The article examines the types of crafts practised in Estonian villages during the 12th–14th centuries and whether village crafts were affected by the conquest and Christianisation of Estonia by German and Danish crusaders in the first half of the 13th century. The study is based on craftrelated finds (tools, semifinished products, and production waste) collected from twelve village sites dating to the period in question. In order to place these village finds into a broader context, they are compared with corresponding material recovered from four contemporaneous strongholds, as well as from the occupational layers of Tallinn, Tartu, and Viljandi towns dating to the 13th–14th centuries. More than ten times as many craftrelated finds were retrieved from strongholds of the 12th century and the first half of the 13th century than from village sites of the 12th–14th centuries. The assemblages from the strongholds are also more diverse than those from the villages. Likewise, the finds from urban contexts contain a markedly greater quantity and variety of craftrelated material than those from rural settlements. Finds from village sites in Estonia dating between 1100 and 1400 indicate that villages functioned primarily as units of agricultural production. The archaeological evidence points only to householdlevel craft production intended for selfsufficiency. Prior to the conquest, strongholds served as the principal centres of craft production in the Estonian territory, while following the conquest the bulk of craft output was produced in towns.
Aaloe, A. & Kustin, A. 1966. Muistne metallurgia Saaremaal. – Eesti Loodus, 3, 162–165.
Antejn, A. 1962 = Антейн А. Наконечники копий из сварочной узорчатой (дамасской) стали, найденные в Эстонии. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 11: 4, 355–362.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1962.4.04
Aun, M. 1998. Tartu vanalinna arheoloogilise uurimise tulemusi (VII kvartali IV kaevandi kesk- ja idaosa põhjal). – Estonian Journal of Archaeology, 2: 1, 94–144.
https://doi.org/10.3176/arch.1998.1.05
Bernotas, R. 2013. Brick-making in medieval Livonia – the Estonian example. – Estonian Journal of Archaeology, 17: 2, 139–156.
https://doi.org/10.3176/arch.2013.2.03
Bernotas, R. & Läänemägi, R. 2024. Aruanne arheoloogilisest jälgimisest ja kaevamistest arheoloogiamälestisel asulakoht (reg nr 18626), Ämari lennubaasi Suurküla sissesõidul 2020.–2021. aastal. Tallinn. (Manuscript in the National Heritage Board.)
Blehner, M. A., Mäesalu, M. & Saage, R. 2023. Vanad leiud, uued tõlgendused: keskaegne metallitöökompleks Tartus Lossi tänaval. – Taevased ja maised teed. Surmast ja rändest Tartu ajaloos. Eds M. Rennit & A. Haak. (Tartu Linnaajaloo Muuseumid. Aastaraamat, 24.) Tartu Linnaajaloo Muuseumid, 85–202.
Christophersen, A. 1980. Håndverket i forandring. Studier i horn- og beinhåndverkets utvikling i Lund c:a 1000–1350. (Acta Archaeologica Lundensia. Series in 4°, 13.) Bonn, Lund.
Creutz, K. 1995. Late Iron Age contacts between Saaremaa and Gotland in the light of the M-type spearheads. – Eesti Teaduste Akadeemia toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 44: 4, 482–515.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1995.4.14
Creutz, K. 2003. Tension and Tradition. A Study of Late Iron Age Spearheads Around the Baltic Sea. (Theses and Papers in Archaeology. New Series, A 178.) Stockholm University, Stockholm.
Ellam, H. 2022. Siksälä naise keskaegse villase kuue rekonstruktsioon. Lõputöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi.
https://dspace.ut.ee/items/b9b05686-5b63-46eb-80ac-883291d63c64
Haak, A. 2007. Tartu käsitööst keskajal. – Pudemeid keskaegsest käsitööst Tartus. Näituse Manu et mente / Käe ja mõistusega kataloog. Ed. A. Haak. Tartu Linnamuuseum, Tartu, 18–30.
Haak, A. & Pärnamäe, L. 2004. Arheoloogilised kaevamised Viljandi ordulinnusel 2002.–2003. aastal. – Viljandi Muuseumi aastaraamat 2003. Viljandi, 62–84.
HCL = The Chronicle of Henry of Livonia. 2003. Trans. & ed. J. A. Brundage. Columbia University Press, New York.
