eesti teaduste
akadeemia kirjastus
SINCE 1997
Archaeology cover
Estonian Journal of Archaeology
ISSN 1736-7484 (Electronic)
ISSN 1406-2933 (Print)
Impact Factor (2022): 1.0

Kristjan Sander, Aivar Kriiska ORCID Icon

Methods of palaeogeographical modelling of possible freshwater bodies based on open access datasets provided by the Estonian Land Board are discussed, along with the landscape use of the recently surveyed palaeolagoons at the mouths of the rivers Vihterpalu, Teenuse and Velise (western Estonia) after Litorina Sea transgression maximum (ca 5300 BC). The site clusters by the Vihterpalu palaeolagoon can be dated to the Pre-Pottery Mesolithic or Narva stage (until 5200 BC and 5200–3900 BC, respectively). Human activity by the Velise lagoon probably started at the same time and intensified during the Comb Ware stage (3900–1750 BC). Two mineral surface depressions, sufficient to accommodate remnant lakes and presently covered by peat layers of mires deserve further attention. They are located in the Seljaküla, Variku and Keedika villages behind the coastal formations observable by the road connecting the Keila– Haapsalu main road with Nõva village. Similar depressions behind the coastal formations in the Teenuse–Velise area are not sufficient for freshwater bodies. The spatial pattern of small- scale aceramic settlement sites by the tributaries of the present-day River Kasari up to 10 km from the palaeocoastline suggests a highly persistent seasonal land use during the Comb Ware stage, comparable to the Neolithic settlement phase of Kunda Lammasmägi.


Clark, J. G. D. 1936. The Mesolithic Settlement of Northern Europe. Cambridge University Press, Cambridge.

CloudCompare 2.10.2 Zephyrus. 2020.

Corradini, E., Groß, D., Wunderlich, T., Lübke, H., Wilken, D., Erkul, E., Schmölcke, U. & Rabbel, W. 2022. Finding Mesolithic sites: a multichannel ground-penetrating radar (GPR) investigation at the ancient Lake Duvensee. – Remote Sensing, 14: 3, 781.

ESRI 1998. ESRI Shapefile Technical Description. An ESRI White Paper – July 1998. Environmental Systems Research Institute, New York.

Estonian Land Board 2017. Digital Soil Map. 

Estonian Land Board 2021. Digital Terrain Model.

Europaeus, A. 1926. Stenålderskeramik från kustboplatser i Finland. – Nordiska Arkeologmötet i Helsingfors 1925. Ed. C. A. Nordman. (Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja, XXXVI: 1). Helsinki, 45–77.

Godwin, H. 1940. Post-glacial changes of relative land- and sea-level in the English Fenland. – Philosophical Transactions of The Royal Society of London. Series B: Biological Sciences, 570, 239–303.

Granlund, E. 1932. De svenska högmossarnas geologi: deras bildningsbetingelser, utvecklinghistoria och utbredning jämte sambandet mellan högmossebildning och försumpning.  (Sveriges geologiska undersökning. Serie C: Avhandlingar och uppsatser, 373). Stockholm.

Grudzinska, I., Saarse, L., Vassiljev, J. & Heinsalu, A. 2013. Mid- and late-Holocene shoreline changes along the southern coast of the Gulf of Finland. – Bulletin of the Geological Society of Finland, 85: 1, 19–34.

Habicht, H.-L., Rosentau, A., Jõeleht, A., Heinsalu, A., Kriiska, A., Kohv, M., Hang, T. & Aunap, R. 2017. GIS-based multiproxy coastline reconstruction of the eastern Gulf of Riga, Baltic Sea, during the Stone Age. – Boreas, 46: 1, 83–99.

Hang, T. & Miidel, A. 2008. Peipsi järve areng hilisjääajal ja pärast jääaega. – Peipsi. Eds J. Haberman, T. Timm, & A. Raukas. Eesti Loodusfoto, Tartu, 57–62.

Hang, E., Liblik, T. & Linkrus, E. 1964. On the relations between Estonian valley terraces and lake and sea levels in the Late-Glacial and Holocene periods. – Publications on Geography, IV. (Transactions of the Tartu State University, 156.) Tartu, 29–42.

