The Varbola hillfort is one of the largest prehistoric fortifications in the eastern Baltic. Although it stands out as a major political centre in literary sources from the 13th century, and the archaeological record points to a proto-town with almost a hundred households, its location has puzzled scholars for nearly a century. While Varbola has been claimed to be situated in a peripheral area not suited for the emergence of a power centre, this notion of ‘peripherality’ has not been examined in a measurable way to allow for comparison with other strongholds. The article explores this issue by employing a GIS-based methodology inspired by site catchment analysis and quantifying the amount of fertile soils, known archaeological settlement sites, burial places and early modern manors around Late Iron Age forts in northwestern Estonia within four different radii. Results demonstrate that Varbola is actually ‘average’ in terms of centrality, rather than ‘peripheral’. As Varbola is located at the edge of the area covered by the large Estonian list of the Liber Census Daniae, an important 13th-century source for settlement history, it can be argued that perceptions of Varbola’s peripherality are influenced by the ‘edge effect’. Analysis of historical sources suggests that Varbola is more likely to have been a power centre than a trading hub, and its emergence might be related to the Lode magnate family.
Andersen, T. & Raudkivi, P. 2008. Võimumängud Põhja-Eestis aastail 1219–1238. Ajaloolis-sotsioloogilisi aspekte. – Acta Historica Tallinnensia, 13, 3–24.
https://kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta-2008-13-3-24.pdf
https://doi.org/10.3176/hist.2008.2.01
Archaeological Sites of Estonia. Database of the University of Tartu. https://register.muinas.ee (last accessed 07.05.2024).
Baddeley, A. & Turner, R. 2005. spatstat: an R package for analyzing spatial point patterns. – Journal of Statistical Software, 12: 6, 1–42.
https://doi.org/10.18637/jss.v012.i06
Benjamin, D. J. & Berger, J. O. 2019. Three recommendations for improving the use of p-values. The American Statistician, 73: S1, 186–191.
https://doi.org/10.1080/00031305.2018.1543135
Bevan, A. 2020. Spatial point patterns and processes. – Archaeological Spatial Analysis: A Methodological Guide. Eds M. Gillings, P. Hacıgüzeller & G. Lock. Routledge, London, New York, 60–76.
https://doi.org/10.4324/9781351243858-4
Bevan, A. & Wilson, A. 2013. Models of settlement hierarchy based on partial evidence. – Journal of Archaeological Science, 40: 5, 2415–2427.
https://doi.org/10.1016/j.jas.2012.12.025
Bintliff, J. L. 1994. Territorial behaviour and the natural history of the Greek polis. – Stuttgarter Kolloquium zur Historischen Geographie des Altertums, 4. R. Habelt, Stuttgart, 207–249.
Brather, S. 2006. Zwischen „Fluchtburg“ und „Herrensitz“. Sozialgeschichtliche Interpretationen früh- und hochmittelalterlicher Burgwälle in Ostmitteleuropa. – Archaeologia Baltica, 6, 40–57.
https://e-journals.ku.lt/journal/AB/article/1357/info
Brundage 1961 = The Chronicle of Henry of Livonia. 1961. Trans. & ed. J. A. Brundage. Columbia University Press, New York.
CL = Renner, J. 1997. Johannes Renner’s Livonian History 1556–1561. Trans. J. S. Smith,
W. Urban & J. W. Jones. Edwin Mellen Press, Lewiston.
Clarke, D. 1977. Spatial information in archaeology. – Spatial Archaeology. Ed. D. Clarke. Academic Press, London.
Conolly, J. 2020. Spatial interpolation. – Archaeological Spatial Analysis: A Methodological Guide. Eds M. Gillings, P. Hacıgüzeller & G. Lock. Routledge, London, New York, 118–134.
https://doi.org/10.4324/9781351243858-7
Ducke, B. & Kroefges, P. C. 2008. From points to areas: constructing territories from archaeological site patterns using an enhanced Xtent model. – Layers of Perception. Proceedings of the 35th International Conference on Computer Applications and Quantitative Methods in Archaeology, Berlin, Germany, April 2–6, 2007. Eds A. Posluschny, K. Lambers & I. Herzog. Dr. Rudolf Habelt GmbH, Bonn, 245–251.
https://proceedings.caaconference.org/paper/78_ ducke_kroefges_caa2007/
EEa = Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (last accessed 05.05.2024).
EEb = Harju lavamaa. 2011. Eesti entsüklopeedia.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harju_lavamaa (last accessed 05.05.2024).