Hummel, E. J., Roxburgh, M. A. & Huisman, H. D. J. 2024. An elemental exploration of the metal contents of an early 13th-century craft box from Lõhavere, using pXRF. – Estonian Journal of Archaeology, 28: 1, 29–53.
https://doi.org/10.3176/arch.2024.1.02
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V. & Tõnisson, E. 1982. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tallinn.
Jegorov, S. 2023. Eesti arheoloogilise raua päritoluanalüüs. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu.
https://dspace.ut.ee/items/d92242fe-2eec-4995-833a-e6203a813529
Jonuks, T. 2015. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Tartu maakonnas, Nõo vallas Tamsa asulakohal (reg nr 12896). Tartu. (Manuscript in the National Heritage Board.)
Jonuks, T. & Tvauri, A. 2020. Archaeological monitoring at Võnnu – a pottery production site and locating the early church. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2019, 101–108.
Kaarma, M., Laul, S. & Peets, H. 2000. Katse rekonstrueerida Siksali 14. sajandi mehe rõivastus. – Estonian Journal of Archaeology, 4: 1, 31–43.
https://doi.org/10.3176/arch.2000.1.03
Kaljus, A. 2017. Villaste kangaste kudumise võtted 11.–17. sajandi Eesti arheoloogiliste leidude põhjal ja nende taasloomine tänapäeval. Magistritöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi.
https://dspace.ut.ee/items/f38982b9-c658-4cba-8410-276110f3a937
Keeman, M. 2017. Tuhat aastat tinulisi Eesti aladel: kasutamine ja valmistamine. – Studia Vernacula, 8, 66–93.
https://doi.org/10.12697/sv.2017.8.66-93
Kiudsoo, M. & Leimus, I. 2008. Hoards discovered in 2007. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2007, 223–227.
Konsa, M. & Kivi, K. 2012. Village at the foot of the fort: settlement sites I–III at Linnaaluste. – Keava – ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 63–91.
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.04
Kriiska, A., Lang, V., Mäesalu, A., Tvauri, A. & Valk, H. 2020. Eesti esiaeg. Eesti ajalugu, I. Ed. V. Lang. Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Tartu.
Kustin, A. & Moora, H. 1949. Aruanne. Mustivere muistse asula kaevamisest 1948. a. ja 1949. a. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Laid, E. 1939. Varbola Jaanilinn. – Muistse Eesti linnused. 1936.–1938. a. uurimiste tulemused. Ed. H. Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 183–215.
Lang, V. 1997. Settlement site I of Ilumäe, North Estonia. – Archaeological Field Works in Estonia 1996. Ed. Ü. Tamla. (Stilus, 7.) Eesti Arheoloogiaselts, Tallinn, 40–51.
Lang, V. 2012. Building remains at the hill fort of Keava. – Keava – ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 11–35.
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.02
Lang, V. & Sokolovskij, V. 1984 = Ланг В. & Соколовский В. Новые данные о застройке селища в Олуствере. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 33: 4, 370–374.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1984.4.14
Lang, V. & Ligi, P. 1988 = Ланг В. & Лиги П. Предварительные результаты исследования поселения Удерна II. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 37: 4, 380–384.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1988.4.13
Lang, V. & Ligi, P. 1990 = Ланг В. & Лиги П. Второе селище в Удерна. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 39: 4, 433–436.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1990.4.10
Lang, V., Konsa, M., Tvauri, A., Kaldre, H., Laneman, M., Lätti, P. et al. 2004. Two Iron Age hill-forts, a settlement site and Neolithic birch bark pavement of Keava. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2003, 61–71.
Laul, S. 2004. Muinasaja lõpu ja varakeskaegsed särgileiud Siksälä kalmistust. – Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost. Ed. M. Piho. (Setumaa kogumik, 2.) Ajaloo Instituut, Tallinn, 223–229.
Laul, М., Lavi, A., Sokolovskij, V. & Tynisson, E. 1979 = Лаул М., Лави А., Соколовский В. & Тыниссон Э. Древнее поселение и клады вОлуствере. – Археологические открытия 1978 года. Москва, 481–482.
Laul, S. & Tamla, Ü. 2014. Peitleid Lõhavere linnamäelt: käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, 10.) Tartu Ülikooli arheoloogia osakond, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Õpetatud Eesti Selts, Tartu, Tallinn.
