ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Archaeology cover
Estonian Journal of Archaeology
ISSN 1736-7484 (Electronic)
ISSN 1406-2933 (Print)

HARBOUR SITES IN RITUAL LANDSCAPE – THE EXAMPLE OF VILTINA IN SOUTHERN SAAREMAA; pp. 110–131

Full article in PDF format | doi: 10.3176/arch.2009.2.03

Author
Marika Mägi

Abstract
The article examines the maritime cultural landscape in the light of the results of the excavations that took place in 2004–2006 at Viltina, Saaremaa. The complex of monuments from the 11th–12th century at Viltina in southern Saaremaa offers another possible function to the interpretations of similar harbour sites that apparently had primarily local significance. Data gathered in the course of the excavations together with previously known finds refer to the sacral character of the place. The location in relation to the agricultural settlement units and centres as well as the unearthed remains of piers imply that access with water vehicles must have played an important role in the formation of these places.
References

Callmer, J. 1991. Platser med anknytning till handel och hantverk i yngre järnålder. Exempel
från södra Sverige. – Høvdingesamfund og Kongemagt. Fra Stamme til Stat i Danmark, 2. Eds P. Mortensen & B. M. Rasmussen. (Jysk Arkæologisk Selskabs Skrifter, XXII: 2.) Aarhus universitetsforlag,Århus, 29–47.

Carlsson, D. 1992. Harbours and trading places on Gotland AD 600–1000. – Aspects of Maritime Scandinavia AD 200–1200. Proceedings of the Nordic Seminar on Maritime Aspects of Archaeology, Roskilde, 13th–15th March, 1989. Ed. O. Crumlin-Pedersen. The Viking Ship Museum, Roskilde, 145–158.

Carlsson, D. 1999. “Ridanäs”. Vikingahamnen i Fröjel. (ArkeoDok Skrifter nr 2; CCC Papers, 2.) ArkeoDok, Visby.

Christoffersen, J. & Porsmose, E. 1996. Den fynske kystzones bebyggelsesmønstre i jernalder, vikingetid og middelalder. – Atlas over Fyns kyst i jernalder, vikingetid og middelalder. Eds
O. Crumlin-Pedersen, E. Porsmore & H. Thrane.
Odense universitetsvorlag, Odense, 154–160.

Crumlin-Pedersen, O. 1991. Maritime aspects of the archaeology of Roman and Migration-Period Denmark. – Aspects of Maritime Scandinavia AD 200–1200. Proceedings of the Nordic Seminar on Maritime Aspects of Archaeology, Roskilde, 13th–15th March, 1989. Ed. O. Crumlin-Pedersen. The Viking Ship Museum, Roskilde, 41–54.

Crumlin-Pedersen, O. 1996. Kystforsvaret. – Atlas over Fyns kyst i jernalder, vikingetid og middel­alder. Eds O. Crumlin-Pedersen, E. Porsmore & H. Thrane. Odense universitetsvorlag, Odense, 182–193.

Deemant, K. 1986. Der Siedlungsplatz von Proosa. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 35: 4, 398–400.

Holzmayer, J. B. 1868. Osiliana, I. Das Kriegswesen der alten Oeseler. Arensburg.

Indreko, R. 1939. Asva linnus-asula. – Muistse Eesti linnused. 1936.–1938. a. uurimiste tule­mu­sed. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 17–52.

Lavi, A. 2005. An addendum to the study of smoke cottages. – EJA, 9: 2, 132–155.

Lõugas, V. & Selirand, J. 1989. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Valgus, Tallinn.

Luce, J. W. L. 1811. Das Schloss Mone auf Ösel, oder nähere Bestimmung der Lage derjenigen Festung, auf deren Einnahme durch die Deutschen 1225 die Unterwerfung der ganzen Insel folgte. Einladungsschrift der Arensburgischen Kreisschule, Riga.

Lundström, P. 1981. De kommo vida… Vikingars hamn vid Paviken på Gotland. Uddevalla.

Mägi, M. 2000. Weapons find and an ancient harbour site at Viltina Käo-Matsi. – AVE, 1999, 92–99.

Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC papers, 6.) Gotland University College Centre for Baltic Studies, Institute of History, Tallinn.