EEc = Lääne-Eesti madalik. 2011. Eesti entsüklopeedia.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4ne-eesti_madalik1 (last accessed 05.05.2024).
EEd = Lääne maakond. 2011. Eesti entsüklopeedia.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemaa4 (last accessed 05.05.2024).
Einpaul, A. & Naaber, V. 1988a. Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon, 1: Harjumaa. Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv, Tartu Riiklik Ülikool, Tallinn.
Einpaul, A. & Naaber, V. 1988b. Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon, 2: Harjumaa. Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv, Tartu Riiklik Ülikool, Tallinn.
Estonian Land Board. 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Tallinn.
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214 (last accessed 04.05.2024).
Estonian Land Board. Estonian Soil Map.
https://geoportaal.maaamet.ee/eng/spatial-data/estonian-soil-map-p316.html (last accessed 01.04.2024).
Estonian National Heritage Board. National registry of cultural monuments.
https://register.muinas.ee (last accessed 07.05.2024).
FNC = Новгородская первая летопись старшего и младшего изводов. 1950. Издательство Aкадемии наук СССР. Москва, Ленинград.
Gaffney, V. & van Leusen, M. 1995. Postscript – GIS, environmental determinism and archaeology: a parallel text. – Archaeology and Geographical Information Systems: A European Perspective. Eds G. Lock & Z. Stancic. Taylor & Francis, Bristol, Pennsylvania, 367–382.
https://doi.org/10.1201/9780367810467-27
Gillings, M., Hacıgüzeller, P. & Lock, G. 2020. Archaeology and spatial analysis. – Archaeological Spatial Analysis: A Methodological Guide. Eds M. Gillings, P. Hacıgüzeller & G. Lock. Routledge, London, New York, 1–16.
https://doi.org/10.4324/9781351243858-1
Haav, A. 2014. Ruumiarheoloogiline vaade asustusmustrile: fragment Kagu-Eesti eelviikingiajast hilisrauaajani (6.–13. saj). Master’s thesis. University of Tartu.
http://hdl.handle.net/10062/41911 (last accessed 04.05.2024).
Harkel, L. ten. 2013. A Viking Age landscape of defence in the Low Countries? The ringwallburgen in the Dutch Province of Zeeland. – Landscapes of Defence in Early Medieval Europe. Eds J. Baker, S. Brookes & A. Reynolds. Brepols, Turnhout, 223–260.
https://doi.org/10.1484/M.SEM-EB.1.100880
HCL = Henrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Transl. R. Kleis, ed. & comm. E. Tarvel. Tallinn.
Higgs, E. S. & Vita-Finzi, C. 1972. Prehistoric economy: a territorial approach. – Papers in Economic Prehistory. Studies by Members and Associates of the British Academy Major Research Project in the Early History of Agriculture. Ed. E. S. Higgs. Cambridge University Press, Cambridge, 27–36.
Hodges, R. 1989. Dark Age Economics: The Origins of Towns and Trade A.D. 600–1000. 2nd ed. Duckworth, London.
Hueck, A. 1840. Notizen über einige Burgwälle der Ureinwohner Liv- und Ehstlands. – Vehandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft, I: 1, 48–67.
Ibsen, T., Ilves, K., Maixner, B., Messal, S. & Schneeweiß, J. (eds). 2022. Introduction. – Fortifications in their Natural and Cultural Landscape: From Organising Space to the Creation of Power. Papers presented at the international workshop ‘The location of hillforts in their natural and cultural landscape’, Schleswig, 5–6 March 2020, and the EAA-session #448 ‘Just a demonstration of power? The setting of strongholds within their landscape’, Budapest, 29 August 2020. Habelt-Verlag, Bonn, 11–15.
Johansen, P. 1933. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, I–II. H. Hagerup, Kopenhagen; F. Wassermann, Reval.
Johansen, P. 1964/2006. Einige Funktionen und Formen mitteralterlichen Landgemeinden in Estland und Finland. – Die Anfänge der Landgemeinde und ihr Wesen 2. (Vorträge und Forschungen, VIII.) Konstanz, Stuttgart, 1964, 273–306. (Keskaegse maakogukonna mõned funktsioonid ja vormid Eestis ja Soomes. – Kaugete aegade sära. Ilmamaa, Tartu, 2006, 94–126.)
Jung, J. 1898. Muinasaja teadus eestlaste maalt, II. Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast. J. Jung, Jurjev.
