The article proceeds from the observation made long ago that the major part of people who once lived and then died have ‘disappeared’ for any archaeological investigation. The research into the Early Bronze Age has yielded no burials at all, for instance, but it is clear that even in the following periods, with their remarkable stone grave structures and large numbers of buried people, not all members of past communities were buried in a way, which left observable traces. Although a few cases with alternative burial customs are reported, it seems that the main reason for the absence of burials was the treatment of the dead in some not-preservative way. The latter was a cultural choice in a similar, although opposite way to erecting imposing stone graves for some remarkable persons.
Allmäe, R. 2003. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmete antropoloogiline aines. – Mandel, M. 2003. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. (Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, 5.) Tallinn, 260–262.
Armit, I. & Ginn, V. 2007. Beyond the grave: human remains from domestic contexts in Iron Age Scotland. – Proceedings of the Prehistoric Society, 73, 113–134.
Asplund, H. 2008. Kymittæ. Sites, Centrality and Long-Term Settlement Change in the Kemiönsaari Region in SW Finland. (Turun Yliopiston julkaisuja. Sarja – ser. B osa – tom. 312. Humaniora.) Turun Yliopisto, Turku.
Aun, M. 1980. = Аун М. Курганные могильники Восточной Эстонии во второй половине I тысячелетия нашей эры. Valgus, Tallinn.
Barrett, J. C. 1996. The living, the dead and the ancestors: Neolithic and Early Bronze Age mortuary practices. – Contemporary Archaeology in Theory. Eds R. Preucel & I. Hodder. Blackwell Publishers, Oxford, 394–412.
Bradley, R. 2002. The Past in Prehistoric Societies. Routledge, London.
Couronians = Kurši senatnė. Couronians in Antiquity. Latvijas Nacionālais Vēstures Muzejs, Rīga, 2008.
Crubézy, E., Ricaut, F. X., Martin, H., Erdenebaatar, S., Coqueugnor, H., Maureille, B. & Giscard, P. H. 2006. Inhumation and cremation in medieval Mongolia: analysis and analogy. – Antiquity, 80: 310, 894–905.
Denisova, R., Graudonis, Ya. & Gravere, R. 1985. = Денисова Р. Я., Граудонис Я. Я. & Гравере Р. У. Кивуткалнский могильник эпохи бронзы. Рига.
Donner, K. 1979. Siperian samojedien keskuudessa vuosina 1911–1913 ja 1914. Otava, Helsinki.
Eisen, M. J. 1996. Esivanemate ohverdamised. Teine trükk. Tallinn.
Gansum, T. 2004. Role of bones – from iron to steel. – Norwegian Archaeological Review, 37: 1, 41–57.
Graudonis, Ya. 1967. = Граудонис Я. Я. Латвия в эпоху поздней бронзы и раннего железа. Начало разложения первобытнообщинного строя. Рига.
HCL = Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. Ed. E. Tarvel. Tallinn, 1982.
Herschend, F. 2009. The Early Iron Age in South Scandinavia. Social Order in Settlement and Landscape. (Occasional Papers in Archaeology, 46.) Uppsala Universitet.
Jaanits, L. 1961. Jooni kiviaja uskumusest. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik, II. Ed. E. Jansen. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 5–70.
Johansen, P. 1925. Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter. Dorpat.
Johansen, P. 1933. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen.
Jonuks, T. 2007. Holy groves in Estonian religion. – EJA, 11: 1, 3–35.
Jonuks, T. 2009. Eesti muinasusund. (Dissertationes Archaeologiae Universitatis Tartuensis, 2.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
Jonuks, T. & Konsa, M. 2007. The revival of prehistoric burial practices: three archaeological experiments. – Folklore, 37, 91–110.
Kaliff, A. 1997. Grav och kultplats. Eskatologiska föreställningar under yngre bronsålder och alder järnålder i Östergötland. (Aun, 24.) Uppsala.
Kaliff, A. 1998. Grave structures and altars: archaeological traces of Bronze Age eschatological conceptions. – European Journal of Archaeology, 1: 2, 177–198.
Lang, V. 1990. Eesti rahvastik enne ja pärast aastat 1200. (Eesti Arheoloogiaseltsi teataja, 3.) Tallinn, 8–12.
