Alamaa, E. 1966. Toompea eeslinn. – Tallinn. Linna asustus- ja ehitusajaloolisi materjale seitsmes köites, III. Eds E. Alamaa & A. Kivi. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, RPI Eesti Projekt, Tallinn, 80–136.

Alttoa, K. 1985. „Vene ots“ keskaegses Tartus. – Tartu. Minevik, tänapäev. Tallinn, 87–96.

Alttoa, K. 1998. Das Russische Ende im mittelalterlichen Dorpat (Tartu). – Steinbrücke. Estnische Historische Zeitschrift, 1, 31–42.

Alttoa, K. 2017. „Vene ots“ keskaegses Tartus. – Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks. Kirjutisi Tartu vanemast ehitusloost. Ed. U. Tõnisson. Ilmamaa, Tartu, 199–209.

Angermann, N. 2003 = Ангерманн Н. Русские и белорусские купцы в средневековой Ливонии. – От Древней Русик России нового времени: сборник статей к 70-летию Анны Леонидовны Хорошкевич. Ed. В. Л. Янин. Наука, Москва, 264–271.

Artsikhovskij, A. V. & Borkovskij, V. I. 1963 = Арциховский А. В. & Борковский В. И. Новгородские грамоты на бересте (из раскопок 1956–1957 гг.). Издательство Академии наук СССР, Москва.

Aun, M. 1982. Aruanne avariikaevamistest Tartu Riikliku Ülikooli Botaanikaaia territooriumil 9. detsembrist 1981. a. kuni 30. jaanuarini 1982. a. Tartu. (Manuscript in the Archaeological Research Collection of Tallinn University.)

Aun, M. 1998. Tartu vanalinna arheoloogilise uurimise tulemusi (VII kvartali IV kaevandi kesk- ja idaosa põhjal). – Estonian Journal of Archaeology, 2: 1, 94–144. 
https://doi.org/10.3176/arch.1998.1.05

Aun, M. 2001. Rescue excavations on the island of Sosna, Setumaa. – Archaeological Field Works in Estonia 2000, 91–102.

Aun, M. 2004. Ehteleide keskaegse Tartu lõunapoolse eeslinna alalt. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Eds A. Haak, E. Russow & A. Tvauri. (Muinasaja teadus, 14.) Tallinn, Tartu, 35–56.

Aun, M., Lang, V. & Ligi, P. 1983 = Аун М., Ланг В. & Лиги П. Об археологических памятниках на территорииботанического сада Тартуского Государственного Университета. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 32: 4, 324–328.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1983.4.12

Bernotas, R. & Liivak, R. 2024. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Tartus Magasini tn 10 kinnistul 2024. aastal. Tartu. (Manuscript in the National Heritage Board.)

Caune, A. 1994 = Цауне А. Русский двор в Риге XIII–XVI вв. – Новгородские археологические чтения. Материалы научной конференции, посвященной 60-летию археологического изучения Новгорода и 90-летию со дня рождения основателя Новгородской археологической экспедиции А. В. Арциховского, Новгород, 28 сентября–2 октября 1992 г. Eds В. Л. Янин & П. Г. Гайдуков. Новгородский государственный объединенный музей-заповедник, Новгородская археологическая экспедиция, Центр по организации археологических исследований Новгорода, Новгород, 204–205.

Caune, A. 2004. Archäologische Zeugnisse von der Bearbeitung des Glases in Riga im 13. und 14. Jahrhundert. – Archaeologia et historia urbana. Pąmięci Tądeusza Nąwrolskiego. Eds R. Czaja, G. Nawrolska, M. Rębkowski & J. Tandecki. Muzeum w Elblągu, Elbląg, 457–464.

Caune, A. & Ose, I. 2006. Archäologische Erkenntnisse zum Handwerk in Riga. Unter besonderer Berücksichtigung des 13./14. Jahrhunderts mit einem Ausblick auf das 17. Jahrhundert. – Das Handwerk. Ed. M. Gläser. (Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum Band, V.) Schmidt-Römhild, Lübeck, 459–472.