Kähr, K. & Naaber, V. 1990. Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon: Läänemaa. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu Ülikool, Tallinn.
Kaljusaar, K. 2022. Exploiting the conquerors: socio-political strategies of Estonian elites during the crusades and christianisation, 1200–1300. – Baltic Crusades and Societal Innovation in Medieval Livonia, 1200–1350. Ed. A. Selart. (The Northern World, 93.) Brill, Boston, Leiden, 55–89.
https://doi.org/10.1163/9789004512092_004
Kmoch, A., Kanal, A., Astover, A., Kull, A., Virro, H., Helm, A. et al. 2021. EstSoil-EH: a high-resolution eco-hydrological modelling parameters dataset for Estonia. – Earth System Science Data, 13: 1, 83–97.
https://doi.org/10.5194/essd-13-83-2021
Konsa, M. & Kivi, K. 2012. Village at the foot of the fort: settlement sites I–III at Linnaaluste. − Keava − ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 63–91.
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.04
Koppel, K. 2005. Maakasutuse uurimise metoodika Kasaritsa uurimisala (Rõuge kihelkond) 17.–19. sajandi külamaastike kujunemise näitel. Master’s thesis. University of Tartu. (Manuscript in the University of Tartu Library.)
Kvamme, K. L. 2020. Analysing regional environmental relationships. – Archaeological Spatial Analysis: A Methodological Guide. Eds M. Gillings, P. Hacıgüzeller & G. Lock. Routledge, London, New York, 212–230.
https://doi.org/10.4324/9781351243858-12
Laakmann, H. 1938. Zur ältesten Geschichte des Bistums Ösel-Wiek. – Liber Saecularis. Litterarum societas Esthonica 1838–1938. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused, XXX.) Tartu, 321–328.
Laid, E. 1936. Maajaotus. Keskused. – Eesti ajalugu I. Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus. Eds H. Moora & H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 200–211.
Laid, E. 1938. Varbola Jaanilinn. – Muistse Eesti linnused: 1936.–1938. a. uurimiste tulemused. Ed. H. Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 183–215.
Lang, V. 1996. Muistne Rävala I–II. (Muinasaja teadus, 4.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn.
Lang, V. 2000. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (Muinasaja teadus, 7.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn.
Lang, V. 2002. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 11.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, Tartu, 125–168.
Lang, V. 2004. Varalinnalised keskused (aolinnad) hilismuinasaegses Eestis. – Kui vana on Tallinn? 13. mail 2004 toimunud konverentsi ettekanded ja diskussioon. Ed. T. Kala. (Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 8.) Ilo, Tallinn, 7–27.
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. (Estonian Archaeology, 3.) University of Tartu Press, Tartu.
https://doi.org/10.26530/OAPEN_423939
Lang, V. 2011. Traceless death. Missing burials in Bronze and Iron Age Estonia. – Estonian Journal of Archaeology, 15: 2, 109–129.
https://kirj.ee/public/Archaeology/2011/issue_2/arch-2011-15-2-109-129.pdf
https://doi.org/10.3176/arch.2011.2.03
Lang, V. 2012a. Introduction. − Keava − ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 7–10.
https://kirj.ee/public/Archaeology/2012/sup_vol_1/arhe-keava-2012-7-10.pdf
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.02
Lang, V. 2012b. Settlement development and power structures in the Late Iron Age Harju District. − Keava − ‘The Hand of the Sun’. Ed. V. Lang. (Estonian Journal of Archaeology. Supplementary Series, 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn, 201–225.
https://kirj.ee/public/Archaeology/2012/sup_vol_1/arhe-keava-2012-201-225.pdf
https://doi.org/10.3176/arch.2012.supv1.12
Lang, V. & Valk, H. 2011. An archaeological reading of the Chronicle of Henry of Livonia: events, traces, contexts and interpretations. − Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Eds M. Tamm, L. Kaljundi & C. S. Jensen. Ashgate Publishing, 291–316.
Laur, M. 2003. Rahvastik ja asustus. – Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Eds S. Vahtre & M. Laur. Ilmamaa, Tartu, 161–164.
Lavi, A. 2005. An addendum to the study of smoke cottages. – Estonian Journal of Archaeology, 9: 2, 132–155.
https://doi.org/10.3176/arch.2005.2.03
Ligi, P. 1995. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal. – Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 3.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 182–270.