Lavi, A. 1981. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Raatvere asulakohal 1981. aastal. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Lavi, A. 1997. Asulakohad 13.–17. sajandi talurahvaehitiste ajaloo allikana. – Estonian Journal of Archaeology, 1: 1, 84–144.
https://doi.org/10.3176/arch.1997.1.04
Lavi, A. 1998. Lisandeid Tallinna keskaegsele vasetööndusloole. – Loodus, inimene ja tehnoloogia: interdistiplinaarseid uurimusi arheoloogias / Nature, Man and Technology: Interdistiplinary Studies in Archaeology. Eds J. Peets & V. Lang. (Muinasaja teadus, 5.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 221–229.
Lavi. A. 1999. Põhja-Tartumaa rauatööst muinas- ja varakeskajal. – Estonian Journal of Archaeology, 3: 1, 35–62.
https://doi.org/10.3176/arch.1999.1.03
Lavi, A. 2012. Arheoloogia ja Eesti varasemate taluehitiste ajaloo uurimine. – Maaarhitektuur ja maastik. Eds H. Pärdi, E. Lutsepp & M. Jõks. (Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised, 3.) Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinn, 121–138.
Lavi, A. & Sokolovskij, V. 1980 = Лави А. & Соколовский В. Раскопки поселения Олуствере. – Археологические открытия 1979 года. Москва, 399–400.
Lavi, A., Laul, M. & Sokolovskij, V. 1981a = Лави А., Лаул М. & Соколовский В. Охранные раскопки поселения Олуствере. – Археологическиеоткрытия 1980 года. Москва, 379–380.
Lavi, A., Laul, M. & Sokolovski, V. 1981b = Лави А., Лаул М. & Соколовский В. Исследования на поселении Олуствере. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 30: 4, 411–416.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1981.4.11
Lavi, A., Sokolovskij, V. & Sokolovskij, M. 1983 = Лави А., Соколовский В. & Соколовски М. Исследования 1981–1982 гг. в Олуствере. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 32: 4, 314–319.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1983.4.10
Lavi, A. & Peets, J. 1985. Zur archäologischen Forschung Ostestlands. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 34: 4, 358–366.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1985.4.07
Lavi, A. & Niinre, A. 1990. Einige Merkmale der Bautenreste auf dem Siedlungsplatz Lehmja.
– Eesti Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 39: 4, 427–433.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1990.4.09
Linnus, F. 1937. Eestlaste aineline kultuur orduajal. – Eesti keskaeg. Ed. H. Kruus. (Eesti ajalugu, 2.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 241–274.
Linnus, J. 1992. Maakäsitöö. – Eesti talurahva ajalugu, I. Olion, Tallinn, 159–161.
Luik, H. 1998. Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. (Muinasaja teadus, 6.) Tallinn.
Luik, H. 2005. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani / Bone and Antler Artefacts among Estonian Archaeological Finds from the Viking Age until the Middle Ages. (Dissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis, 1.) University of Tartu Press, Tartu.
Luik, H. & Maldre, L. 2005. Bone and antler-working on the hillfort and settlement site at Rõuge (last quarter of the 1st millennium AD). – H. Luik. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani / Bone and Antler Artefacts among Estonian Archaeological Finds from the Viking Age until the Middle Ages. (Dissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis, 1.) University of Tartu Press, Tartu. Supplement I.
Mäesalu, A. 2004. Über die Infrastruktur der Hansestadt Tartu (Dorpat) vom 13. bis 16. Jahrhundert. – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, IV: Die Infrastruktur. Lübeck, 397–403.
Mägi, M. 2024. Valjala hill fort in Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2023, 117–130.
Mägi, M., Tõnisson, H. & Harjo, O. 2023. Archaeological and ground penetrating radar investigations around Valjala, Pöide and Kaarma hill forts in Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2022, 73–90.
Mäll, J. & Russow, E. 2000. Kohalik ja importkeraamika Tallinnas aastail 1200–1500. – Estonian Journal of Archaeology, 4: 2, 120–128.
https://doi.org/10.3176/arch.2000.2.02
Mäll, J. & Russow, E. 2003. Kuidas otsiti Kalevipoja parteipiletit – 50 aastat arheoloogilistest kaevamistest Tallinnas Raekoja platsil. – Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Eds V. Lang & Ü. Tamla. (Muinasaja teadus, 13.) Tallinn, Tartu, 173–200.