EAA = National Archives of Estonia, EAA.995.1.21865, fol. 92: Wyberssches Revisionsbuch.

Gonsovska, M. 2018 = Гонсовска М. Русская среда в средневековой Риге. – Страны Балтики и северо-запад: исторический опыт взаимодействия. Материалы международной научно-практической конференции Великий Новгород, 30 ноября – 1 декабря 2017 г. Ed. М. Б. Бессуднова. Новгородский Государственный Университет имени Ярослава Мудрого, Великий Новгород, 81–91.

Haak, A. 2011. Kuidas kajastuvad etnilised määratlused arheoloogilises aineses? Mõnest tõlgendusprobleemist Tartu keskaegse allikmaterjali näitel. – Tartu Linnamuuseumi aastaraamat. Ed. M. Rennit. Tartu Linnamuuseum, Tartu, 11−21.

Haak, A. 2015. Problems of defining ethnic identity in medieval towns of Estonia on the basis of archaeological sources. – Today I Am Not the One I Was Yesterday: Archaeology, Identity, and Change. Eds A. Haak, V. Lang & M. Lavento. (Interarchaeologia, 4.) Tartu Ülikool, Tartu, 13−27.

Haak, A. 2019. Keskaegse Tartu esimene aastasada. – Horisont, 2, 36–40.

Haak, A. 2022. ‘Local’ characteristics of the medieval Livonian town. – Baltic Crusades and Societal Innovation in Medieval Livonia, 1200–1350. Ed. A. Selart. (The Northern World, 93.) Brill, Leiden, 232−260.
https://doi.org/10.1163/9789004512092_009

Haak, A. & Heinloo, E. 2007. Pottsepis ja tellisepõletus. – Pudemeid keskaegsest käsitööst Tartus. Näituse Manu et mente / Käe ja mõistusega kataloog. Ed. A. Haak. Tartu Linnamuuseum, Tartu, 31–38.

Haak, A. & Russow, E. 2013. On the development of the town of Viljandi in the light of earliest archaeological find complexes. – Estonian Journal of Archaeology, 17: 1, 57–86. 
https://doi.org/10.3176/arch.2013.1.04

HCL = The Chronicle of Henry of Livonia. 2003. Trans. & ed. J. A. Brundage. Columbia University Press, New York.

Jegorov, S., Kriiska, A., Saage, R., Gadalšina, M. & Kask, S.-K. 2023. Archaeological research at Munga Street 18 in Tartu. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2022, 137–146.

Johansen, P. 1934. Eestlane Tallinna Linnaarhiivi allikate kajastuses. – Ajalooline Ajakiri, 4, 180–188.

Johansen, P. 1951. Nordische Mission. Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland. (Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens handlingar, 74.) Stockholm.

Johansen, P. 1965. Die Kaufmannskirche. – Die Zeit der Stadtgründung im Ostseeraum. Visby-symposiet för historiska vetenskaper 1963. Ed. M. Stenberger. (Acta Visbyensia, I.). Gotlands Fornsal, Visby, 85–134.

Johansen, P. & von zur Mühlen, H. 1973. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart, 15.) Böhlau Verlag, Köln, Wien.

Kadakas, V. & Nilov, H. 2004. Various investigations in Tallinn and Harjumaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2003, 160–175.

Kala, T. 2002. Tallinna tekkeloo peegeldumine kirjalikes allikates. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 11.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, Tartu, 391–408.

Kala, T. 2019a. All-linna tekkimine. – Tallinna ajalugu 1561. aastani, I. Eds T. Kala & T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 82–84.

Kala, T. 2019b. Rahvastiku päritolu ning etniline ja sotsiaalne koosseis. – Tallinna ajalugu 1561. aastani, I. Eds T. Kala & T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 135–139.

Kangropool, R. & Bruns, D. 1972. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, Tallinn.

Kaplinski, K. 1980. Tallinna käsitöölised XIV sajandil, I. Eesti Raamat, Tallinn.

