Sheet pendants are Christiansymbolic metal plate pendants that were wide spread in Estonia from the 11th to the 17th century, with at least 1115 items found. This article focuses on Estonian sheet pendants from the 11th to the 13th century, aiming to refine their dating. Among the 222 known Estonian sheet pendants from this period, 30 can be confidently dated to the 11th century, two to the 11th century or the very beginning of the 12th century, one to the 11th–12th centuries, 159 to the 13th century, and 30 to the 12th–13th centuries. No sheet pendants have been found in Estonia that can be exclusively dated to the 12th century. It remains unclear whether sheet pendants were not worn as jewellery in Estonia during the 12th century or whether this chronological distribution of the sheet pendants under study reflects the current state of research, methodological issues in archaeology, or historical events. The article proposes several hypotheses to explain this chronological distribution. Future research will be required to determine whether any of these hypotheses are correct.
Anderson, W. 1939. Ein neuer abendländischer Münzfund aus Südostestland. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 1937, II, Tartu, 1–44.
Aus, T. & Tamla, T. 1989 = Аус Т. & Тамла Т. Интересная находка у церкви Виру-Нигула. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 38: 4, 338–341.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1989.4.09
Baillie, M. G. L. 1991. Suck in and smear: two related chronological problems for the 90s. – Journal of Theoretical Archaeology, 2, 12–16.
Berga, T. 2012. Coins of the Krimuldas Ragana Hoard. – Krimuldas Raganas depozīts: Gaujas lībiešu sudraba rotas un monētas, 10.–13. gadsimts: katalogs / The Krimuldas Ragana Hoard: Silver Ornaments and Coins of the Gauja Livs, 10th-13th Centuries: The Catalogue. Zinātne, Rīga, 42–90.
Friedenthal, A. 1934. Der Münzfund von Kumna. – Beiträge zur Kunde Estlands, XVIII: 1–5. Franz Kluge, Reval, 5–13.
von Hansen, G. 1875. Die Sammlungen Inländischer Alterthümer und anderer auf die baltischen Provinzen bezüglichen Gegenstände des estländischen Provinzial-Museums. Lindfors, Reval.
Hansson, A.-M., Hiie, S., Kihno, K., Mašauskaite, R., Moe, D., Šeiriene, V. & Torske, N. 1996. A vegetational historical study of Jõhvikasoo, an ombrogenous mire at Tuiu, Saaremaa, Estonia. – Environmental and Cultural History of Coastal Estonia: Recent Advances. Eds T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse. (Journal of the European Network of Scientific and Technical Cooperation for Cultural Heritage PACT, 51.) PACT Belgium, Rixensart, 39–55.
Hårdh, B. 1976. Wikingerzeitliche Depotfunde aus Südschweden: Katalog und Tafeln. (Acta Archaeologica Lundensia, Series in 4°, No. 9.) Rudolf Habelt Verlag, Bonn, CWK Gleerup, Lund.
Hårdh, B. 1995. Baltic connections and silver hoards: some speculations on the use of silver in the Baltic region. – Studia Numismatica: Festschrift Arkadi Molvõgin 65. Ed. I. Leimus. Huma, Tallinn, 36–42.
Hårdh, B. 1996. Silver in the Viking Age: A Regional-Economic Study. (Acta Archaeologica Lundensia, Series in 8°, No. 25.) Almquist & Wiksell International, Stockholm.
Hartmann, H. E. 1871. Das Vaterländische Museum zu Dorpat oder die Sammlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft und des Central-Museum vaterländischer Alterthümer der Kaiserlichen Universität zu Dorpat. – Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, VI: 3, 5. Laakmann, Dorpat.
Hausmann, R. 1914. Der Silberfund von Mehntack in Estland. – Baltische Studien zur Archäologie und Geschichte. Arbeiten des baltischen vorbereitenden Komitees für den XVI. archäologischen Kongress in Pleskau 1914. G. Reimer, Berlin, 158–167.
HCL = The Chronicle of Henry of Livonia. 2003. Trans. & ed. J. A. Brundage. Columbia University Press, New York.
Hein, A. 1976. Rinnalehed Eesti alal 12.–17. saj. Lõputöö. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.) Tartu Riiklik Ülikool, Tartu.