Malve, M. & Mäesalu, A. 2014. Kuidas Mare Aun leidis Tartus palmide alt keskaegse kiriku ja kalmistu. – Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Eds Ü. Tamla & V. Lang. (Muinasaja teadus, 25.) Tallinn, Tartu, 125–138.
Mänd, A. 2019. Tsunftikäsitöö. – Tallinna ajalugu 1561. aastani, I. Ed. T. Kala. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 232–247.
Matsin, A. 2002. Tekstiiltehnilised vahendid Eestis muinas- ja keskajal. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn. (Manuscript in the library of the Estonian Academy of Arts.)
Matsin, A. 2013. The 13th–16th century tablet-woven bands from Estonia. – Ancient Textiles. Modern Science. Ed. H. Hopkins. Oxbow Books, Oxford, 64–78.
https://doi.org/10.2307/j.ctvh1dwxf.10
Metsallik, R. 1982. Tartu linn. Nõukogude väljakult (Trass II) 1981. a. arheoloogiliste päästekaevamiste käigus kogutud leiuainese kirjeldus ja fikseerimine. Kaust IV. Tallinn. (Manuscript in the National Heritage Board.)
Metsallik, R. 1992. Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Metsallik, R. & Tiirmaa, U. 1982. Über die archäologische Forschung der Tartuer Altstadt. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 31: 4, 392–398.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1982.4.10
Molvygin, A. & Sokolovskij, V. 1979 = Молвыгин А. & Соколовский В. Нумизматические находки 1978 года. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 28: 4, 392–395.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1979.4.16
Moora, H. 1937. Esiajalooline aeg. – Eesti majandusajalugu, I. Eds O. Liiv, H. Sepp & J. Vasar. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus, Tartu, 7–32.
Moora, H. 1963 = Моора Х. Об оловянных украшениях и их изготовлении в Прибалтике. – Munera Archaeologica Josepho Kostrzewski. Ed. W. Kočka. Poznańskie Towarzystwo Naukowe, Poznań, 355–367.
Moora, H. 1966. Käsitöö arenemisjärg Baltimail 12.–13. sajandil. – Pronksiajast varase feodalismini: uurimusi Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Eds H. Moora & J. Selirand. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 123–128.
Oks, K. 2025. Eesti muistne rauatootmine: paigad, toodang ja protsess. Magistritöö. Tartu Ülikool.
https://dspace.ut.ee/items/322e488f-bccd-48bf-80f3-ca67cb679fd8
Pärn, A. 2004a. Die Städtegründungen in Estland – eine Analyse der Einflüsse auf die Siedlungsentwicklung. – The European Frontier. Clashes and Compromises in the Middle Ages. International Symposium of the Culture Clash or Compromise (CCC) project and the Department of Archaeology, Lund University, Lund, 13–15 October 2000. Ed. J. Staecker. (Lund Studies in Medieval Archaeology, 33.) Almqvist & Wiksell International, Lund, 259–282.
Pärn, A. 2004b. Külaehitiste jäljed Haapsalu varases linnaehituses. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Eds A. Haak, E. Russow & A. Tvauri. (Muinasaja teadus, 14.) Tallinn, Tartu, 269–289.
Pärn, A. & Russow, E. 2006. Handwerk in den Kleinstädten Estlands im 13. bis 17. Jahrhundert im Spiegel der archäologischen Ausgrabungen. – Das Handwerk. Ed. M. Gläser. (Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, 5.) Lübeck, 483–496.
Peets, J. 1988. Vorzeitliches und frühmittelalterliches Eisenverhüttungszentrum in Tuiu auf der Insel Saaremaa. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 37: 4, 385–390.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1988.4.15
Peets, J. 1991. Eesti rauast muinasajal. – Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik. Eds L. Jaanits & V. Lang. (Muinasaja teadus, 1.) Agu, Tallinn.
Peets, J. 1992. Eesti arheoloogilised tekstiilid kalmetest ja peitleidudest III–XVI saj. Magistritöö. Tartu Ülikool. (Manuscript in the library of the University of Tartu.)