Hang, T., Veski, S., Vassiljev, J., Poska, A., Kriiska, A. & Heinsalu, A. 2020. A new formal subdivision of the Holocene Series/Epoch in Estonia. – Estonian Journal of Earth Sciences, 69: 4, 269–280.

Indreko, R. 1932. Kiviaja kronoloogia küsimusi. – Ajalooline Ajakiri, 4, 177–190.

Indreko, R. 1948. Die Mittlere Steinzeit in Estland. Mit einer Überschicht über die Geologie des Kunda-Sees von K. Orviku. (Kungl. Vitterheits Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar, 66.) Wahlström & Widstrand, Stockholm.

ЯнитсЛЮ. 1959 = Jaanits, L. Поселения эпохи Неолита и раннего металла в приустье р. Эмайыги (Эстонская ССР). Академия наук ЭстонскойССР, Таллинн.

Jaanits, L. 1961. Antropogeeni geoloogia osast arheoloogilistel uurimistel. – ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi uurimused, VII. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut, Tallinn, 249–253.

Jaanits, K. & Ilomets, M. 1988. Umbusi mesoliitilise asula vanusest ja kohast Eesti keskmise kiviaja kronoloogias. – Loodusteaduslikke meetodeid Eesti arheoloogias. Artiklite kogumik. Eds A.-M. Rõuk & J. Selirand. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 54–64.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V. & Tõnisson, E. 1982. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tallinn.

Johanson, K., Kriiska, A., Aruväli, J., Somelar, P., Sikk, K. & Sepp, L. 2021. Local or imported? Tracking the provenance of flint raw materials of the Mesolithic habitants of Estonia and northern Latvia with the help of geochemical methods. – Foraging Assemblages, 1. Eds D. Borić, D. Antonović & B. Mihailović. Serbian Archaeological Society, Belgrade; The Italian Academy for Advanced Studies in America, Columbia University, New York, NY, 123–128.

Jussila, T. & Kriiska, A. 2004. Shore displacement chronology of the Estonian Stone Age. – Estonian Journal of Archaeology, 8: 1, 3–32.

Kadakas, U., Vedru, G., Lõugas, L., Hiie, S., Kihno, K., Kadakas, V., Püüa, G. & Toos, G. 2010. Rescue excavations of the Neolithic settlement site in Vabaduse Square. – AVE, 2009, 27–46.

Karukäpp, R., Moora, T. & Pirrus, R. 1996. Geological events determining the Stone Age environment of Kunda. – Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. Eds T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse. (PACT 51.) PACT Belgium, Rixensart, 219–229.

Kessel, H. 1961. Balti mere arenemisest Eesti NSV territooriumil holotseenis. – ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi uurimused, VII. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut, Tallinn, 167–186.

Khrustaleva, I. & Kriiska, A.  2020. Inside the dwelling: clay figurines of the Jägala Jõesuu V Stone Age settlement site (Estonia). – Baltic Journal of Art History, 20, 11–57.

Khrustaleva, I., Roog, R., Kholkina, M. & Kriiska, A. 2020. Hunter-gatherer pit-houses in Stone Age Estonia. – Archaeological and Anthropological Sciences, 12, 56.

Kraft, J. C., Kayan, I. & Aschenbrenner, S. E. 1985. Geological studies of coastal change applied to archaeological settings. – Archaeological Geology. Eds G. Rapp, G. Jr. & J. A. Gifford. Yale University Press, New Haven, London, 57–84.

Kriiska, A. 1997. Kroodi ja Vihasoo III asula Eesti varaneoliitiliste kultuurirühmade kontekstis. – Estonian Journal of Archaeology, 1, 7–25.

Kriiska, A. 2001. Lääne-Eesti mandriosa kiviaja äärejooni. – Läänemaa muuseumi toimetised, V. Ed. Ü. Paras. Läänemaa Muuseum, Haapsalu, 7–40.

Kriiska, A. 2015. Foreign materials and artefacts in the 4th and 3rd millennia BCE Estonian Comb Ware complex. – When Gods Spoke. Researches and Reflections on Religious Phenomena and Artefacts. Studia in honorem Tarmo Kulmar. Eds P. Espak, M. Läänemets & V. Sazonov. (Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova, VI.) Tartu University Press, Tartu, 107–124.