Kenkmaa, R. 1937. Eesti linnade tekkimine ja arenemine XIII ja XIV sajandil. – Eesti ajalugu, II. Ed. H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 83–119.

Khamaiko, N. V., Zhurukhina, O. Y. & Hun, M. O. 2022. New look to the first glassmaking workshop discovered in Kyiv Podil. – Archaeology and Early History of Ukraine, 43: 2, 50–64. 
https://doi.org/10.37445/adiu.2022.02.04

Kleinenberg, I. 1962. Tallinna vene kaubahoovi ajaloost XV–XVI sajandil. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 11: 3, 241–257.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1962.3.03

Kolchin, B. A. 1958 = Колчин Б. А. Хронология Новгородских древностей. – Советская археология, 2, 92–111.

Lavi, A. 2012. Arheoloogia ja Eesti varasemate taluehitiste ajaloo uurimine. – Maaarhitektuur ja maastik. Eds H. Pärdi, E. Lutsepp & M. Jõks. (Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised, 3.) Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinn, 121–138.

LGU, I = Livländische Güterurkunder, I (aus dem Jahren 1207 bis 1500). 1908. Eds H. von Bruiningk & N. Busch. Jonck & Poliewsky, Riga.

Lightfoot, E., Naum, M., Kadakas, V. & Russow, E. 2016. The influence of social status and ethnicity on diet in mediaeval Tallinn as seen through stable isotope analysis. – Estonian Journal of Archaeology, 20: 1, 81–107. 
https://doi.org/10.3176/arch.2016.1.04

Loit, A. 2003. Inimene ja mägi. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 6–14.

Maasing, M. & Mäesalu, M. 2024. Piiskopkonna ajalugu. Agressiivse välispoliitika periood, 1225–1289. – Tartu piiskopkond, 1224–1558. Kõige võimsam territoorium. Comp. K. Rikson. (Võimukeskused, 2.) Eostre, Tallinn, 13–19.

Mäesalu, A. 1993. Die Burg Otepää als ein Zentrum in Südostestland im 11.–14. Jh. – Castella Maris Baltici, I. Ed. K. Drake. (Archaeologia Medii Aevi Finlandiae, 1.) Almqvist & Wiksell International, Stockholm, 143–148.

Mäesalu, A. 1999. Archäologische Erkenntnisse zum Handel in Tartu (Dorpat) vom 12. bis zum 17. Jahrhundert. – Der Handel. Ed. M. Gläser. (Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, II.) Schmidt-Römhild, Lübeck, 427–434.

Mäesalu, A. 2001. Die Haustypen in hansezeitlichen Tartu (Dorpat). – Der Hausbau. Ed. M. Gläser. (Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, III.) Schmidt-Römhild, Lübeck, 581–594.

Mäesalu, A. 2023. Kas Tartust leitud pärlmutrist ristikese kaotas Pühal Maal käinud palverändur? – Tutulus. Eesti arheoloogia aastakiri, 34–35.

Mäesalu, M. 2024. Muinaslinnusest piiskopilinnaks: Tartu 13. sajandi I veerandil. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 9–31.

Mäesalu, A. & Vissak, R. 2002. On the older topography of Tartu. – The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology, II. Eds R. Vissak & A. Mäesalu. Tartu Linnamuuseum, Tartu, 145–163.

Mäesalu, A. & Vissak, R. 2005. Muinas- ja keskaeg. – Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Comp. H. Pullerits. Tartu Linnamuuseum, Ilmamaa, Tartu, 13–28.

Mäesalu, A. & Haak, A. 2016. Über die Entstehungsgeschichte des mittelalterlichen Dorpats (Tartu). – Vorbesiedlung, Gründung und Entwicklung. Eds M. Gläser & M. Schneider. (Lübecker Kolloquium zu Stadtarchäologie im Hanseraum, X). Schmidt-Römhild, Lübeck, 507–519.

Mägi, M. 2015. Rafala. Idateest ja Tallinna algusest. Argo, Tallinn.