Lang, V. 1995a. Die früheisenzeitliche Gesellschaft im Gebiet der estnischen Steingräber. –Archaeologica Baltica, 1, 107–120.
Lang, V. 1995b. A Pre-Roman tarand-grave and late medieval fossil fields of Ilmandu, NW Estonia. – TATÜ, 44: 4, 429–436.
Lang, V. 1996. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, I–II. (MT, 4.) Tallinn.
Lang, V. 2000. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo–Palmse piirkonnas Virumaal. (MT, 7.) Tallinn.
Lang, V. 2002. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Ed. V. Lang. (MT, 11.) Tallinn, 125–168.
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. (Estonian Archaeology, 3.) Tartu University Press, Tartu.
Lang, V. & Ligi, P. 1991. Muistsed kalmed ajaloolise demograafia allikana. – Arheoloogiline kogumik. Eds L. Jaanits & V. Lang. (MT, 1.) Tallinn, 216–238.
Lang, V. & Valk, H. In print. Archaeological reading of Henry’s Chronicle: events, traces, contexts and interpretations.
Laul, S. 2001. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas (500 e.Kr. – 500 p.Kr.). (MT, 9; Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, 7.) Tallinn.
Laul, S. & Valk, H. 2007. Siksälä. A Community at the Frontiers. Iron Age and Medieval. (CCC Papers, 10.) Tallinn.
Lehtosalo-Hilander, P.-L. 1984. Luistari, I–III. (SMYA, 82: 1–3.) Helsinki.
Ligi, P. 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.–16. saj.). – Vadjapärased kalmed Eestis
9.–16. sajandil. Ed. V. Lang. (MT, 2.) Tallinn, 7–175.
Ligi, P. 1995. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal. – Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Ed. V. Lang. (MT, 3.) Tallinn, 182–270.
Lillak, A. 2006. Maa-alused põletusmatused Lõuna-Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu. Manuscript in the Chair of Archaeology at the University of Tartu.
Lillak, A. 2009. Maa-alused põletusmatused Setomaal. – Setomaa, 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Eds A. Lillak, A. Selart & H. Valk. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 82.
Lõhmus, M., Jonuks, T. & Malve, M. 2010. Arheoloogiatalv Kukrusel. 12.–13. sajandi maahaudkalmistu ja 18. sajandi maantee. – Muinsuskaitse aastaraamat, 2009. Eds K. Matteus & L. Jänes. Tallinn, 73–76.
Loorits, O. 1949. Grundzüge des estnischen Volksglaubens, 1. (Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien för Folklivsforskning, 18: 1.) Lund.
Lõugas, V. & Selirand, J. 1989. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Valgus, Tallinn.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mägi, M. 2007. Kivikalmetest kirikaedadeni. Matmiskombestik muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal. – Artikleid usundi- ja kombeloost. (Sator, 6.) Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu, 9–28.
Maldre, L. In print. Archaeozoological material from the settlement sites at Linnaaluste and the hill fort at Keava.
Mandel, M. 2003. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. (Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, 5.) Tallinn.
Mandel, M. 2008. Archäologische Ausgrabungen in Uugla. – AVE, 2007, 85–90.
Mandel, M. 2010. Probegrabungen im unterirdischen Grabfeld mit Feuerbestattungen zu Uugla. – AVE, 2009, 147–149.
Michelbertas, M. 1986. Senasis geležies amžius Lietuvoje. Mokslas, Vilnius.
Moora, H. 1956. Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil. – Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Ed. H. Moora. Tallinn, 41–119.
Oestigaard, T. 2000. Sacrifices of raw, cooked and burnt humans. – Norwegian Archaeological Review, 33: 1, 41–58.
Palli, H. 1996. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
Parker Pearson, M. 1999. The Archaeology of Death and Burial. Texas A&M University Press.
Pihlman, S. 2004. Väestöräjähdys historiallisen ajan taitteessa? Voisiko ainestoja tulkita toisinkin? – ABOA. Turku Provincial Museum. Yearbook, 2002–2003, nos 66–67, 47–98.
Piho, M. In print. Setode usk ja Setomaa tsässonad.