Kriiska, A. & Lõugas, L. 2006. Scientific methods in Estonian archaeology. – Archaeological Research in Estonia 1865–2005. Eds V. Lang & M. Laneman. (Estonian Archaeology, 1.). Tartu University Press, Tartu, 269–291.

Kriiska, A. & Lõugas, L. 2009. Stone Age settlement sites on an environmentally sensitive coastal area along the lower reaches of the River Pärnu (south-western Estonia), as indicators of changing settlement patterns, technologies and economies. – Mesolithic Horizons. Papers Presented at the Seventh International Conference on the Mesolithic in Europe, Belfast 2005, I. Eds S. McCartan, R. Schulting, C. Warren & P. Woodman. Oxbow Books, Oxford, 167–175.

Kriiska, A., Johanson, K., Saluäär, U. & Lõugas, L. 2003. The results of research of Estonian Stone Age in 2002. – AVE, 2002, 25–41.

Kriiska, A., Johanson, K. & Khrustaleva, I. 2018. Checking the borders. Distribution of redeposited Silurian and Carboniferous flint in Estonia and Russia. –  International conference “Crossing the Borders. Interregional and Cross-Cultural Interactions in the Context of Lithic Studies” (15th SKAM Lithic Workshop) 17–19 October 2018, Minsk. Abstract book. Eds V. Asheichyk, D. H. Werra, I. Sobkowiak-Tabaka, K. Pyżewicz & A. Vashanau.  Stowarzyszenie Krzemieniarskie SKAM. Institute of History of the National Academy of Sciences of Belarus, Minsk, 37.

Kriiska, A., Lang, V., Mäesalu A., Tvauri A. & Valk, H. 2020. Eesti esiaeg. (Eesti ajalugu, I.) Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu.

Laid, E. 1931. Kodumaa asustus muinasajal. – Eesti Kirjandus, 7, 353–367.

Lidén, R. 1938. Den senkvartära strandförskjutningens förlopp och kronologi i Ångermanland. – Geologiska Föreningen i Stockholm Förhandlingar, 60: 3, 397–404.

Lõugas, V. 1988. Loodusteaduslike meetodite kasutamisest Eesti arheoloogias. – Loodusteaduslikke meetodeid Eesti arheoloogias. Artiklite kogumik. Eds A.-M. Rõuk & J. Selirand. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 13–25. 

Mägi, M. & Karro, K. 2015. Looduslikud olud praeguse Tallinna alal. – Mägi, M. Rafala. Idateest ja Tallinna algusest.  Argo, Tallinn, 31–45.

Mandel, M. 1993. Läänemaa esiajalugu. Lääne Elu, Haapsalu.

Masing, V. 1988. Soode mõiste, levik ja väärtus. – Eesti sood. Ed. U. Valk. Valgus, Tallinn, 7–21.

Moora, H. 1934. Muinasaeg. – Saaremaa: maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Eds A. Luha, E. Blumfeldt & A. Tammekann. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 244–262.

Moora, H. 1938. Muinasaeg. – Läänemaa: maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eds H. Haberman, E. Kant, H. Kruus, A. Luha & A. Tammekann. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu.

Moora, T. 1998. Muistsete loodusolude osast kiviaja asustuse kujunemisel Kunda ümbruses. – Loodus, inimene ja tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias Eds V. Lang & J. Peets. (MT, 5.) Ajaloo Instituut, Tallinn, 13–151.

Moora, T. & Moora, H. 1996. The ridge of Hiiemägi as a precondition for the formation of the ancient Lake Kunda. – Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural History. Eds T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse. (PACT 51.) PACT Belgium, Rixensart, 231–240.

Moora, H., Laid, E., Mägiste J. & Kruus, H. 1935. Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus. (Eesti ajalugu, I.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 248–258.

Moora, T., Ilomets, M. & Jaanits, L. 1988. Muistsetest loodusoludest Akali kiviaja asulakoha lähiümbruses. – Loodusteaduslikke meetodeid Eesti arheoloogias. Artiklite kogumik. Eds A.-M. Rõuk & J. Selirand. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 26–38.