Line, P. 2007. Kingship and State Formation in Sweden 1130–1290. (The Northern World, 27.) Brill, Leiden, Boston.
https://doi.org/10.1163/ej.9789004155787.i-700
LUB I = von Bunge, F. G. 1853. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten, 1: 1093–1300. Kluge und Ströhm, Reval.
https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691390?page=1 (last accessed 15.11.2024).
LUB III = von Bunge, F. G. 1857. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten, 1: 1368–1393. Kluge und Ströhm, Reval.
http://www.mdz-nbn-resolving.de/urn/resolver.pl?urn=urn:nbn:de:bvb:12-bsb10691392-4 (last accessed 15.11.2024).
LUB VI = von Bunge, F. G. 1875. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten, 1, 6: Nachträge zu Band 1–5. Kluge und Ströhm, Reval.
https://digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691395 (last accessed 15.11.2024).
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Eds A. Haak, E. Russow & A. Tvauri. (Muinasaja teadus, 14.) Ajaloo Instituudi arheoloogiaosakonna ja Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli ühisväljaanne, Tallinn, Tartu, 157–188.
Mäesalu, A. 1993. Die Burg Otepää als ein Zentrum in Südostestland im 11.–14. Jh. – Castella Maris Baltici, 1, 143–148.
Mäesalu, A. 2024. Otepää. – Tartu piiskopkond, 1224–1558. Kõige võimsam territoorium. Eds M. Maasing, A. Selart, A. Mäesalu & A. Vunk. (Võimukeskused, II.) Eostre Publications OÜ, 87–98.
Mäesalu, A., Saage, R. & Siig, K. 2015. Uut Loone linnusest. – Tutulus: Eesti Arheoloogia aastakiri, 30.
Mägi, M. 2002. Piirkonnad ja keskused. Asustus muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal arheoloogiliste, inimgeograafiliste ning ajalooliste allikate andmeil. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 11.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, Tartu, 228–269.
Mägi, M. 2013. Corporate power structures as indicated in archaeological evidence: the case of Estonia in the Middle Iron Age and Viking Age. – Fennoscandia Archaeologica, XXX, 107–125.
https://journal.fi/fennoscandiaarchaeologica/article/view/126493
Mägi, M. 2015. Rafala: Idateest ja Tallinna algusest. Argo, Tallinn.
Mägi, M. 2018. In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea. (The Northern World, 84.) Brill, Leiden, Boston.
https://doi.org/10.1163/9789004363816
Mägi, M. 2020. Political centres or nodal points in trade networks? Estonian hillforts before and after the thirteenth-century conquest. – Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval and Early Modern Baltic Sea Region. Eds A. Mänd & M. Tamm. Routledge, London, 48–69.
https://doi.org/10.4324/9780429296000-4
Mägi, M. & Karro, K. 2015. Looduslikud olud praeguse Tallinna alal. – Rafala: Idateest ja Tallinna algusest. Argo, Tallinn, 31–45.
Mägi, M., Tõnisson, H. & Harjo, O. 2023. Archaeological and ground penetrating radar investigations around Valjala, Pöide and Kaarma hill forts in Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2022, 73–90.
https://www.arheoloogia.ee/ave2022/AVE2022_06.pdf
Mandel, M. 2002. Miks ei saanud Lihulast linna. – Vana Tallinn, XII (XVI), 41–50.
Mandel, M. 2003. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt, 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mandel, M. 2004. Läänemaa linnused ja linnusepiirkonnad. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Eds A. Haak, A. Russow & A. Tvauri. (Muinasaja teadus, 14.) Ajaloo Instituudi arheoloogiaosakonna ja Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli ühisväljaanne, Tallinn, Tartu, 189–203.
Mandel, M. 2006. 13. sajandi võimukeskused Läänemaal. – Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Ed. H. Valk. (Muinasaja teadus, 18.) Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool ja kabinet ja Ajaloo Instituut, Tartu, Tallinn, 389–403.
Markus, K. 2007. Kuhu kadus Hertele kirik? Mõtteid Harjumaa haldusstruktuurist 13. sajandil. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 16: 1–2, 9–26.
Moora, H. 1926. Eestlaste kultuur muistsel iseseisvusajal. (Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetised, 4.) Loodus, Tartu.
Nakoinz, O. 2018. The Iron Age in southwestern Germany. – Past Landscapes: The Dynamics of Interaction between Society, Landscape, and Culture. Eds A. Haug, L. Käppel & J. Müller. Sidestone Press, Leiden, 259–276.
Oad, K. 2012. Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit. – Juridica, 3, 151–158.
