The article discusses new AMS dates of the human bones at stone-cist grave I at Kaseküla, western Estonia, in the context of previously existent radiocarbon dates, artefact finds and osteological studies. There are altogether 12 radiocarbon dates for 10 inhumations (i.e. roughly a third of all burials) of the grave, provided by two laboratories. The dates suggest three temporally separated periods in the use life of the grave(s): the Late Bronze Age, the Pre-Roman Iron Age and the Late Iron Age. In the latter period, the grave was probably reserved for infant burials only. Along with chronological issues, the article discusses the apparently unusual structure of the grave and compares two competing osteological studies of the grave’s bone assemblage from an archaeologist’s point of view.
Allmäe, R. 2010. Some remarks on Kaseküla stone-cist grave, Läänemaa, Estonia. – Fennoscandia Archaeologica, XXVII, 45–52.
Baudou, E. 1960. Die regionale und chronologische Einteilung der jüngeren Bronzezeit im Nordischen Kreis. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studies in North-European Archaeology, 1.) Almqvist & Wiksell, Stockholm, Göteborg, Uppsala.
Borić, D. & Stefanović, S. 2004. Birth and death: infant burials from Vlasac and Lepenski Vir. – Antiquity, 78: 301, 526–546.
Bronk Ramsey, C. 2009. Bayesian analysis of radiocarbon dates. – Radiocarbon, 51: 1, 337–360.
Chisholm, B. S., Nelson, D. E. & Schwarz, H. P. 1983. Dietary information from d13C and d15N measurements on bone collagen. – 14C and Archaeology: Symposium Held at Groningen, August 1981. Eds W. G. Mook & H. T. Waterbolk. (PACT, 8.) Council of Europe, Parliamentary Assembly, Strasbourg, 391–397.
Eisen, M. J. 1996. Esivanemate ohverdamised. Mats, Tallinn.
Finlay, N. 2000. Outside of life: traditions of infant burial in Ireland from cillín to cist. – World Archaeology, 31: 3, 407–422.
http://dx.doi.org/10.1080/00438240009696929
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V. & Tõnisson, E. 1982. Eesti esiajalugu. ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut / Eesti Raamat, Tallinn.
Jonuks, T. 2002. Inimohver Eesti eelkristlikus usundis. – Mäetagused, 19, 125–134.
Jonuks, T. 2009. Eesti muinasusund. (Dissertationes Archaeologiae Universitatis Tartuensis, 2.) Tartu Ülikooli Kirjastus.
Jürgenson, A. 1998. Tapetud laps ja lapsetapmine pärimuses sotsiokultuurilisel taustal. – Mäetagused, 8, 28–57.
Kalman, J. 2000a. Skeletal analysis of the graves of Kaseküla, Poanse I and Poanse II. – Töid ajaloo alalt, II. Koost H. Pauts, toim T. Tamla. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 17–40.
Kalman, J. 2000b. Stone-grave II at Tõugu – skeletal report. – Lang, V. 2000b, Appendix 3, 387–407.
Kalman, J. 2000c. Tandemägi stone grave – osteological report. – Lang, V. 2000b, Appendix 5, 423–436.
Kalman, J. undated. Jõelähtme skeletal report. (Manuscript in the archive of the Institute of History
at Tallinn University.)
Kraut, A. 1985. Die Steinkistengräber von Jõelähtme. – TATÜ, 34: 4, 348–350.
Kriiska, A. & Saluäär, U. 1997. Aruanne arheoloogilistest väljakaevamistest Kaseküla kiviaja asulakohal ja metalliaja kivikirstkalme äärevarel (Hanila khk.) 2.–28. juuni ja 10.–11. juuli 1997. (Manuscript in the archive of the Institute of History at Tallinn University.)
Kriiska, A., Lõugas, L. & Saluäär, U. 1997. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla. – AVE, 1997, 30–43.
Lang, V. 1996. Muistne Rävala: muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, I–II. (MT, 4. Töid arheoloogia alalt, 4.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn.
Lang, V. 2000a. Rescue excavations on fossil fields at Kaseküla, west Estonia. – AVE, 1999, 70–78.
Lang, V. 2000b. Keskusest ääremaaks: viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo–Palmse piirkonnas Virumaal. (MT, 7.) Tallinn.
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. (Estonian Archaeology, 3.) Tartu University Press.
Lang, V. 2011. Traceless death: missing burials in Bronze and Iron Age Estonia. – EJA, 15: 2, 109–129.
Lang, V., Laneman, M., Ilves, K. & Kalman, J. 2001. Fossil fields and stone-cist graves of Rebala revisited. – AVE, 2000, 34–47.
Laul, S. 2001. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas (500 eKr – 500 pKr). (MT, 9. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad, 7.) Tallinn.
Lidström Holmberg, C. 1998. Prehistoric grinding tools as metaphorical traces of the past. – Current Swedish Archaeology, 6, 123–141.