Mäll, J. & Russow, E. 2000. Kohalik ja importkeraamika Tallinnas aastail 1200–1550. – Estonian Journal of Archaeology, 4: 2, 120–128. 
https://doi.org/10.3176/arch.2000.2.02

Mäll, J. & Russow, E. 2003. Kuidas otsiti Kalevipoja parteipiletit – 50 aastat arheoloogilistest kaevamistest Tallinnas Raekoja platsil. – Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Eds V. Lang & Ü. Tamla. (Muinasaja teadus, 13.) Tallinn, Tartu, 173–200.

Malve, M. 2025. Tartu südalinnas paljastus arheoloogide labida all kesk- ja varauusaegne sakraalmaastik. – Horisont, 6, 54.

Malve, M. & Mäesalu, A. 2014. Kuidas Mare Aun leidis Tartus palmide alt keskaegse kiriku ja kalmistu. – Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Eds Ü. Tamla & V. Lang. (Muinasaja teadus, 25). Tallinn, Tartu, 125–138.

Malve, M. & Valk, H. 2025. Keskaegsed kirikumüürid ja jäätmekastid Tartus Magasini tänaval. – Tutulus. Eesti arheoloogia aastakiri, 64–65.

Mänd, A. 2013. Membership and social career in Tallinn merchants’ guilds. – Guilds, Towns, and Cultural Transmission in the North, 1300–1500. Eds L. Bisgaard, L. B. Mortensen & T. Pettitt. University Press of Southern Denmark, Odense, 229–250.

Metsallik, R. 1995. Tartu arheoloogilisest uurimisest. – Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost. Artiklite kogumik. Ed. H. Valk. (Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti toimetised, 8.) Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu, 15–35.

Moora, H. 1953. Tallinna tekkimisest ja vanusest. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, 2: 2, 167–175.
https://doi.org/10.3176/toimetised.1953.2.01

Musin, A. 1999 = Мусин А. Археология древнерусского паломничества в Святую Землю в XII–XV веках. – Богословские труды, 35, 92–110.

Naum, M. 2014. Multi-ethnicity and material exchanges in Late Medieval Tallinn. – European Journal of Archaeology, 17: 4, 656–677. 
https://doi.org/10.1179/1461957114Y.0000000068

Niitemaa, V. 1949. Die undeutsche Frage in der Politik der livländischen Städte im Mittelalter. PhD thesis. University of Helsinki, Helsinki.

Otto, R. 1910. Ueber die Dorpater Klöster und ihre Kirchen. (Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, XXII: II.) [s.n.], Dorpat.

Otto, R. 1918. Zur Ortsbeschreibung und Entstehungsgeschichte von Burg und Stadt Dorpat. (Aus Dorpats Vergangenheit, 1.) Laakmann, Dorpat.

Pärn, A. 2004a. Die Städtegründungen in Estland. Eine Analyse der Einflüsse aus der Siedlungsentwicklung. – The European Frontier. Clashes and Compromises in the Middle Ages. Ed. J. Staecker. (Lund Studies in Medieval Archaeology, 33.) Almqvist & Wiksell International, Lund, 259–282.

Pärn, A. 2004b. Külaehitiste jäljed Haapsalu varases linnaehituses. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Eds A. Haak, E. Russow & A. Tvauri. (Muinasaja teadus, 14.) Tallinn, Tartu, 269–289.

Piirits, P. 1998. Arheoloogilised uuringud Tartus Rüütli tn. 21 hoone vundamentide kindlustamise ajal. Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)

Protocoll = Protocoll der Catholischen Kirchenvisitation in Livland vom Jahre 1613. – Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Curlands, I. Ed. F. G. von Bunge. Reval, 1842, 23–77.

RGADA = Russian State Archive of Ancient Documents (Российский государственный архив древних актов), ф. 389, оп. 578, 1. 7: Литовская метрика.

Russow, E. 2019a. Tallinna lätted. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 10–35.

Russow, E. 2019b. Vene asustus Sulevimäel. – Tallinna ajalugu 1561. aastani, I. Eds T. Kala & T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 211.

Russow, E. 2020. Lood ja leiud Tallinna algusest. Stilus, Tallinn.