Heinsalu, A. & Veski, S. 2010. Palaeoecological evidence of agricultural activity and human impact on the environment at the ancient settlement centre of Keava, Estonia. – Estonian Journal of Earth Sciences, 59: 1, 80–89.
https://doi.org/10.3176/earth.2010.1.06
Holzmayer, J. B. 1880. Osiliana III. Laakmann, Dorpat.
Hvoshchinskaya, N. V. 2004 = Хвощинская Н. В. Финны на западе Hовгородской земли (по материалам могильника Залахтовье). Российская академия наук, Институт истории материальной культуры, С.-Петербург.
Jonuks, T. & Lõhmus, M. 2010. Arheoloogilised uuringud Ida-Virumaal, Kohtla vallas Kukruse külas (Jõhvi khk) Tallinn–Narva mnt-l: 12.–13. sajandi laibakalmistu, põletusmatustega kalmistu, uusaegne teesillutis. Välitööde aruanne. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Jonuks, T. & Johanson, K. 2017. 101 Eesti arheoloogilist leidu. Varrak, Tallinn.
Kiudsoo, M. 2008. Copper imitations of West-European pennies of the 11th century in Estonia. – Scripta varia numismatico Tuukka Talvio sexagenario dedicata. Ed. O. Järvinen. (Suomen Numismaattisen Yhdistyksen julkaisuja, 6.) Suomen Numismaattinen Yhdistys, Helsinki, 91–97.
Kiudsoo, M. 2015. Viking Age votive deposits from Varja, north-east Estonia. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 101–106.
Kiudsoo, M. 2016. Viikingiaja aarded Eestist: idateest, rauast ja hõbedast. (Imeline Ajalugu.) Äripäev, Tallinn.
Kiudsoo, M. 2019. Eesti muinasaarded: kaubateed ja -kontaktid. Äripäev, Tallinn.
Kiudsoo, M. 2023. Keskaja aarded Eestist: maapõu kui hoiupank. (Imeline Ajalugu.) Äripäev, Tallinn.
Konsa, M. 2003. Eesti hilisrauaaja matmiskommete ning ühiskonna kajastusi Madi kivivare kalmistus. – Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Eds V. Lang & Ü. Tamla. (Muinasaja teadus, 13.) Tallinn, Tartu, 119–142.
Kraut, A. 1980 = Краут А. Спасательные раскрпки поселения позднего жележного века в Куусалу. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 29: 4, 382–386.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1980.4.12
Kraut, A. 1981 = Краут А. Археологические раскрпки в Куусалу. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 30: 4, 408–441.
Kurisoo, T. 2013. Hilisrauaaegsed ristripatsid ja ristimärgiga rinnalehed Eestis. Magistritöö. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.) Tartu Ülikool, Tartu.
Kurisoo, T. 2014. Pada kalmistu rinnakeed. – Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Eds Ü. Tamla & V. Lang. (Muinasaja teadus, 25.) Tallinn, Tartu, 79–92.
https://doi.org/10.14816/sky.2014.25.2.79
Kurisoo, T. 2021. Adornment, Self-Definition, Religion: Pendants of the North-Eastern Baltic Sea Region, 9th–13th Century. (Studien zur Siedlungsgeschichte und Archäologie der Ostseegebiete, 19.) Wachholtz, Kiel, Hamburg.
Kustin, A. 1958. Kalmistu XIII–XIV sajandist Karjas, Saaremaal. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, VII: 1, 47–57.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1958.1.05
Kustin, A. 1959. Saaremaa muistsed linnused. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, VII: 1, 57–73.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1959.1.04
Kustin, A. 1964. Aruanne Valjala maalinna arheoloogilisest kaevamisest 1964. a. (Manuscript in the Archaeological Research Collection of Tallinn University.)
Lang, V. 2012. Building remains at the hill fort of Keava. – Keava – ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 11–35.
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.02
Laul, S. 1955. Aruanne Kose raj. Pikavere k/n., end. Mallavere kl. maa-alal asuva kalme kaevamistest 22. juulist – 2. augustini 1955. a. (Manuscript in the Archaeological Research Collection of Tallinn University.)
Laul, S. & Tamla, Ü. 2014. Peitleid Lõhavere linnamäelt: käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad, 10.) Tartu Ülikooli arheoloogia osakond, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Õpetatud Eesti Selts, Tartu, Tallinn.