Lõugas, V. 1970. Sõrve laevkalmed. – Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Toim
M. Schmiedehelm et al. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut / Valgus, Tallinn, 111–118.
Lõugas, V. 1971. Über die Typologie und Chronologie der ältesten Hirtenstabnadeln des Ostbaltikums. – Suomen Museo, 78, 20–37.
Lõugas, V. 1975. Über die Entstehnung ortsgebundene Bodenbaukultur in Westestland. – TATÜ, 24: 1, 85–88.
Lõugas, V. 1976. Ausgrabungen der Steingräber und Flurrelikte in Iru. – TATÜ, 25: 1, 48–52.
Lõugas, V. 1984a. Über die Forschung der Bodendenkmäler der Zeitwende auf den Westinseln Estlands. – TATÜ, 33: 4, 349–352.
Lõugas, V. 1984b. Kõpu Pihla kivikalmete uurimisest Hiiumaal. (Manuscript in the archive of the Institute of History at Tallinn University.)
Lõugas, V. 1996. Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Maldre, L. 2000. Tõugu II kalme arheozooloogiline materjal. – Lang, V. 2000b, Appendix 4, 409–422.
Mandel, M. 1973. Aruanne Kaseküla kivikirstkalme kaevamisest 1973. aastal. (Manuscript in the archive of the Estonian History Museum.)
Mandel, M. 1975. Ausgrabungen der Steingräber von Kaseküla. – TATÜ, 24: 1, 74–76.
Mandel, M. 2000. Poanse tarandkalmed. – Töid ajaloo alalt, II. Koost H. Pauts, toim T. Tamla. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 89–111.
Mandel, M. 2003. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt, 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mandel, M. 2011. Arheoloogiga Läänemaa radadel. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Murail, P., Maureille, B., Peresinotto, D. & Geus, F. 2004. An infant cemetery of the Classic Kerma period (1750–1500 BC, Island of Saï, Sudan). – Antiquity, 78: 300, 267–277.
National Registry of Cultural Monuments. [WWW] http://register.muinas.ee (28.03.2012).
Paulson, I. 1997. Vana eesti rahvausk: usundiloolisi esseid. Ilmamaa, Tartu.
Reimer, P. J., Baillie, M. G. L., Bard, E., Bayliss, A., Beck, J. W., Blackwell, P. G., Bronk Ramsey, C., Buck, C. E., Burr, G. S., Edwards, R. L., Friedrich, M., Grootes, P. M., Guilderson, T. P., Hajdas, I., Heaton, T. J., Hogg, A. G., Hughen, K. A., Kaiser, K. F., Kromer, B., McCormac, F. G., Manning, S. W., Reimer, R. W., Richards, D. A., Southon, J. R., Talamo, S., Turney, C. S. M., van der Plicht, J. & Weyhenmeyer, C. E. 2009. IntCal09 and Marine09 radiocarbon age calibration curves, 0–50,000 years Cal BP. – Radiocarbon, 51: 4, 1111–1150.
Schmiedehelm, M. 1952. Rauaaja algus ja viljakasvatuse kujunemine põhiliseks elatusviisiks Kirde-Eesti alal. – TATÜ, 1: 3, 13–28.
Spreckelsen, A. 1927. Das Gräberfeld Laakt (Lagedi), Kirchspiel St. Jürgens, Harrien, Estland. (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised, XXIV.) C. Mattiesen, Dorpat.
Tauber, H. 1983. 14C dating of human beings in relation to dietary habits. – 14C and Archaeology: Symposium Held at Groningen, August 1981. Eds W. G. Mook & H. T. Waterbolk. (PACT, 8.) Council of Europe, Parliamentary Assembly, Strasbourg, 365–375.
Thedéen, S. 2003. Life course practices in Bronze Age landscapes of East Central Sweden: beyond divine chiefs and neodiffusionism. – Current Swedish Archaeology, 11, 97–118.
Tvauri, A. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Archaeology, 4.) Tartu University Press.
Valk, H. 2001. Rural Cemeteries of Southern Estonia 1225–1800 AD. 2nd edition. (CCC Papers, 3.) Gotland University College, Centre for Baltic Studies, Visby; University of Tartu, Archaeology Centre, Tartu.
Vassar, A. 1938. Drei Steinkistengräber aus Nordestland. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 1937, 1, 304–364.
Vassar, A. 1941. Kaevamisaruanne Jämaja khk. Torgu vl. Karuste külas 1940. a. (Manuscript in the archive of the Institute of History at Tallinn University.)
Vassar, A. 1943. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandkalmete areng. Doktoritöö. Tartu Ülikool, Tartu. (Manuscript in the University of Tartu Library.)
Vedru, G. 1998. Kahala järve ümbruse asustuspiirkond muinasajal. Magistritöö arheoloogia erialal. Tartu Ülikool, Tartu. (Manuscript in the University of Tartu Library.)