Russow, E. 2025. Unearthing the origins of medieval Tallinn. – Town and Castle. Early Urban Formation Processes in the Southern Baltics. Eds R. Atzbach & M. Ebert. (Sonderheft der Archäologischen Nachrichten aus Schleswig-Holstein.) Georg Olms Verlag, Baden-Baden, 73–106.
https://doi.org/10.5771/9783487171401-73

Russow, E. & Haak, A. 2018. An outline of pottery production and consumption in medieval and early modern Estonia. – 2nd meeting of Baltic and North Atlantic Pottery Research Group. Tallinn, 12–13 April 2018. Eds E. Russow & A. Haak. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus, Tallinn, 51–75.

Russow, E. & Tamla, T. 2019a. Lyndanise linnus Toompeal. – Tallinna ajalugu, 1561. aastani, I. Eds T. Kala & T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 63–64.

Russow, E. & Tamla, T. 2019b. Vanalinna kultuurkiht. – Tallinna ajalugu 1561. aastani, I. Eds T. Kala & T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 65–66.

Rybakov, B. A. 1965 = Рыбаков Б. А. Ремесло древней Руси. Академия наук CCCP, Москва.

Sedova, M. V. 1981 = Седова М. В. Ювелирные изделия древнего Новгорода (X–XV вв.). Наука, Москва.

Selart, A. 2001. Otepää, Pihkva ja püha Jevpraksija. – Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Ed. A. Andresen. Ajalookirjanduse Sihtasutus Kleio, Tartu, 107–122.

Selart, A. 2009a. Orthodox churches in medieval Livonia. – The Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier. Eds A. Murray & V. A. V. Ashgate. Farnham, Burlington, 273–290.

Selart, A. 2009b. Russians in the Livonian towns in the thirteenth and fourteenth centuries. – Segregation – Integration – Assimilation. Religious and Ethnic Groups in the Medieval Towns of Central and Eastern Europe. Eds D. Keene, B. Nagy & K. Szende. (Historical Urban Studies Series.) Ashgate, Farnham, Burlington, 33–50.

Selart, A. 2017. Sie kommen, und sie gehen. Zentrale Orte, Randgebiete und die Livländer im Mittelalter. – Livland – eine Region am Ende der Welt? Forschungen zum Verhältnis zwischen Zentrum und Peripherie im späten Mittelalter. / Livonia – a Region at the End of the World? Studies on the Relations between Centre and Periphery in the Later Middle Ages. Eds A. Selart & M. Thumser. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 27.) Böhlau Verlag, Köln, Weimar, Wien, 27–60.
https://doi.org/10.7788/9783412510480.27

Selart, A., Leimus, I., Kaljundi, L. & Valk, H. 2025. The Crusades and the Conquest of Livonia. – Medieval Livonia. Eds A. Selart & A. V. Murray. (Studies in the Crusades and the Latin East, 18.) Brepols, Turnhout, 39–67.
https://doi.org/10.1484/M.OUTREMER-EB.5.144267

Sergeeva, M. S. & Zhurukhina, O. Yu. 2018 = Сергєєва М. С. & Журухіна О. Ю. Глиняні форми для виготовлення скляних посудин (за даними розкопок середньовічного виробничого комплексу Київського Подолу). – Археологія і давня історія України, 4: 29, 119–124.

Sergina, T. V. 1983 = Сергина Т. В. Раскопки в Окольном городе в 1978–1979 гг. – Археологическое изучение Пскова. Наука, Москва, 81–104.

Shchapova, Yu. L. 1972 = Щапова Ю. Л. Стекло Киевской Руси. МГУ, Москва.

Sillasoo, Ü. & Hiie, S. 2007. An archaeobotanical approach to investigating food of the Hanseatic period in Estonia. – Medieval Food Traditions in Northern Europe. Ed. S. Karg. (Publications from the National Museum. Studies in Archaeology & History, 12.) Copenhagen, 73–96.