Peets, J. 1993. Tekstiilileide Ida- ja Kirde-Eesti muinas- ja keskaegsetelt kalmetelt. – Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 2.) Tallinn, 215–233.
Peets, J. 1995. Über die archäologischen und geoarchäologischen Forschungen im Gebiet der Rauasaatmemäed (Eisenschlackenberge) von Tuiu. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 44: 4, 467–471.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1995.4.12
Peets, J. 1998. Teaduseelsest keemiast ja muinaseestlaste tekstiilivärvidest. – Loodus, inimene ja tehnoloogia: interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias / Nature, Man and Technology: Interdistiplinary Studies in Archaeology. Eds J. Peets & V. Lang. (Muinasaja teadus, 5.) Tallinn, 279–290.
Peets, J. 2003. The Power of Iron: Iron Production and Blacksmithy in Estonia and Neighbouring Areas in Prehistoric Period and the Middle Ages. (Muinasaja teadus, 12.) Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn.
Piirits, P. 1995. Tartu arheoloogilised luu- ja sarvkammid. – Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost. Artiklite kogumik. Ed. H. Valk. (Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetised, 8.) Tartu Ülikool, Tartu, 99–113.
Rammo, R. 2014. Tradition and transition: the technology and usage of plant-fibre textiles in Estonian rural areas in the 11th–17th centuries. – Focus on Archaeological Textiles: Multidisciplinary Approaches. Eds S. Lipkin & K. Vajanto. (Monographs of the Archaeological Society of Finland, 3.) Helsinki, 102–115.
http://www.sarks.fi/masf/masf_3/masf_3.html
Rammo, R. 2015. Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine / Textile Finds from Medieval Cesspits in Tartu: Technology, Trade and Consumption. (Dissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis, 4.) University of Tartu Press, Tartu.
Rammo, R. 2018. Tartu kesk- ja varauusaegsed kedraleiud. – Uurimusi Tartu linnaarheoloogiast. (Tartu Linnamuuseumi aastaraamat, 21.) Tartu Linnamuuseum, Tartu, 13–36.
Rammo, R. & Matsin, A. 2015. Textile production in a medieval village in Siksälä (Estonia). – Aspects of the Design, Production and Use of Textiles and Clothing from the Bronze Age to the Early Modern Era. Eds K. Grömer & F. Pritchard. (Archaeolingua Main Series, 33.) Archaeolingua Foundation, Budapest, 279–288.
Rammo, R. & Ratas, J. 2015. Ühte kadunud tehnikat taastades: spiraaltorudest kaunistused rõivastel / Restoring a lost technique: spiral tube decorations on garments. – Silmnähtav / The Manifest. Eds P.-K. Parts & M. Rennu. (Studia Vernacula, 6.) Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 65–87.
https://doi.org/10.12697/sv.2015.6.65-87
Rammo, R. & Ratas, J. 2018. An early 13th century craft box from Lõhavere in Estonia and its owner. – Fasciculi Archaeologiae Historicae, 31, 135–144.
https://doi.org/10.23858/fah31.2018.011
Randoja, K. 2019. Aruanne arheoloogilisest jälgimisest Järvamaal Kaaruka külas arheoloogiamälestisel asulakoht (reg nr 9739) 21.08.–22.08.19. Tartu. (Manuscript in the National Heritage Board.)
Reest, K. 2012. Keskaegsed nahaleiud Tartus kolme leiukompleksi analüüsi põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Reppo, M. 2019. Detektorileiud Kurevere, Läägi, Vedruka, Jööri, Kehila ja Liivanõmme külast Saaremaal. Eksperdihinnang. Tallinn. (Manuscript in the National Heritage Board.)
Russow, E. 2007. Some remarks on medieval and post-medieval redware in Tallinn. – Pots and Princes. Ceramic Vessels and Stove Tiles from 1400–1700. Ed. K. Majantie. (Archaeologia Medii Aevii Finlandiae, 12.) Turku, 75–80.
Russow, E. 2020. Lood ja leiud Tallinna algusest. Stilus, Tallinn.
Saadre, O. 1937. Aruanne proovikaevamistest Kodavere kihelk. Savastvere küla Vahtra nr 52 talu maal 2.–7. septembrini 1937. a. (Manuscript in the Archaeological Research Collection of Tallinn University.)
