektide raames kiirendi-mass-spektromeetriga (AMS) dateeritud luustikud on esitatud muististe kaupa koos haudade detailse kirjeldusega. Haudu on omavahel võrreldud ja välja toodud olulisemad ajalised erinevused ja sarnasused. Juhul kui saadud tulemused erinevad senistest tõlgendustest, on vaetud vanusemäärangute usaldusväärsuse üle.
Saadud radiosüsinikudateeringute põhjal võib Eesti kiviaegsed maahaudkalmed jagada ajaliselt neljaks rühmaks: varaneoliitikum (Veibri II, Tamula VII ja Kivisaare IV), varaneoliitikumi lõpp/keskneoliitikumi algus (Tamula VIII ja X), keskneoliitikum (Tamula I, III, XIX ja Kudruküla) ning hilisneoliitikum (Ardu II, Sope II, Tika, Kunila II, Karlova ja Naakamäe). Saadud dateeringud võimaldavad neoliitikumi jooksul matmiskombestikus toimunud muutusi senisest palju täpsemalt jälgida. Läbi neoliitikumi on lisaks elupaikadesse tehtud matustele rajatud ka eraldi paiknevaid kalmistuid. Valdavad on üksikmatused ja kogu perioodi jooksul on surnuid maetud nii selili-siruli- kui ka kägarasendis, varieerub aga hauapanuste kooslus ning hulk.
Antanaitis-Jacobs, I. & Girininkas, A. 2002. Periodization and chronology of the Neolithic in Lithuania. – Archaeologia Baltica, 5, 9–39.
Bolz, M. 1914. Das neolitische Gräberfeld von Kiwisaare in Livland. – Baltische Studien zur Archäologie und Geschichte. Arbeiten des Baltischen Vorbereitenden Komitees für den XVI. Archäologischen Kongress in Pleskau 1914 herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands.Riga, 15–32.
Bowman, S. 1995. Radiocarbon Dating. Interpreting the Past. British Museum Press.
Bronk Ramsey, C. 2005. OxCal (computer program). Version 3.10. The Manual (available at http://www.rlaha.ox.ac.uk/oxcal/oxcal.htm).
Edgren, T. 1984.Kivikausi. (Suomen historia, 1.) Weilin & Göös, Espoo, 18–95.
Edgren, T. 1999. Alkavan rautakauden kulttuurikuva Länsi-Suomessa. – Fogelberg, P. (ed.). Pohjan poluilla. Suomalaisten juuret nykytutkimuksen mukaan. (Bidrag kännedom av Finlands natur och folk, 153.)Suomen Tiedeseura, Helsinki, 311–333.
Eriksson, G. 2003. Norm and Difference, Stone Age Dietary Practice in the Baltic Region. Jannes Snabbtryck Kuvertproffset HB, Stockholm.
Eriksson, G. & Zagorska, I. 2003. Do dogs eat like humans? Marine stable isotope signals in dog teeth from inland Zvejnieki. – Eriksson, G. Norm and Difference, Stone Age Dietary Practice in the Baltic Region. Jannes Snabbtryck Kuvertproffset HB, Stockholm, 160–168.
Eriksson, G., Lõugas, L. & Zagorska, I. 2003. Stone Age hunter-fisher-gatherers at Zvejnieki, northern Latvia: Radiocarbon, stable isotope and archaeozoology data. – Before Farming (http://www.waspjournals.com), 1: 2, 1–25.
Hausmann, R. 1911. Das Steinzeitgrab von Karlowa bei Dorpat. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat, 60–66.
Indreko, R. 1931a. Aruanne Kivisaare kaevamistest Kolga-Jaani khk. Võisiku vld. Kivisaare tl. 8.–10. VI 31. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Indreko, R. 1931b. Aruanne kaevamistest Harjumaal Kose kihelkonnas 7. mail 1931. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Indreko, R. 1933. Aruanne kaevamistest Lüganuse khk. Püssi vld. Sope kl. Metsvälja tl. maal 9.–13. VIII. 1933. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Indreko, R. 1934. Aruanne kaevamistest Lüganuse khk. Püssi vld. Sope kl. Metsvälja tl. maal 23.–25. V. 1934. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Indreko, R. 1935. Sépultures néolihiques en Estonie. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 1933. Tartu, 202–223.
Indreko, R. 1937. Ein Hockergrab in Ardu, Ksp. Kose. – Õpetatud Eesti Seltsi toimetised, XXX. Tartu, 185–200.