Sokolovskij, V. 2003 = Соколовский В. Возникновение Таллина (к 50-летию археологических раскопок на Ратушной площади). – Псков в российской и европейской истории (к 1100-летию первого летописного упоминания). Том 1. Ed. В. В. Седов. Российская академия наук, Институт российской истории РАН, Москва, 244–253.

Spirģis, R. 2015. Rīgā un Turaidā atrastie perlamutra krustiņi – liecības par svētceļojumiem uz Svēto zemi 13. gadsimtā. – Senā Rīga. Pētījumi pilsētas arheoloģijā un vēsturē, 8. Latvijas Vēstures institūts, Rīga, 110–127.

Spirģis, R. 2018. Finds in Latvia of 13th-century pilgrims’ crosses from the Holy Land. – Journal of Historical Archaeology & Anthropological Sciences, 3: 3, 494–499. 
https://doi.org/10.15406/jhaas.2018.03.00123

Šterns, I. 1996. Latvieši un krievi viduslaiku Rīgā. – Latvijas vēstures institūta žurnāls, 2, 22–54.

Stolyarova, E. 2021. Mediaeval glass bracelets in Rus’ (according to the finds in the towns of the north-east of Rus’). – Annales du 21e Congrès de l’Association Internationale pour l’Histoire du Verre. İstanbul, 3–7 Septembre 2018. Ed. O. Sevindik. Association Internationale pour l’Histoire du Verre, 507–520.

Tamm, J. 1993. Of the older settlement of Tallinn. – Castella Maris Baltici, 1. Ed. K. Drake. (Archaeologia Medii Aevi Finlandiae, 1). Almqvist & Wiksell International, Stockholm, 205–211.

Tamm, J. 1995. Tallinna vanemast asustusest. – Vana Tallinn, V (IX). Estopol, Tallinn, 10–34.

Tarakanova, S. & Saadre, O. 1955. Tallinnas 1952.–1953. aastail teostatud arheoloogiliste kaevamiste tulemusi. – Muistsed asulad ja linnused. Arheoloogiline kogumik, I. Eds H. Moora & L. Jaanits. Tallinn, 11–45.

Tarvel, E. 1980. Hansalinnana XIII sajandist Liivi sõjani. – Tartu ajalugu. Ed. R. Pullat. Eesti Raamat, Tallinn, 27–57.

Tarvel, E. 1999. Genesis of the Livonian town in the 13th century. – Prusy–Polska–Europa. Studia z dziejów średniowiecza i czasów wczesnonowożytnych. Prace ofiarowane Profesorowi Zenonowi Hubertowi Nowakowi w sześćdziesiątą piątą rocznicę urodzin i czterdziestolecie pracy naukowej. Eds A. Radzimiński & J. Tandecki. Wydawnictwo Uniwersytetu Mikolaja Kopernika, Toruń, 287–301.

Tiik, L. 1957. Vana Tallinn. Ajaloolis-geograafiline käsitelu linna tekkimisest ja kujunemisest. Dissertatsioon geograafiateaduste kandidaadi teadusliku astme taotlemiseks. Tartu. (Manuscript in the library of the University of Tartu.)

Tõnisson, E. 1996. Zum Problem der frühgeschichtlichen Handelsplätze in Estland (800–1200 n. Chr.). – Congressus primus historiae Fenno-Ugricae. Ed. K. Julku. (Historia Fenno-ugrica, I: 2.) Societas Historiae Fenno-Ugricae, Oulu, 541–551.

Trummal, V. 1964. Arheoloogilised kaevamised Tartu linnusel. – Eesti NSV ajaloo küsimusi, III. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, 161.) Tartu Riiklik Ülikool, Tartu.

Trummal, V. 1980. Vanimast ajaloost. – Tartu ajalugu. Ed. R. Pullat. Eesti Raamat, Tallinn, 18–26.

Trummal, V. 1996. Über die Entstehung und Herausbildung der Stadt Tartu auf der Grundlage archäologischer Untersuchungen. – Congressus primus historiae Fenno-Ugricae. Ed. K. Julku. (Historia Fenno-ugrica, I: 2.) Societas Historiae Fenno-Ugricae, Oulu, 531–539.