Lavi, A. & Niinre, A. 1990. Einige Merkmale der Bautenreste auf dem Siedlungsplatz Lehmja. – Eesti Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 39: 4, 427–433.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1990.4.09
Leimus, I. 1994. Tundmatud brakteaadid Eesti 13. sajandi alguse leidudes. – Eesti Teaduste Akadeemia toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 43: 4, 456–464.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1994.4.15
Leimus, I. 2007. Sylloge of Islamic Coins 710/1–1013/14 AD. Estonian Public Collections. (Thesaurus historiae, II.) Estonian History Museum, Tallinn.
Leimus, I. 2009. Läänemere kristlikud paganad. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 5–22.
Leimus, I. 2014. Et fund af danske mønter fra Estland. – Nordisk Numismatisk Unions Medlemsblad, 2, 37−39.
Leimus, I. 2018. Silver and Christianisation. – From Ore to Money, Mining, Trading, Minting. Proceedings of the Tallinn (2018) Conference. Eds G. Depeyrot & I. Leimus. (Collection moneta, 202.) Moneta, Wetteren, 61–77.
Leimus, I. 2022. From prehistory to history: money in Livonia in the thirteenth century. – Baltic Crusades and Societal Innovation in Medieval Livonia, 1200–1350. Ed. A. Selart. (The Northern World: North Europe and the Baltic c. 400–1700 AD. Peoples, Economies and Cultures, 93.) Brill, Leiden, Boston, 164–188.
https://doi.org/10.1163/9789004512092_007
Leimus, I. & Sarv, K. 2014. Müüsleri keskaegne hõbeaare. – Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Eds Ü. Tamla & V. Lang. (Muinasaja teadus, 25.) Tallinn, Tartu, 93–106.
Leimus, I., Kiudsoo, M. & Haljak, G. 2018. Sestertsist sendini: 2000 aastat raha Eestis. Äripäev, Tallinn.
Lesman, Yu. M. 1990 = Лесман Ю. М. Хронология ювелирных изделий Новгорода (X–XIV вв.). – Материалы по археологии Новгорода 1988. Москва, 29–98.
Levasheva, V. P. 1967 = Левашева В. П. Браслеты. – Очерки по истории русской деревнии X–XIII вв. Под редакцией Б. А. Рыбакова. ТрудыГосударственного Исторического музея, 43. Москва, 207–252.
Ligi, P. 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.–16. sajand). – Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 2.) Tallinn, 7–175.
Lõhmus, M., Jonuks, T. & Malve, M. 2011. Arhaeological salvage excavations at Kukruse:
a Modern Age road, cremation field and 12th–13th century inhumation cemetery. Preliminary results. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2010, 103–114.
Mäesalu, A. 2010. Otepää linnuse hävimisdaatumist. – Estonian Journal of Archaeology, 14: 1, 79–89.
https://doi.org/10.3176/arch.2010.1.06
Mäesalu, A. 2012. Could Kedipiv in East Slavonic chronicles be Keava hill fort? – Keava – ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 195–238.
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.11
Mäesalu, A. 2024. Piiskopkonna linnused. Otepää. – Tartu piiskopkond 1224–1558: kõige võimsam territoorium. Ed. M. Maasing. Eostre, Tallinn, 87–98.
Mäesalu, A. & Valk, H. 2006. Research into the Late Iron Age. – Archaeological Research in Estonia 1865–2005. Eds V. Lang & M. Laneman. (Estonian Archaeology, 1.) University of Tartu Press, Tartu, 127–158.
Mägi, M. 1995. Eesti viikingiaegsed käevõrud ja nende ornament. – Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 3.) Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn, 271–325.
Mägi, M. 1997. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed ehtenõelad – võõrapärased ja omad. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 1, 26–83.
https://doi.org/10.3176/arch.1997.1.03
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time: Graves, Changing Society and Ideology in Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mägi, M. 2024. Valjala hill fort in Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2023, 117–130.
Mägi, M., Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93–118.
Mägi, M., Tõnisson, H. & Harjo, O. 2023. Archaeological and ground penetrating radar investigations around Valjala, Pöide and Kaarma hill forts in Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2022, 73–90.
Mägi-Lõugas, M. 1995. Eesti viikingiaegsed käevõrud ja nende ornament. – Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 3.) Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn, 271–325.
Mäll, J. 2010. Otepää piiskopilinnuse hävimisdaatumist kirjalike ja arheoloogiliste allikate valguses. – Estonian Journal of Archaeology, 14: 1, 72–78.
https://doi.org/10.3176/arch.2010.1.05
Mandel, M. 1980. Aruanne Kõmsi III kalme ja põllujäänuste arheoloogilistest kaevamistest 1979. aastal. (Manuscript in the Archaeological Research Collection of Tallinn University.)
