In the surroundings of Lake Kahala in northern Estonia, which is the richest area in Estonia in terms of Bronze Age stone graves, over twenty graves have been archaeologically excavated in different decades of the 20th century. Only five of them, however, have been excavated in their entirety with proper documentation. Human skeletal remains from two such stone-cist graves, Nos 5 and 70 at Sondlamägi, Muuksi, were recently radiocarbon-dated as part of a research programme for studying the chronology and mortuary practices of stone-cist graves. Altogether 13 AMS dates comprise most of the burials in the mentioned graves. The results reveal that the graves were built before 1100 and 800 BC, respectively, and are thus slightly older than previously thought, which necessitates the reconsideration of the dating of such graves. In both graves the inhumations outside of stone cists are of a Bronze Age date and are roughly contemporary with the inhumations inside the cists. This is notable since in some stone-cist grave burials of the outside inhumations are much later insertions to the grave. The burnt bones of grave 5, however, may date from the Roman Iron Age, and cremation(s) remains of an Iron Age date may also have been present in grave 70. The comparison of radiocarbon dates and artefact finds suggests that in the mid-Pre-Roman Iron Age grave 70 was used for some (ritual) practices in which burial was of secondary importance if practised at all. Along with these outlined topics, the article discusses a few details concerning the graves’ structure, the burial practices (primary versus secondary) and the find assemblage.
Bronk Ramsey, C. 2009. Bayesian analysis of radiocarbon dates. – Radiocarbon, 51: 1, 337–360.
Danilaitė, E. 1968. Lietuvos brūkšniuotosios keramikos ornamentas. – Lietuvos TSR Mokslų Akademijos Darbai, A serija, 1: 26, 41–57.
Friedenthal, A. 1924. Hochgeehrter Herr Professor! (Letter to Prof. B. Nerman in AI.)
Friedenthal, A. 1927. Ein Gräberfeld der Bronzezeit in Estland. – Beiträge zur Kunde Estlands, XIII: 1–2, 47–52.
Friedenthal, A. 1932. Ein Beitrag zur vorgeschichtlichen Anthropologie Estlands. – Zeitschrift für Ethnologie, 63, 1–42.
Friedenthal, A. & Spreckelsen, A. 1926. Bericht über die Ausgrabungen im Kirchspiel Kusal im Juli 1926. Manuscript in AI.
Grigalavičienė, E. 1986. Sokiškių piliakalnis. – Ankstyvieji Šiaurės Rytų Lietuvos piliakalniai. (Lietuvos Archeologija, 5.) Mokslas, Vilnius, 89–138.
Grigalavičienė, E. 1995. Žalvario ir ankstyvasis geležies amžius Lietuvoje. Mokslo ir Enciklopedijų Leidykla, Vilnius.
Hausmann, R. 1909. Übersicht über die archäologische Forschung in den Ostseeprovinzen im letzten Jahrzehnt: Vortrag gehalten auf dem Historikertag in Riga 1908. Häcker, Riga.
Hausmann, R. 1910. Prähistorische Archäologie von Estland, Livland, Kurland. Mattiesen, Dorpat.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V. & Tõnisson, E. 1982. Eesti esiajalugu. ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Eesti Raamat, Tallinn.
Kalman, J. 1998. Skeletal report. – Vedru, G. 1998c. Aruanne kivikirstkalmete kaevamistest Muuksi Hundikangrutes 1996–1997. Manuscript in AI.
Laneman, M. 2012. Stone-cist grave at Kaseküla, western Estonia, in the light of AMS dates of the human bones. – EJA, 16: 2, 91–117.
Lang, V. 1996. Muistne Rävala: muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, I–II. (MT, 4. Töid arheoloogia alalt, 4.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn.
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. (Estonian Archaeology, 3.) Tartu University Press.
Laul, S. 1966. Tekstiilijälgedest keraamikaleidudel Eestis. – Pronksiajast varase feodalismini: uurimusi Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Eds H. Moora & J. Selirand. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Eesti Raamat, Tallinn, 96–101.
Lõugas, V. 1970. Eesti varane metalliaeg (II a.-tuh. keskpaigast e.m.a. – 1. sajandini m.a.j.): dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Tallinn. Manuscript in AI.
Lõugas, V. & Selirand, J. 1989. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Valgus, Tallinn.
Mandel, M. 1978. Über die Ausgrabungen der Tarandgräber von Poanse. – TATÜ, 27: 1, 78–81.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. I. Teil: die Funde. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused, XXV.) Tartu.