Moora, T., Reintam, L. & Jaanits, K. 1996. Environmental conditions in surroundings of Lammasmägi, Kunda. – Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural History. Eds T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse. (PACT 51.) PACT Belgium, Rixensart, 239–251.

Moora, T., Raukas, A. & Tavast, E. 2002. Geological History of Lake Võrtsjärv. – Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 51: 3, 157–179.

Moora, T., Raukas, A. & Lõugas, L. 2016. Reo Kilbumäe ümbruse paleogeograafia ja Kõnnu neoliitiline asula. (Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 41.) Eesti Geograafia Selts, Tallinn, 11–28.

Muru, M., Rosentau, A., Kriiska, A., Lõugas, L., Kadakas, U., Vassiljev, J., Saarse, L., Aunap, R., Küttim, L., Puusepp, L. & Kihno, K. 2017. Sea level changes and Neolithic hunter-fisher-gatherers in the centre of Tallinn, southern coast of the Gulf of Finland, Baltic Sea. – The Holocene, 27: 7, 917–928.

Muru, M., Rosentau, A., Preusser, F., Plado, J., Sibul, I., Jõeleht, A., Bjursäter, S., Aunap, R. & Kriiska, A. 2018. Reconstructing Holocene shore displacement and Stone Age palaeogeography from a foredune sequence on Ruhnu Island, Gulf of Riga, Baltic Sea. – Geomorphology, 303, 434–445.

Nirgi, T., Rosentau, A., Ots, M., Vahur, S. & Kriiska, A. 2017. Buried amber finds in the coastal deposits of Saaremaa Island, eastern Baltic Sea – their sedimentary environment and possible use by Bronze Age islanders. – Boreas, 46: 4, 725–736.

Nirgi, T., Rosentau, A., Habicht, H.-L., Hang, T., Jonuks, T., Jõeleht, A., Kihno, K., Kriiska, A., Mustasaar, M., Risberg, J., Suuroja, S., Talviste, P. & Tõnisson, H. 2020. Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea. – The Holocene, 30: 1, 37–52.

Orru, M. 2020. Estonian Peat Database.

Orviku, K. 1936. Litoriina randvalli geoloogiast Kroodi oru kohal. – Eesti Loodus, 2, 61–63.

Orviku, K. 1948. Über die Geologie des Kunda-Sees. – Indreko, R. 1948, 17–39.

Orviku, K. 1973. Võrtsjärve geoloogilisest arengust. – Võrtsjärv. Ed. T. Timm. Valgus, Tallinn, 26–32.

Penu, P., Kikas, T., Suuster, E. & Astover, A. 2014. Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kvaliteedi ja rakendatavuse parandamine. – Mullastikukaartide- ja andmebaaside rakendused jätku­suutlikuks maakasutuseks ja põllumajandustootmiseks. Riikliku programmi lõpparuanne. Ed. A. Astover. Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Põllumajandusuuringute Keskus, Tartu, 4–14. pikk.pdf (last accessed 20.05.2021).

Pierik, H. J., Cohen, K. M. & Stouthamer, E. 2016. A new GIS approach for reconstructing and mapping dynamic late Holocene coastal plain paleogeography. – Geomorphology, 270, 55–70.

Pirazzoli, P. A. 1991. World Atlas of Holocene Sea-Level Changes. Elsevier, Amsterdam.

Quantum GIS 3.0.3 Girona. 2018.

Raukas, A., Molodkov, A. & Tavast, E. 1999. Substantial lowering of the Ancylus Lake level as a precondition for human settlement around the Baltic Sea. – Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region.   Eds U. Miller, T. Hackens, V. Lang, A. Raukas & S. Hicks.  (PACT, 57.)  PACT Belgium, Rixensart, 89–104.

Rosentau, A., Veski, S., Kriiska, A., Aunap, R., Vassiljev, J., Saarse, L., Hang, T., Heinsalu, A. & Oja, T. 2011. Palaeogeographical model for the SW Estonian coastal zone of the Baltic Sea. – The Baltic Sea Basin. Eds J. Harff, S. Björck & P. Hoth. Springer, Berlin, 165–188.