Trummal, V. 1997 = Труммал В. Археологические исследования средневекового Тарту. – Памятники старины. Концепции. Открытия. Версии. Памяти В. Д. Белецкого (1919–1997), II. Санкт-Петербург, Псков, 344–350.

Tvauri, A. 1998. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest keskaegse keraamikatöökoja alal Viljandis Pikk t 4 krundil 1998. a. Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)

Tvauri, A. 1999. The medieval potter’s kiln from the old town of Viljandi. – Archaeological Field Works in Estonia 1998, 89–95.

Tvauri, A. 2000a. Pihkva pottsepad Viljandis ja Tartus 12. sajandil. – Estonian Journal of Archaeology, 4: 1, 21–30. 
https://doi.org/10.3176/arch.2000.1.02

Tvauri, A. 2000b. Loode-Vene päritolu slaavi keraamika Eestis 11.–16. sajandil. – Estonian Journal of Archaeology, 4: 2, 91–119. 
https://doi.org/10.3176/arch.2000.2.01

Tvauri, A. 2001a. Archaeological investigations in the Old Town of Viljandi, at 4 Pikk Street. – Archaeological Field Works in Estonia 2000, 103–107.

Tvauri, A. 2001b. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (Muinasaja teadus, 10.) Tartu Ülikool, Tartu, Tallinn.

Tvauri, A. 2001c. Viljandi linnamüüri arheoloogilised uuringud aastatel 1997–1999. – Viljandi Muuseumi aastaraamat 2000. Viljandi Muuseum, Viljandi, 92–110.

Tvauri, A. 2005. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimisel Tartus Magasini tänaval 2005. aastal. Tartu. (Manuscript in the National Heritage Board.)

Tvauri, A. 2009. Late medieval hypocausts with heat storage in Estonia. – Baltic Journal of Art History, 1, 49–78.

Tvauri, A. 2022. Advancement of craftsmanship and manufacturing in medieval Livonia. – Baltic Crusades and Societal Innovation in Medieval Livonia, 1200–1350. Ed. A. Selart. (The Northern World, 93.) Brill, Leiden, 261−317.
https://doi.org/10.1163/9789004512092_010

Tvauri, A. 2025. Pskov-style earthenware in Estonia from the 11th to the 15th century: types, subtypes and their distribution areas. – Estonian Journal of Archaeology, 29: 2, 158–185. 
https://doi.org/10.3176/arch.2025.2.03

Valk, H. 1992. Viljandi noorte huvikeskuse küttetrassi 1991. a. arheoloogiliste kaevamiste leiunimekiri. Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)

Valk, H. 1993. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Viljandi noorte huvikeskuse küttetrassil 1991. a. Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)

Valk, H. 1995. Tartu toomkiriku kalmistust ja ümbruskonna varasemast asustusest. – Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost. Artiklite kogumik. Ed. H. Valk. (Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti toimetised, 8.) Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu, 59–80.

Valk, H. 2004. Artefacts in Estonian urban churchyards: reflections on different traditions and ideologies. – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme–Rezeption–Wandel. Eds D. Kattinger, J. Olesen & H. Wernicke. (CCC Papers, VIII.) Thomas Helms Verlag, Schwerin, 103–112.

Valk, H., Saage, R., Oks, K. & Sammler, S. 2022. Archaeological excavations in Tarvastu, castle of the Teutonic Order. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 113–128.

Yanin, V. L. 1998 = Янин В. Л. Я послал тебе бересту. Языки русской культуры, Москва.

Yanin, V. L., Zaliznyak, A. A. & Gippius, A. A. 2004 = Янин В. Л., Зализняк А. А. & Гиппиус А. А.Новгородские грамоты на бересте (из раскопок 1997–2000). Русские словари, Москва.

Zobel, R. 1980. Tallinna keskaegsed kindlustused. Valgus, Tallinn.

Zobel, R. 2008. Tallinn (Reval) in the Middle Ages. Town Building in the 13th–14th Centuries. Estonian Academy of Arts, Tallinn.