Indreko, R. 1938. Aruanne inspektsiooni kohta Võru Tamula järve kiviaja leiukohale 13. augustil 1938. a. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Indreko, R. 1939. Aruanne järelkaevamiste kohta venekirveskultuuri haudade leiukohtadel Tika metsas ja Tutku kl kruusaaugus 24.–27. VIII 1938. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Indreko, R. 1942. Aruanne kaevamiste kohta kiviaja asulal Rõuge khk. Kasaritsa vl. Võru-Tamula järve kaldal Eduard Tärna heinamaal 18. VIII–1. IX 1942. a. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Jaanits, L. 1947. Tamula-äärse neoliitilise asula leiuainese käsitlus. Auhinnatöö. (Manuscript in the Library of the University of Tartu.)
Jaanits, L. 1949. Aruanne kaevamistest Kursi khk-s ja vallas Kunila külas Mäe-Jaaniantsu e. Keldri talu piirides asuval Jaaniantsu mäel 5.–10. juunini 1948. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Jaanits, L. 1957. Neue Gräberfunde auf dem spätneolithischen Wohnplatz Tamula in Estland. – Studia Neolithica in honorem Aarne Äyräpää.(SMYA, 58.) Helsinki, 81–100.
Jaanits, L. 1961. Jooni kiviaja uskumustest. – Jansen, E. (ed.). Religiooni ja ateismi ajaloost. Artiklite kogumik, II. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.
Jaanits, L. 1965. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Kivisaare kalmistul Viljandi rajoonis end. Kolga-Jaani kihelkonnas 29. VI 1962. a. ja 6.–19. VII 1965. a. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Jaanits, L. 1984. Die kennzeichende Züge der Siedlung Tamula. – ISKOS, 4, 183–193.
Jaanits, L. 1988. Eesti sooarheoloogiast. – Valk, U. (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, 217–221.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V. & Tõnisson, E. 1982.Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tallinn.
Kriiska, A. 1997.Aruanne arheoloogilisest inspektsioonist Ihastes (Tartu-Maarja khk.) 22.–27. sept. 1997. (Manuscript in the Institute of History and Arhaeology of the University of Tartu.)
Kriiska, A. 2001. Stone Age Settlement and Economic Processes in the Estonian Coastal Area and Islands. Academic Dissertation. Helsinki. http://ethesis.helsinki.fi/julkaisut/kultt/vk/kriiska/
Kriiska, A. 2006. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Ardu külas hilisneoliitilise kalmistu kaitsevööndis. (Manuscript in the Institute of History and Arhaeology of the University of Tartu.)
Kriiska, A. 2007. Saaremaa kiviaeg. – Jänes-Kapp, K., Randma, E. & Soosaar, M. (eds). Ajalugu, majandus, kultuur. (Saaremaa, 2.) Tallinn, 9–36.
Kriiska, A. & Lavento, M. 2006. Narva Joaoru asulakohalt leitud keraamika kõrbekihi AMS-dateeringud. – Kriiska, A. & Ivask, M. (eds). Linnas ja linnuses. Uurimusi Narva ajaloost. (Narva Muuseumi Toimetised, 6.) Narva, 126–135.
Kriiska, A. & Lõhmus, M. 2004. Archaeological excavations on Mõisaküla settlement site in Kihnu. – AVE, 2003, 132–136.
Kriiska, A. & Lõhmus, M. 2005. Archaeological fieldwork on Kivisaare Stone Age burial ground and settlement site. – AVE, 2004, 31–43.
Kriiska, A. & Saluäär, U. 2000. Lemmetsa ja Malda neoliitilised asulakohad Audru jõe alamjooksul. – Vunk, A. (ed.). Artiklite kogumik, 2. (Pärnumaa ajalugu, 3. vihik.) Pärnu, 8–38.
Kriiska, A., Johanson, K., Saluäär, U. & Lõugas, L. 2003. The results of research of Estonian Stone Age. – AVE, 2002, 25–41.
Kriiska, A., Allmäe, R., Lõhmus, M. & Johanson, K. 2004. Archaelogical investigation at the settlement and burial site of Kivisaare. –AVE, 2003, 29–44.
Kriiska, A., Lavento, M. & Peets, J. 2005. New AMS dates of the Neolithic and Bronze Age ceramics. – EJA, 9: 1, 3–31.
Lang, V. & Kriiska, A. 2001. Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia. – EAA, 5: 2, 83–109.
Liiv, O. 1924. Lüganuse (kihelkonna kirjeldus). (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Liiva, A., Ilves, E. & Punning, J.-M. 1975. Radiosüsiniku alased uurimised geobiokeemia laboratooriumis. Tartu.