Mandel, M. 2003. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt, 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mandel, M. 2008. Archäologische Ausgrabungen in Uugla. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2007, 85–90.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mandel, M. & Allmäe, R. 2009. Ergebnisse der archäologischen Ausgrabungen in Uugla. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2008, 114–123.
Molvõgin, A. 1994. Die Funde westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. Museum für Hamburgische Geschichte, Hamburg.
Nordman, C. A. 1924. Karelska järnåldersstudier. (Finska Fornminnesföreningens tidskrift, XXXIV: 3.) Helsingfors.
Nylén, E. 1963. Tradition, renässans och propaganda i begynnande medeltid. – TOR. Meddelanden från Institutionen för Nordisk fornkunskap vid Uppsala universitet, IX. Uppsala University, Uppsala, 201–214.
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, 1.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79–115.
Peets, J. 2003. The Power of Iron: Iron Production and Blacksmithy in Estonia and Neighbouring Areas in Prehistoric Period and the Middle Ages. (Muinasaja teadus, 12.) Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn.
Poska, A., Sepp, E., Veski, S. & Koppel, K. 2008. Using quantitative pollen-based land-cover estimations and a spatial CA_Markov model to reconstruct the development of cultural landscape at Rõuge, South Estonia. – Vegetation History and Archaeobotany, 17: 5, 527–541.
https://doi.org/10.1007/s00334-007-0124-8
Rammo, R. & Ratas, J. 2020. Muistne moevärv oli sinine: Kukruse naise rõivad 12. ja 13. sajandi vahetusest. – Tutulus, 2020, 37–40.
Rammo, R. & Tamla, Ü. 2022. Pudivere peitleid. – Ilusad asjad, põnevad lood. Eds H. Luik, Ü. Tamla & V. Lang. (Muinasaja teadus, 29.) Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu, 11–46.
Randoja, K. 2016. Kukruse 12.–13. sajandi maa-alusele laibakalmistule maetud indiviidide sotsiaalse vanuse etapid. Magistritöö. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.) Tartu Ülikool, Tartu.
RK 1896 = Katalog der Ausstellung zum X. archäologischen Kongress in Riga 1896. W. F. Häcker, Riga.
Russow, E. & Oras, E. 2011. Archaeological fieldwork in 2010. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2010, 7–28.
Saadre, O. 1937. Aruanne proovikaevamistest Kodavere kihelk. Savastvere küla Vahtra nr 52 talu maal 2.–7. septembrini 1937. a. (Manuscript in the Archaeological Research Collection of Tallinn University.)
Saadre, O. 1966. Otepää varasemast ajaloost. – Otepää. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 26.–30. juunini 1966. a. Ettekannete lühikokkuvõtted. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjon, Tallinn, 45–50.
Schmiedehelm, M. 1929. Ein Depotfund aus Tartu. – Eurasia septentrionalis antiqua, IV. Helsinki, 263–271.
Schmiedehelm, M. 1939. Kuusalu Pajulinn. – Muistse Eesti linnused. 1936.–1938. a. uurimiste tulemused. Ed. H. Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 121–138.
Sedov, V. V. 1953 = Седов В. В. Этнический состав населения северо-западных земель Великого Новгорода (IX–XIV вв.). – Советская археология, XVIII. Издательство Академии наук СССР, Москва, 190–229.
Sedov, V. V. 2007 = Седов В. В. Изборск в раннем Средневековье. Наука, Москва.
Sedova, M. V. 1981 = Седова М. В. Ювелирные изделия древнего Новгорода (X–XV вв.). Наука, Москва.
Selirand, J. 1962. Kaberla maa-alune kalmistu (13.–17. sajand). – Muistsed kalmed ja aarded. Ed. H. Moora. (Arheoloogiline kogumik, II.) Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 131–168.
Selirand, J. 1974. Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil (11.–13. sajand). Eesti Raamat, Tallinn.
Selirand, J. 1993. Aruanne kaevamistest Madi kivikalmel Viljandi rajoonis (end. Viljandi khk.) 1966. a. (Manuscript in the Archaeological Research Collection of Tallinn University.)
Tallgren, A. M. 1925. Zur Archäologie Eestis, II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. (Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis, B VIII: 1.) Dorpat.