Oad, K. 2014. Structures and centres of power in Estonia in 1200 AD: some alternative interpretations. – Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th–13th Centuries: A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Ed. H. Valk. (Muinasaja teadus, 24 = Õpetatud Eesti Seltsi toimetised, 37.) University of Tartu, Institute of History and Archaeology, 239−255.
Oad, K. 2017. Lembitu. Juhtimiskunsti meistriklass vastsel Maarjamaal. – Acta Historica Tallinnensia, 23: 1, 26–48.
http://doi.org/10.3176/hist.2017.1.01
Oad, K. 2023. Lodede suguvõsa algusest Eestimaal. – Ajalooline Ajakiri, 184: 2, 89–126.
Pärn, A. 2002. Linnade teke Eestis: mõningaid historiograafilisi aspekte. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 11.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, Tartu, 351–390.
Raid, T. 2005. Eesti teedevõrgu kujunemine. Punnpaap OÜ, Tallinn.
Renfrew, C. & Level, E. 1979. Exploring dominance: predicting polities from centers. – Transformations: Mathematical Approaches to Culture Change. Eds C. Renfrew & K. L. Cooke. Academic Press, New York, 145–166.
https://doi.org/10.1016/B978-0-12-586050-5.50016-6
Schmidt, J. H. 1844. Generalkarte von Ehstland, in 2 Blättern mit Unterstützung Vereins der Merino zucht zu Orrenhoff.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Ajaloolised-kaardid/Ajalooliste-kaartide-rakenduse-kirjeldus-p157.html (last accessed 04.05.2024).
Selart, A. 2009. Balduin von Alna, Dänemark und Rußland. Zur politischen Geschichte Livlands in den 1230er Jahren. – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region. Ed. J. Staecker. (Acta Visbyensia, XII.) Gotland University Press, Visby, 59–74.
Selart, A. 2015. Livonia, Rus’ and the Baltic Crusades in the Thirteenth Century. (East Central and Eastern Europe in the Middle Ages, 450–1450, 29.) Brill, Leiden, Boston.
https://doi.org/10.1163/9789004284753
Selart, A. 2022. Life in Livonia: after the crusades. Introduction. – Baltic Crusades and Societal Innovation in Medieval Livonia, 1200–1350. Ed. A. Selart. (The Northern World, 93.) Brill, Leiden, Boston, 1–28.
https://doi.org/10.1163/9789004512092_002
Siig, K. 2014. Changes in the network of strongholds and power centres in Estonia in the 11th century. – Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th–13th Centuries: A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Ed. H. Valk. (Muinasaja teadus, 24 = Õpetatud Eesti Seltsi toimetised, 37.) University of Tartu, Institute of History and Archaeology, 297–336.
Siig, K. 2015. Ambiguous Territories. Reconstructing the Political Geography of Estonia in 1200 AD Using the XTENT Model. Master’s thesis. University of Helsinki. (Manuscript in the University of Helsinki Library.)
Siig, K. 2022. What does location say about function? Using computational methods for analysing how Late Iron Age fortified sites in Estonia are located in the landscape. – Fortifications in their Natural and Cultural Landscape: From Organising Space to the Creation of Power. Papers presented at the international workshop ‘The location of hillforts in their natural and cultural landscape’, Schleswig, 5–6 March 2020, and the EAA-session #448 ‘Just a demonstration of power? The setting of strongholds within their landscape’, Budapest, 29 August 2020. Habelt-Verlag, Bonn, 119–140.
Siig, K. 2024. Final Iron Age forts and settlement in Estonia. Data package in the DataDOI repository.
https://doi.org/10.23673/re-464
Sikk, K., Kriiska, A., Johanson, K., Sander, K. & Vindi, A. 2020. Environment and settlement location choice in Stone Age Estonia. – Estonian Journal of Archaeology, 24: 2, 89–140.
https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01
Skre, D. 2008. The development of urbanism in Scandinavia. – The Viking World. Eds S. Brink & N. Price. Routledge, London, New York, 83–93
Tamla, Ü. 1992. The hillfort of Varbola Jaanilinn and the settlement at Jalase. – Estonia: Nature, Man and Cultural Heritage. Eds T. Hackens, V. Lang & U. Miller. (PACT: Journal of the European Study Group on Physical, Chemical and Mathematical Techniques Applied to Archaeology, 37.) Council of Europe, Strasbourg, 145–156.