Lõhmus, M. 2005. Kammkeraamika kultuuride matused Eestis ning nende tõlgendusprobleemid. BA dissertation. (Manuscript in the Institute of History and Arhaeology of the University of Tartu.)
Lõugas, V. & Selirand, J. 1977. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Valgus, Tallinn.
Lõugas, L., Lidén, K. & Nelson, D. E. 1996. Resource utilization along the Estonian coast during the Stone Age. – Hackens, T., Hicks, S., Lang, V., Miller, U. & Saarse, L. (eds). Coastal Estonia. Recent Advances in Enviromental and Cultural History.(PACT, 51.) Rixensart, 399–420.
Lõugas, L., Kriiska, A. & Maldre, L. 2007. New dates for the Late Neolithic Corded Ware Culture burials and early animal husbandry in the East Baltic region. – Arheofauna, 16, 21–31.
Loze, I. 2006. Crouched burials of the Corded Ware Culture in east Baltic. – Back to the Origin. New Research on the Mesolithic–Neolithic Zvejnieki Cemetery and Environment, Northern Latvia. (Acta Archaeologica Lundensia, Series in 8°, No. 52.) Almqvist & Wiksell International, Stockholm, 311–326.
Mannermaa, K., Zagorska, I., Jungner, H. & Zarina, G. 2007. New radiocarbon dates of human and bird bones from Zvejnieki Stone Age burial ground in northern Latvia. – Before Farming, 1, 1–12.
Moora, H. 1926. Aruanne kaevamistest Lüganuse khk. Sope kl. Metsvälja tl. maal 23. aug. 1926. a. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Moora, H. 1946. Kaevamisaruanne Rõuge khk. Kasaritsa vallas Tamula järve kaldal paikneval neoliitilisel asulal 10.–19. augustil 1946. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Ots, M. 2002. Aruanne inspektsioonist Võrumaale Rõuge ja Põlva kihelkondadesse 11. aprillil 2002. aastal. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Ots, M. 2003. Stone Age amber finds in Estonia. – Amber in Archaeology. Proceedings of the Fourth International Conference on Amber in Talsi, 2001. Riga, 96–107.
Ots, M. 2006. Merevaiguleiud Baltimaade kivi- ja pronksiaja muististes. MA dissertation. (Manuscript in the Library of the University of Tartu.)
Ottow, B. 1911. Das neolitische Grabfeld von Kiwisaar an der Pahle (Nordlivland). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1910. Jurjew-Dorpat, 148–160.
Põld, J. 1938.Tartu ülikooli arheoloogia kabinetile. (Letter in the Institute of History of Tallinn University.)
Reimer, P. J., Baillie, M. G. L., Bard, E., Bayliss, A., Beck, J. W. et al. 2004. IntCal04 terrestrial radiocarbon age calibration, 0-26 cal kyr BP. – Radiocarbon, 46: 3, 1029–1058.
Saadre, E. 1936. Aruanne Kose khk., Triigi vld., Ardu kl., Hansu-Mardi tl. maal leitud kiviaja luustiku kohta suvel 19. augustil 1936. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Tallgren, A. M. 1921. Aruanne uurimisist Kolga-Jaanis kevadel 1921. a. ette võet üliõpilaste ekskursioonil. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Tallgren, A. M. 1922.Zur Archäologie Eestis, 1. Vom anfang der Besiedlung bis etva 500. n. Chr. (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis), III: 6.)Dorpat.
Tiitsmaa, A. 1922. Muhu. (Manuscript in the Institute of History of Tallinn University.)
Van Klinken, G. J. 1999. Bone collagen quality indicators for palaeodietary and radiocarbon measurements. – Journal of Archaeological Science, 26, 687–695.
doi:10.1006/jasc.1998.0385
Zagorska, I. 2006. Radiocarbon chronology of the Zvejnieki burials. – Back to the Origin. New Research on the Mesolithic–Neolithic Zvejnieki Cemetery and Environment, Northen Latvia. (Acta Archaeologica Lundensia, Series in 8°, No. 52.) Almqvist & Wiksell International, Stockholm, 91–113.
Ильвес Э., Лийва А. & Пуннинг Я.-М. 1974. Радиоуглеродный метод и его применение в четвертичной геологии и археологии Эстонии. Таллин.
Янитс Л. 1952. Позднеолитические могильники в Эстонской ССР. – Академия наук СССР. О докладах и полевых исследованиях Института истории материальной културы. Таллин, 53–65.
Янитс Л. Ю. 1985. Могильник культуры ладьевидных топоров в Кунила. – Изыскания по мезолиту СССР. Ленинград, 84–90.