Talvar, P. 1994. Kõmsi noorema rauaaja kivikalme. Diplomitöö. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.) Tartu Ülikool, Tartu.
Tamla, T. 1990. Hauarüüstajad muinaskalmel. – Horisont, 7, 34–37.
Tamla, T. 1998. Zum Grabraub in vor- und frühgeschichtlichen Gräbern Estlands. – Studien zur Archäologie des Ostseeraumes: von der Eisenzeit zum Mittelalter. Festschrift für Michael Müller-Wille. Ed. A. Wesse. Wachholtz, Neumünster, 291–297.
Tamla, T. 2011a. Aruanne Pada maa-aluse kalmistu kaevamistest Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolhoosis (Viru-Nigula kihelkond, Pada asundus; tänapäeval Viru-Nigula vald, Pada küla) 1987. aastal. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Tamla, T. 2011b. Aruanne Pada maa-aluse kalmistu kaevamistest Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolhoosis (Viru-Nigula kihelkond, Pada asundus; tänapäeval Viru-Nigula vald, Pada küla) 1988. aastal. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Tamla, T. 2011c. Aruanne Pada maa-aluse kalmistu kaevamistest Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolhoosis (Viru-Nigula kihelkond, Pada asundus; tänapäeval Viru-Nigula vald, Pada küla) 1989. aastal. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.)
Tamla, T. & Valk, H. 2017. Gifts of the king. “Hanseatic” bronze bowls in thirteenth-century Estonia: signs of Danish crusades? – Archaeologia Baltica, 24, 93–109.
https://doi.org/10.15181/ab.v24i0.1568
Tamla, Ü. 1991. Varudi-Vanaküla hõbeaare. – Arheoloogiline kogumik. Eds L. Jaanits & V. Lang. (Muinasaja teadus, 1.) Agu, Tallinn, 154–162.
Tamla, Ü. 1998. Peitleid Tõrma muinasasulast. Inspektsiooniaruanne leiukohast. (Manuscript in the Archaeological Research Collection of Tallinn University.)
Tamla, Ü. 1999. A hoard from the prehistoric settlement of Tõrma. – Archaeological Fieldwork in Estonia 1998, 161–166.
Tamla, Ü. 2005. Paimre hõbeaare. – Läänemaa Muuseumi toimetised, IX. Haapsalu, 105–119.
Tamla, Ü. 2016. Ristimäe stone grave on the island of Muhu. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2015, 121–126.
Tamla, Ü. & Tõnisson, E. 1983 = Тамла Ю. & Тыниссон Э. Исследование городища Варбола в 1978–1982 гг. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 32: 4, 310–314.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1983.4.09
Tamla, Ü. & Kallavus, U. 2000. Muinasaja lõpuperioodi hõbeaare Paunkülast. (Töid ajaloo alalt, II.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 147–179.
Tamla, Ü., Kallavus, U. & Leimus, I. 2002. Hõbeaare Lõhavere linnuselt. – Estonian Journal of Archaeology, 6: 1, 3–24.
https://doi.org/10.3176/arch.2002.1.01
Tamla, Ü., Kiudsoo, M. & Rohtla, M.-L. 2006. Rescue excavations on the site of discovery of the Ubina silver hoard. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2005, 231–244.
Tamla, Ü. & Kiudsoo, M. 2009. Ancient Hoards of Estonia. Catalogue of Exhibition. Institute of History, Tallinn University, Tallinn.
Tamla, Ü. & Kiudsoo, M. 2014. The silver hoard from Kõue. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2013, 211–220.
Tamla, Ü. & Kiudsoo, M. 2017. Soomevere silver hoard. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2016, 69–74.
Tamla, Ü. & Kiudsoo, M. 2019. Late Viking Age silver hoard from Kirisaare, Järva County. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 61–68.
Tamla, Ü. & Tõnisson, E. 1990. Archäologische Ausgrabungen auf der Wallburg Varbola-Jaanilinn 1988–1989. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 39: 4, 423–427.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1990.4.08
Thunmark-Nylén, L. 1995. Churchyard finds from Gotland (11th–12th centuries). – Archaeology East and West of the Baltic. Papers from the Second Estonian-Swedish Archaeological Symposium, Sigtuna, May 1991. Ed. I. Jansson. (Theses and Papers in Archaeology N.S. A 7.) Stockholm, 161–193.