Rosentau, A., Muru, M., Kriiska, A., Subetto, D., Vassiljev, J., Hang, T., Gerasimov, D., Nordqvist, K., Ludikova, A., Lõugas, L., Raig, H., Kihno, K., Aunap, R. & Letyka, N. 2013. Stone Age settlement and Holocene shore displacement in the Narva–Luga Klint Bay area, eastern Gulf of Finland. – Boreas, 42: 4, 912–931.

Rosentau, A., Nirgi, T., Muru, M., Bjursäter, S., Hang, T., Preusser, F., Risberg, J., Sohar, K., Tõnisson, H. & Kriiska, A. 2020. Holocene relative shore level changes and Stone Age hunter-gatherers in Hiiumaa Island, eastern Baltic Sea. – Boreas, 49: 4, 799–812.

Rõuk, A.-M. 1992. Interdisciplinary research on environmental history and archaeology. – Estonia: Nature, Man and Cultural Heritage. Proceedings of a Round Table held at Tallinn, April 1991 at the Estonian Academy of Sciences. Eds T. Hackens, V. Lang & U. Miller. (PACT, 37.) PACT Belgium, Rixensart, 51–61.

Rõuk, A. M. & Vuorela, I. 1992 = Рыук, А. М. & Вуорела, И. Связь древнего расселения с развитием Балтийского моря. – Геология Финского залива. Eds A. Raukas & H. Hyvärinen. Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut, Helsingi Ülikool, Tallinn, 328–354.

Saarse, L. 1994 = СаарсеЛ. Донные отложения малых озер Эстонии. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn.

Saarse, L., Vassiljev, J. & Miidel, A. 2003. Simulation of the Baltic Sea shorelines in Estonia and neighbouring areas. – Journal of Coastal Research, 19: 2, 261–268.

Saarse, L., Vassiljev, J., Miidel, A. & Niinemets, E. 2006. Holocene buried organic sediments in Estonia. – Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 55: 4, 296–320.

Saarse, L., Vassiljev, J. & Rosentau, A. 2009a. Ancylus Lake and Litorina Sea transition on the Island of Saaremaa, Estonia: a pilot study. – Baltica, 22: 1, 51–62.

Saarse, L., Vassiljev, J. & Rosentau, A. 2009b. Litorina Sea shore displacement on the Island of Saaremaa, Estonia. – Polish Geological Institute Special Papers, 25, 59–66.

Sander, K. 2014. Kunda Lammasmäe kiviaja asulakoht. Master’s thesis, University of Tartu, Tartu.

Sander, K. & Kriiska, A. 2018. New archaeological data and paleolandscape reconstructions of the basin of an Early and Middle Holocene lake near Kunda, north-eastern Estonia. – Fennoscandia Archaeologica, XXXV, 65–85.

Sander, K. & Kriiska, A. 2021.Archaeological traces of hunter-gatherer seasonal occupation in western coastal Estonia from the second half of the 6th millennium to the end of the 3rd millennium BC. Documenta Praehistorica, 48, 36–53.

SGU (Geological Survey of Sweden). 2021. Quarternary map viewers: Soil depth.

Shewchuk, J. R. 1996. Triangle: engineering a 2D quality mesh generator and Delaunay triangulator. – Applied Computational Geometry: Towards Geometric Engineering. Eds M. C. Lin & D. Manocha. (Lecture Notes in Computer Science, 1148.) Springer, Berlin, 203–222.

Shewchuk, J. R. 2002. Delaunay refinement algorithms for triangular mesh generation. – Com­putational Geometry: Theory and Applications, 22: 1–3, 21–74.

Siiriäinen, A. 1974. Studies relating to shore displacement and Stone Age chronology in Finland. (Helsingin yliopiston arkeologian laitos. Moniste, 10.) Helsingin yliopisto, Helsinki.

Sikk, K., Kriiska, A., Johanson, K., Sander, K. & Vindi, A. 2020. Environment and settlement location choice in Stone Age Estonia. – Estonian Journal of Archaeology, 24: 2, 89–140.

Tallgren, A. M. 1922. Zur Archäologie Eestis, I. Vom Anfang der Besiedlung bis etwa 500 n. Chr. (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis), III: 6.) Dorpat.

Tvauri, A. & Johanson, K. 2006. Archaeological research on Kavastu Mesolithic and Early Modern settlement site in 2005. – AVE, 2002, 41–46.

Back to Issue