Saage, R. 2013. Käku sepikoda. Arheoloogia väljas ja sees. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Saage, R. 2020. Metallitööpaigad Eestis 7.–17. sajandil / Metalworking Sites in Estonia during the 7th–17th Centuries. (Dissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis, 10.) University of Tartu Press, Tartu.
Saage, R., Peets, J., Tiidu, E. & Maldre, L. 2015. New research results from the smithy site of Käku in 2013–2014. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 193–204.
Saage, R., Peets, J., Kulu, P., Peetsalu, P. & Viljus, M. 2018. Metallographic investigation of iron blooms and bars from the smithy site of Käku, Estonia. – Fennoscandia archaeologica, XXXIV, 2017, 46–58.
Saage, R. & Wärmländer, S. K. T. S. 2018. Metal residues in 5th c. BCE–13th c. CE Estonian tools for non-ferrous metal casting. – Journal of Archaeological Science: Reports, 19, 35–51.
https://doi.org/10.1016/j.jasrep.2018.01.015
Saage, R. & Russow, E. 2020. Urban casting tools as evidence for transfer of technology across the Baltic Sea in 13th- to 17th-century Estonia. – Medieval Archaeology, 64: 2, 330–353.
https://doi.org/10.1080/00766097.2020.1835274
Saage, R., Tomson, P., Kama, P. & Mäesalu, M. 2025. Archaeological investigation of the Kakulaane charcoal-burning site. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2024, 197–206.
Samorokov, M. 2012. Naha töötlemine keskaegses Uus-Pärnus läbi kirjaliku ja arheoloogilise materjali. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Schelvis, J. 1998. Remains of sheep ectoparasites as indicators of wool processing in the past. – Ypres and the Medieval Cloth Industry in Flanders: Archaeological and Historical Contributions. Eds M. Dewilde, A. Ervynck & A. Wielemans. (Archeologie in Vlaanderen. Monografie, 2.) Zellik, 89–100.
Sedova, M. V. 1981 = Седова М. В. Ювелирные изделия древнего Новгорода (X–XV вв.). Наука, Москва.
Selirand, J. 1975. Estnische Gruppe der nordeuropäischen Lanzenspitzen mit damasziertem Blatt. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 24: 2, 171–187.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1975.2.05
Selirand, J. 1982. Über einige in Estland gefundene frühmittelalterliche Schwertklingen mit Schmiedezeichen. – Beiträge zur Ur- und Frühgeschichte, II. (Arbeits- und Forschungsberichte zur sächsischen Bodendenkmalpflege, 17.) Berlin, 175–181.
Selirand, Yu. 1974 = Селиранд Ю. Исследование по истории технологии железа в древней Прибалтике. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 23: 2, 200–203.
https://doi.org/10.3176/chem.geol.1974.1.08
Selirand, Yu. & Tynisson, E. 1978 = Селиранд Ю. & Тыниссон Э. Предварительные результаты исследования городищa Варбола в 1974–1976 г. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 27: 1, 90–95.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1978.1.14
Sepp, T. 1987. Raud ja sepatöö Eestis (II at. algusest kuni keskpaigani). Diplomitöö. Tartu Ülikool, Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Sergina, T. V. 1983 = Сергина Т. В. Раскопки в Окольном городе в 1978–1979 гг. – Археологическое изучение Пскова. Наука, Москва, 81–104.
Siig, K., Saage, R., Nuut, S., Tvauri, A., Lõugas, L., Cuenca-Garcia, C. et al. 2025. Purtse Tarakallas hill fort in north-east Estonia: archaeological excavations validating the results of geophysical studies. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2024, 121–140.
Sokolovskij, V. 1979 = Соколовский В. Второй Олуствереский клад. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 28: 4, 395–398.
https://doi.org/10.3176/hum. soc.sci.1979.4.17
Sokolovskij, V. 1985 = Соколовский В. О характере застройки северной и северо-восточной окраин селища в Олуствере. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 34: 4, 370–376.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1985.4.09
Sokolovskij, V. 1986 = Соколовский В. Олуствереское селище. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 35: 4, 393–398.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1986.4.17
Tamla, Ü. 1998. Hõbeesemete valmistamistehnoloogia Eestist leitud 9.–13. sajandi materjali põhjal. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Tamla, Ü. & Valk, H. 1987. Der zweite Silberschatz und eine Gebäudeunterlage vom Siedlungsplatz Angerja. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 36: 4, 371–375.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1987.4.06
Tamla, Ü. & Kallavus, U. 1998. Kaks hõbeaaret Angerja muinasasulast. – Loodus, inimene ja tehnoloogia: interdistiplinaarseid uurimusi arheoloogias / Nature, Man and Technology: Interdistiplinary Studies in Archaeology. Eds J. Peets & V. Lang. (Muinasaja teadus, 5.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 230–278.