Moora, T. 1977. = Моора Т. Раскопки каменного могильника у дер. Уури в Северной Эстонии. – TATÜ, 26: 1, 52–55.
Nilsson Stutz, L. 2003. Embodied Rituals and Ritualized Bodies: Tracing Ritual Practices in Late Mesolithic Burials. (Acta Archaeologica Lundensia. Series In 18º, No. 46.) Lund.
Parmas, O. 1925. Kuusalu kihelkond. Manuscript in AI.
Reimer, P. J., Baillie, M. G. L., Bard, E., Bayliss, A., Beck, J. W., Blackwell, P. G., Bronk Ramsey, C., Buck, C. E., Burr, G. S., Edwards, R. L., Friedrich, M., Grootes, P. M., Guilderson, T. P., Hajdas, I., Heaton, T. J., Hogg, A. G., Hughen, K. A., Kaiser, K. F., Kromer, B., McCormac, F. G., Manning, S. W., Reimer, R. W., Richards, D. A., Southon, J. R., Talamo, S., Turney, C. S. M., van der Plicht, J. & Weyhenmeyer, C. E. 2009. IntCal09 and Marine09 radiocarbon age calibration curves, 0–50,000 years Cal BP. – Radiocarbon, 51: 4, 1111–1150.
Spreckelsen, A. 1926. Ausgrabungen in Neuenhof, Kirchsp. Kusal, Dorf Muuksi, Lõokese-Gesinde. – Beiträge zur Kunde Estlands, XI, 38–42.
Spreckelsen, A. 1927. Das Gräberfeld Laakt (Lagedi), Kirchspiel St. Jürgens, Harrien, Estland. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused, XXIV.) Dorpat.
Tvauri, A. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Archaeology, 4.) Tartu University Press.
Varul, L. 2012. Kivikirstkalmete uurimine osteoloogiliste meetodite abil Jõelähtme kalmete nr 6, 7, 15, 16 ja 19 näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Manuscript in the Institute of History and Archaeology at the University of Tartu.
Vassar, A. 1937. Kaevamisaruanne Kuusalu khk. Kolga vl. Muuksi kl. Sepa tl. kivikangrul 24.–30. juuli ja 1.–8. august 1937. a. Manuscript in AI.
Vassar, A. 1938. Drei Steinkistengräber aus Nordestland. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 1937, 1, 304–364.
Vassar, A. 1939. Kaevamisaruanne Kuusalu khk. Kolga vl. Uuri kl. Klaukse tl. kivikangrul 22. aug. – 13. sept. 1939. a. Manuscript in AI.
Vassar, A. 1943. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandkalmete areng. Doktoritöö. Tartu Ülikool, Tartu. Manuscript in the University of Tartu Library.
Vedru, G. 1996. Inventories in the surroundings of Lake Kahala and archaeological excavations on the fossil field remains at Soorinna and Muuksi. – TATÜ, 45: 4, 434–437.
Vedru, G. 1997. New settlement sites in the surroundings of Lake Kahala and revision excavations of stone-cist grave. – AVE, 1996 (Stilus, 7), 62–67.
Vedru, G. 1998a. Kahala järve ümbruse asustuspiirkond muinasajal. Magistritöö arheoloogia erialal. Tartu Ülikool, Tartu. Manuscript in the University of Tartu Library.
Vedru, G. 1998b. New archaeological data of the prehistory of Lake Kahala area. – AVE, 1997, 62–66.
Vedru, G. 1998c. Aruanne kivikirstkalmete kaevamistest Muuksi Hundikangrutes 1996–1997. Manuscript in AI.
Vedru, G. 1999a. Esiisade nekropol – Hundikangrud. – Horisont, 1, 32–34.
Vedru, G. 1999b. Archaeological evidence for settlement in the surroundings of Lake Kahala. – Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. Eds U. Miller, T. Hackens, V. Lang, A. Raukas & S. Hicks. (PACT, 57.) Rixensart, 405–414.
Vedru, G. 2002. Maastik, aeg ja inimesed. – Keskus – tagamaa – ääreala: uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemistest Eestis. Ed. V. Lang. (MT, 11.) Tallinn, Tartu, 101–122.
Vedru, G. 2010. Kahala järve ümbruse muinasaegne asustus ja maastikukasutus. – Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest: teadusartiklid kultuuripärandist. Comp. A. Paulus. Keskkonnaamet, Huma, 47–62.
Yanits, K. 1981. = Янитc К. Раскопки в Муукси и Кудрукюла. – Археологические открытия, 1980, 384–385.