Radiņš, A. 1999. 10.–13. gadsmita senkapi Latgaļu apdzīvotajā teritrijā un Austrumlatvijas etniskās, sociālās un politiskās vēstures jautājumi. (Latvijas Vēstures Muzeja raksti, 5. Arheoloģija.) Rīga.
Roog, R. 2008. Arheoloogiliste ja kirjalike allikate kasutusvõimalustest vanema asustusloo uurimisel: Võnnu ja Kambja kihelkond. Bakalaureusetöö. Manuscript in the Chair of Archaeology in the University of Tartu.
Selirand, J. 1962. Kaberla maa-alune kalmistu (13.–17. sajand). – Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik, II. Ed. H. Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 131–168.
Selirand, J. 1974. Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil (11.–13. sajand). Eesti Raamat, Tallinn.
Šnore, E. 1993. Agrā dzelzs laikmeta uzkalniņi Latvijas austrumu daļā. Zinātne, Rīga.
Tamla, T. 1996. Virumaa muinasaeg. – Koguteos Virumaa. Ed. K. Saaber. Lääne-Viru maavalitsus, Ida-Viru maavalitsus, Tallinn, 206–244.
Tamla, Ü. 2002. Excavations of the destroyed grave at Harmi. – AVE, 2001, 135–143.
Tamla, Ü. & Kivistik, A. 2000. New archaeological sites in south Harjumaa: the settlement site, cup-marked stones and the base of a grave at Harmi. – AVE, 1999, 100–107.
Tarvel, E. 1996. Virumaa Põhjasõja lõpuni. – Koguteos Virumaa. Ed. K. Saaber. Lääne-Viru maavalitsus, Ida-Viru maavalitsus, Tallinn, 244–269.
Tautavičius, A. 1996. Vidurinis geležies amžius Lietuvoje (V–IX a.). Vilnius.
Uino, P. 1997. Ancient Karelia. Archaeological Studies. (SMYA, 104.) Helsinki.
Valk, H. 1992. Lõuna-Eesti talurahva matmiskombestik ja selle uskumuslikud tagamaad 13.–17/18. sajandil. Magistritöö. Manuscript in the Chair of Archaeology, University of Tartu.
Valk, H. 2001. Rural Cemeteries of Southern Estonia 1225–1800 AD. (CCC Papers, 3.) Visby.
Valk, H. 2009. Hilisrauaaeg (1000/1050–1225). – Setomaa, 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Eds A. Lillak, A. Selart & H. Valk. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 126–199.
Valk, H. & Allmäe, R. 2010. Kirikumägi at Siksälä: evidence of a new grave form in south-eastern Estonia? – EJA, 14: 1, 40–55.
Vasks, A. 2000. Bronzas laikmeta kapulauks Pukuļos. – Pētījumi par Kurzemi un Zemgali. Eds A. Caune, Ē. Mugurēvičs & I. Ose. (Arheoloģija un etnogrāfija, XX.) Rīga, 88–106.
Vassar, A. 1956. Lisandeid Eesti hõimude uurimisele Lääne- ja Edela-Eestis I–IV sajandil. – Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Ed. H. Moora. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 160–190.
Vedru, G. 1998. New archaeological data of the prehistory of Lake Kahala area. – AVE, 1997, 62–66.
Vedru, G. 2004. Archaeological excavations on the cemetery of Kodasoo and the settlement site in Lagedi. – AVE, 2003, 90–95.
Vedru, G. 2010. Põhja-Eesti arheoloogilised maastikud. Archaeological landscapes of North-Estonia. (Dissertationes Archaeologiae Universitatis Tartuensis, 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
Wason, P. K. 1994. The Archaeology of Rank. (New Studies in Archaeology.) Cambridge University Press.
Wessman, A. 2010. Death, Destruction and Commemoration. Tracing Ritual Activities in Finnish Late Iron Age Cemeteries (550–1150). (Iskos, 18.) The Finnish Antiquarian Society, Helsinki.
Whimster, R. 1981. Burial Practices in Iron Age Britain: A Discussion and Gazetteer of the Evidence, c. 700 BC AD 43. (British Archaeological Reports, 90.) Oxford.