Mägi, M. 2003. Inspektsioonid Kogula külla Kärla kihelkonnas Saaremaal. Tallinn. Manuscript in the Topographic Archives of the Institute of History, Tallinn University.

Mägi, M. 2004a. “…Ships are their main strength.” Harbour sites, arable lands and chieftains on Saaremaa. – EJA, 8: 2, 128–162.

Mägi, M. 2004b. Inspektsioonid Kurevere ja Tammese külla. Tallinn. Manuscript in the Topographic Archives of the Institute of History, Tallinn University.

Mägi, M. 2005. Viking Age harbour site at Tornimäe, eastern Saaremaa. – AVE, 2004, 65–75.

Mägi, M. 2006. Excavations on the coasts of prehistoric and medieval Saaremaa. – AVE, 2005, 65–82.

Mägi, M. 2007a. Archaeological excavations at Viltina – a Viking Age harbour site and meeting place. – AVE, 2006, 121–134.

Mägi, M. 2007b. Aruanne proovikaevamistest Kogula asulakohal Kärla khk Saaremaal, 11.–14. juu­lil 2006. Tallinn. Manuscript in the Topographic Archives of the Institute of History, Tallinn University.

Mägi, M. 2007c. Iru linnusest Püha Birgitta kloostrini. Merenduslik kultuurmaastik Pirita jõe alam­jooksul. – Studies on Art and Architecture, 4, 17–40.

Mägi, M. 2007d. Two paths towards Europe: Iruste and Viltina, Saaremaa. – The Significant Detail: Europanization at the Base of Society: the Case of the Baltic Rim 1100–1400 AD. (CCC papers, 9.) Gotland University, Visby, 216–225.

Mägi, M. & Mägi, T. 2002. Archaeological fieldwork around Tõnija and Rõõsa on southern Saaremaa. – AVE, 2001, 56–64.

Mägi, M. & Nurk, R. 2008. An archaeological complex of river harbour and 16th–17thcentury stone buildings at Pällamõis on the southern coast of Saaremaa. – AVE, 2007, 91–106.

Mellin, L. A. 1798. Atlas von Liefland und Ehstland, oder von den beyden Gouvernements und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga.

Näsman, U. 1991. Sea trade during the Scandinavian Iron Age: its character, commodities, and routes. – Aspects of Maritime Scandinavia AD 200–1200. Proceedings of the Nordic Seminar
on Maritime Aspects of Archaeology. Roskilde, 13th–15th March 1989. Ed. O. Crumlin-Pedersen.
The Viking Ship Museum, Roskilde, 23–40.

Ränk, G. 1939.Saaremaa taluehitised. Etnograafiline uurimus, I. Ehitiste üksikosad, elamu ja kõrvalhooned, mis osalt täidavad elamu ülesandeid. Õpetatud Eesti Selts, Tartu.

SMM 1924 –Saaremaa ja Muhu muinasjäänused. (Tartu Ülikooli Arkeoloogia Kabineti Toime­tused, II.) Odamees, Tartu, 1924.

Tihase, K. 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Kunst, Tallinn.

Ulriksen, J. 1998. Anløbspladser. Besejling og bebyggelse i Danmark mellem 200 og 1100 e. Kr. En studie af søfartens pladser på baggrund af undersøgelser i Roskilde Fjord. Vikingeskibshallen, Roskilde.

Vassar, A. 1940. Kaevamisaruanne Pöide khk. Laimjala vl. Viltina kl. Peerna tl. “Rutirängal
13. VI – 27. VII 1940. a. Tallinn. Manuscript in the Topographic Archives of the Institute of History, Tallinn University.

Westerdahl, C. 1989. Norrlandsleden: The Norrland sailing route, 1. Källor till det maritima kultur­landskapet: en handbok i marinarkeologisk inventering. Härnösand Länsmuseet Murberget, Härnosand.

Westerdahl, C. 2002. The cognitive landscape of naval warfare and defence. Toponymic and archaeological aspects. – Maritime Warfare in Northern Europe. Technology, Organisation, Logistics and Administration 500 BC – 1500 AD. Papers from an International Research Seminar at the Danish National Museum, Copenhagen, 3–5 May 2000. Eds A. Nørgaard Jørgensen et al. National Museum, Copenhagen, 169–190.
Back to Issue