Tamla, T. 1993. Die Burgberge NO-Estlands in der zweiten Hälfte des ersten und am Anfang des zweiten Jahrtausends. – Castella Maris Baltici, 1, 191–203.
Tamm, J. 2019. Muinas-Tallinna otsimas. Argo, Tallinn.
Tarvel, E. 1971. Läänemaa seitse kihelkonda. – Keel ja Kirjandus, 5, 292–298.
Tarvel, E. 1972. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Eesti Raamat, Tallinn.
Tarvel, E. 1983. Gesellschaftsstruktur in Estland zu Beginn des 13. Jahrhunderts. – Феодальный крестьянин в восточной и северной Европе: сборник статей. Eds J. Kahk & E. Tarvel. Академия наук ЭССР, Tallinn, 149–159.
Tõnisson, E. 1962. Eesti aardeleiud 9.–13. sajandist. – Muistsed kalmed ja aarded: arheoloogiline kogumik. Ed. H. Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 182–274.
Tõnisson, E. 1982. Noorem rauaaeg. – Eesti esiajalugu. Eds L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas & E. Tõnisson. Eesti Raamat, Tallinn, 306–425.
Tõnisson, E. 1999. Die Wallburg Warbola – ein Zentrum im westlichen Estland. Aspekte zur militärischen, politischen und sozialen Funktion. – Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100–1400 AD. Eds N. Blomkvist & S.-O. Lindquist. (CCC Papers, 1.) Centre for Baltic Studies, Gotland University College, Oskarshamn, 173–184.
Tõnisson, E. & Tamla, Ü. 2008. Varbola Jaanilinn. – Eesti muinaslinnad. Eds H. Valk & A. Mäesalu. (Muinasaja teadus, 20.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tartu, Tallinn, 196–198.
Tvauri, A. 2001. Muinas-Tartu: uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asutusloost. (Muinasaja teadus, 10.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tartu, Tallinn.
Tvauri, A. 2002. Lõuna-Eesti noorema rauaaja linnuste ja külade arheoloogilise leiumaterjali erinevused. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Ed. V. Lang. (Muinasaja teadus, 11.) Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, Tartu, 275–300.
Tvauri, A. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Archaeology, 4.) University of Tartu Press, Tartu.
https://library.oapen.org/viewer/web/viewer.html?file=/bitstream/handle/20.500.12657/34489/423944.pdf?sequence=1&isAllowed=y
https://doi.org/10.26530/OAPEN_423944
Tvauri, A. 2014. The impact of the climate catastrophe of 536–537 AD in Estonia and neighbouring areas. – Estonian Journal of Archaeology, 18: 1, 30–56.
https://doi.org/10.3176/arch.2014.1.02
Vahtre, S. 1990. Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227. Olion, Tallinn.
Valk, H. 2014. The fate of Final Iron Age strongholds of Estonia. – Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th–13th Centuries: A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Ed. H. Valk. (Muinasaja teadus, 24 = Õpetatud Eesti Seltsi toimetised, 37.) University of Tartu, Institute of History and Archaeology, 383–434.
Valk, H. 2020a. Estonia in the 12th and early 13th centuries: territorial structures, power centres and administration. – Revue d’Histoire Nordique, 1, 89–117.
Valk, H. 2020b. Asustus, maad ja keskused. – Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Ed. V. Lang. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, 360–379.
VanPool, T. L. & Leonard, R. D. 2011. Quantitative Analysis in Archaeology. Wiley. https://doi.org/10.1002/9781444390155
Vargha, A. & Delaney, H. D. 2000. A critique and improvement of the CL common language effect size statistics of McGraw and Wong. – Journal of Educational and Behavioral Statistics, 25: 2, 101–132.
https://doi.org/10.3102/10769986025002101
Verhagen, P. 2018. Spatial analysis in archaeology: moving into new territories. – Digital Geoarchaeology: New Techniques for Interdisciplinary Human–Environmental Research. Eds C. Siart, M. Forbriger & O. Bubenzer. (Natural Science in Archaeology.) Springer, 11–25.
https://doi.org/10.1007/978-3-319-25316-9_2
Westerdahl, C. 1992. The maritime cultural landscape. – The International Journal of Nautical Archaeology, 21: 1, 5–14.
https://doi.org/10.1111/j.1095-9270.1992.tb00336.x
Wheatley, D. & Gillings, M. 2002. Spatial Technology and Archaeology. The Archaeological Applications of GIS. Routledge, London, New York.
https://doi.org/10.4324/9780203302392