Tõnisson, E. 1962. Eesti aardeleiud 9.–13. sajandist. – Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik, II. Ed. H. Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 182–274.
Tõnisson, E. 1970. Kumna hõbeaare. – Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Eds M. Schmiedehelm, L. Jaanits & J. Selirand. Valgus, Tallinn, 218–235.
Tõnisson, E. 1973. Das jungeisenzeitliche Gräberfeld Tammiku in Ostestland. – Honos Ella Kivikoski. Eds P. Sarvas & A. Siiriäinen. (Suomen Muinaismuistoyhdistyksen aikakauskirja, 75.) Helsinki, 237–247.
Tõnisson, E. 1975 = Тыниссон Э. О некоторых результатах исследовани городища Коновере. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 24: 1, 88–94.
Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Ed. & comp. A. Mäesalu & H. Valk. (Muinasaja teadus, 20.) Tartu, Tallinn.
Tõnisson, E. & Tamla, Ü. 1986. Linnaväravat otsimas. Viimaste aastate arheoloogilistest uurimistöödest Varbola Jaanilinnas. – Eesti Loodus, 9, 592–595.
Tõnisson, E. & Tamla, Ü. Varbola Jaanilinn. (Manuscript in possession of Ülle Tamla.)
Trummal, V. 1955. Vene-Eesti vastastikused suhted IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. (Manuscript in the archive of the Department of Archaeology of the University of Tartu.) Tartu Riiklik Ülikool, Tartu.
Tvauri, A. 2000a. Pihkva pottsepad Viljandis ja Tartus 12. sajandil. – Estonian Journal of Archaeology, 4: 1, 21–30.
https://doi.org/10.3176/arch.2000.1.02
Tvauri, A. 2000b. Loode-Vene päritolu slaavi keraamika Eestis 11.–16. sajandil. – Estonian Journal of Archaeology, 4: 2, 91–119.
https://doi.org/10.3176/arch.2000.2.01
Tvauri, A. 2001. Muinas-Tartu: uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (Muinasaja teadus, 10.) Tartu, Tallinn.
Tvauri, A. 2012. Archaeological finds from the hill fort at Keava. – Keava – ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 36–62.
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.03
Tvauri, A. 2024. Christian message of Estonian sheet pendants from the 10th to the 17th century. – Estonian Journal of Archaeology, 28: 2, 92–119.
https://doi.org/10.3176/arch.2024.2.02
Valk, H. 2001. Besieging constructions from 1223 in Viljandi. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2000, 65–79.
Valk, H. 2004. Võre, sõel ja rist: võreripatsid ja nende tähendus. – Uurimusi Setumaa arheoloogiast, rahvakultuurist, rahvaluulest, ajaloost ja geograafiast. Eds M. Aun & A. Jürgenson. Setumaa kogumik, 2. Ajaloo Instituut, MTÜ Arheoloogiakeskus, Tallinn, 233–313.
Valk, H., Kivirüüt, A., Rammo, R., Ots, M. & Ratas, J. 2018. Archaeological investigations on Ala-Kõrtsi cemetery in Urvaste parish centre in Võrumaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2017, 97–110.
Veski, S. & Lang, V. 1996. Human impact in the surroundings of Saha-Loo, North Estonia, based on a comparison of two pollen diagrams from Lake Maardu and Saha-Loo bog. – Landscapes and Life: Studies in Honour of Urve Miller. Eds A.-M. Robertsson, S. Hicks, A. Åkerlund, J. Risberg & T. Hackens. (Journal of the European Network of Scientific and Technical Cooperation for Cultural Heritage PACT, 50.) PACT Belgium, Rixensart, 297–304.
Veski, S., Koppel, K. & Poska, A. 2005. Integrated palaeoecological and historical data in the service of fine-resolution land use and ecological change assessment during the last 1000 years in Rõuge, southern Estonia. – Journal of Biogeography, 32: 8, 1473–1488.
https://doi.org/10.1111/j.1365-2699.2005.01290.x
Zemītis, G. 2012. Ornaments of the Krimuldas Ragana Hoard. – Krimuldas Raganas depozīts: Gaujas lībiešu sudraba rotas un monētas, 10.–13. gadsimts: katalogs / The Krimuldas Ragana Hoard: Silver Ornaments and Coins of the Gauja Livs, 10th-13th Centuries: The Catalogue. Zinātne, Rīga, 22–47.