Tamla, Ü., Kallavus, U. & Leimus, I. 2002. Hõbeaare Lõhavere linnuselt. – Estonian Journal of Archaeology, 6: 1, 3–24.
https://doi.org/10.3176/arch.2002.1.01
Tiko, A. 2014. Keskaegsed majapidamised Tallinnas Sauna tn 8/10 kaevamiste näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Tallinn.
https://www.etera.ee/zoom/9736/view?page=1&p=separate&tool=info
Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Eds A. Mäesalu & H. Valk. (Muinasaja teadus, 20.) Tartu, Tallinn.
Tõnisson, E. & Tamla, Ü. 1986. Linnaväravat otsimas. Viimaste aastate arheoloogilistest uurimistöödest Varbola Jaanilinnas. – Eesti Loodus, 9, 592–595.
Trummal, V. 1992. Arheoloogiauuringutest Tartus Lossi tänaval. – Stilus, 2, 5–34.
https://doi.org/10.15157/ave.vi.26111
Tvauri, A. 2000. Pihkva pottsepad Viljandis ja Tartus 13. sajandil. – Estonian Journal of Archaeology, 4: 1, 21–30.
https://doi.org/10.3176/arch.2000.1.02
Tvauri, A. 2002. Lõuna-Eesti noorema rauaaja linnuste ja külade arheoloogilise leiumaterjali erinevused. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 11.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, Tartu, 275–300.
Tvauri, A. 2010. Archaeological excavations at Lossi 21, Viljandi. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2009, 157–163.
Tvauri, A. 2012. Archaeological finds from the hill fort at Keava. – Keava – ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 36–62.
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.03
Tvauri, A. 2022. Advancement of craftsmanship and manufacturing in medieval Livonia. – Baltic Crusades and Societal Innovation in Medieval Livonia, 1200–1350. Ed. A. Selart. (The Northern World, 93.) Brill, Leiden, 261–317.
https://doi.org/10.1163/9789004512092_010
Tvauri, A. 2025. Estonian sheet pendants from the 11th to the 13th century: chronological aspects. – Estonian Journal of Archaeology, 2025, 29: 1, 3–33.
https://doi.org/10.3176/arch.2025.1.01
Tvauri, A. & Bernotas, R. 2007. Archaeological investigations in Tartu and Vorbuse settlement site. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2006, 167–177.
Valk, H. 1991. Lõuna-Eesti sõrmused 13.–17. sajandil. – Arheoloogiline kogumik. Eds L. Jaanits & V. Lang. (Muinasaja teadus, 1.) Agu, Tallinn, 182–199.
Valk, H. 1992. Viljandi noorte huvikeskuse küttetrassi 1991. a. arheoloogiliste kaevamiste leiunimekiri. Tartu. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Valk, H., Saage, R., Oks, K. & Sammler, S. 2022. Archaeological excavations in Tarvastu, castle of the Teutonic Order. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 113–128.
Vedru, G. 1999. Värtnakedrad Eesti arheoloogilises leiumaterjalis. – Estonian Journal of Archaeology, 3: 2, 91–114.
https://doi.org/10.3176/arch.1999.2.01
Verhaeghe, F. 2017. Industry in medieval towns: the archaeological problem – an essay. – Medieval Archaeology: Critical Concepts in Archaeology, III. Eds R. Gilchrist & G. L. Watson. Routledge, London, New York, 299–323.
Vissak, R. 1994. Der Fundstoff aus den Holzkästen des VII. Quartals in Tartu. – Eesti Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 43: 1, 71–77.
https://doi.org/10.3176/hum. soc.sci.1994.1.12
Vissak, R. 2015. Reola Liisu kinnistu arheoloogilised päästeuuringud 2014. aastal. Aruanne. Tartu. (Manuscript in the National Heritage Board.)