ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
EESTI VABARIIGI PREEMIAD
EESTI VABARIIGI PREEMIAD
ISSN 1406-2321 (print)
ISSN 2674-3019 (electronic)
Research article
EESTI-, LIIVI- JA KURAMAA HILISHUMANISTLIK KIRJANDUS: TEEKOND VAIKIVATEST METSADEST POEETILISTE SALUDENI; pp. 124–135
PDF | https://doi.org/10.3176/evp.2025.09

Authors
Kristi Viiding ORCID Icon, Martin Klöker ORCID Icon
References

Alttoa, V., Valmet, A. 1973. XVII sajandi ja XVIII sajandi alguse eestikeelne juhuluule. Tallinn.

Buchholtz, A. 1890. Geschichte der Buchdruckerkunst in Riga 1588–1888. Riga. 

Hanusiewicz-Lavallee, M. 1994. Świat podzielony: o poezji Sebastiana Grabowieckiego. Rzym, Lublin.

Hasselblatt, C. 2016. Eesti kirjanduse ajalugu (tõlge saksa keelest). Tallinn–Tartu.

Hilchen, D. 2021. Sub velis poeticis. Lateinische Gedichte. – Viiding, K., Klöker, M., Lotman, M-K. (koost, tõlk., komm-d). Berlin, Münster.

Järv, A. 2001. Eestikeelne kirjasõna 16.–18. sajandil. – Annus, E., Epner, L., Järv, A., Olesk, S., Süvalep, E., Velsker, M. (koost.). Eesti Kirjanduslugu. Tallinn, 24–38.

Kannik, H-L., Maasik, K., Reimo, T., Võsa, A. 2025. Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830. Kronoloogiline nimestik. I kd (1494–1710). Tallinn.

Klöker, M. 2014. Tallinna kirjanduselu 17. sajandi I poolel (1600–1656). Haridusinstitutsioonid ja juhuluuletamine. Tallinn (täienduste ja parandustega tõlge eesti keelde).

Klöker, M. 2022. Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens. – Pasewalck, S., Eidukevičienė, R., Johanning-Radžienė, A., Klöker, M. (koost.). Baltische Bildungsgeschichte(n). Berlin, Boston, 241–263.

Klöker, M. 2023. Literarischer Wandel und Verflechtungsgeschichte der Literatur. Die Leistungsfähigkeit eines Modells auf dem exemplarischen Prüfstand der baltischen Literaturen in vornationaler Zeit. – Klöker, M. (koost.). Literarischer Wandel in der Geschichte der baltischen Literaturen. Münster, Berlin, 15–48.

Klöker, M. 2024. Faktijutustus XVII sajandil. Eestimaa rüütelkonna protokollide narratoloogiline struktuur. – Keel ja Kirjandus 5, 432–448.

Kraus, A. 2005. Eine Medienrevolution in der ‘Peripherie’: Nicolaus Mollyn und die Anfange des Rigaer Buchdrucks. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung24(3), 317–349.

Livoniae descriptio. Eesti ja Liivimaa vanadel kaartidel. 2024. Raid, T., Kruup, T. (koost.). Tallinn.

Lukas, L. 2021. Balti kirjakultuuri ajalugu I. Keskused ja kandjad. Tartu.

Mikita, V. 2020. Forestonia = Estwald = Mine metsa!. Tartu.

Roose, R., Piik, P., Sinissaar, T. 2025. Alguses oli laul. Pühendatud eestikeelse trükisõna 500. aastapäevale. Tallinn.

Saareste, A., Cederberg, A. R. 1925–1931. Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi A. 1524–1739. Tartu.

Sargent Noyes, R. 2022. Furs, slaves, and wax. Perspectives on globalizing the art of the Baltic region before modernity. Venia legendi Tartu Ülikoolis 15. novembril 2022 (avaldamata käsikiri).

Šiško, S. 2013. Latvias citvalodu seniespiedumu kopkatalogs 1588–1830. (= The Union Catalogue of foreign language ancient prints in Latvia 1588–1830). Riga.

Urmet, J. 2022. Eesti luule algus: juhtmõtteid. – Pruut, kuningas ja muusapoeg. Eesti luule alus. Eestikeelne luule 1637–1721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde. Reval (Tallinn), 261–276.

Vaculinová, M., Viiding, K. 2024. Exiles from Bohemian Lands in Estonia after 1620 and Their Publishing Activities. – Knihy a dějiny /Books and History 31, nr 1/2, 8–23.

Viiding, K. 2019. Gefährliche Bücher, gefährliche Gattungen, gefährliche Vorlagen: Die Geburt der Satire in Livland. – Merisalo, O. (koost.). Book in context. Renæssanceforum. Journal of Renaissance Studies 15, 73–99. 
http://www.renaessanceforum.dk/rf_15_2019.htm

Viiding, K. 2020. The Humanist occasional Poetry in the Early Modern Estonia and Livonia. – Möller, D., Lindgärde, V., Vetushko-Kalevich, A., Jönsson, A. (koost.). Att dikta för livet, döden och evigheten: Tillfällesdiktning under tidigmodern tid. Göteborg, 33–47.

Viiding, K. 2021. Veluti academiae Livonicae principium futurum: kõrgkooli rajamise plaanid Liivimaal enne Rootsi aega. – Lotman, P. (koost.). Kirik, keel ja kool. Haridusideed varauusaegsel Liivi- ja Eestimaal. Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised 17. Allseeria Raamat ja aeg 6. Tallinn, 63–89.

Viiding, K. 2022a. David Hilchen und seine Expertenkorrespondenz. – Viiding, K., Siimets-Gross, H., Hoffmann, T., Klöker, M. (koost.). Briefe, Recht und Gericht im polnischen Livland am Beispiel von David Hilchen / Letters, Law and Court in Polish Livonia. The Case of David Hilchen. Berlin-Münster, 17–69.

Viiding, K. 2022b. Academiae voluntas mihi potior est… Letters by the Livonian humanist and lawyer David Hilchen to the professors of the Academy of Zamość 1603–1609. – Terminus. Czasopismo Poświęcone Literaturze I Kulturze Dawnej. 2/2022, 159–213.

Viiding, K. 2022c. Libastunud Lipsius? Flaami humanist Justus Lipsius varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 3, 2022, 65–78.

Viiding, K. 2023a. Wandel durch Verflechtung, Wandel durch Konflikt. David Hilchen und die literarische Blüte in Riga 1585–1600. – Klöker, M. (koost.). Literarischer Wandel in der Geschichte der Baltischen Literaturen. Münster, Berlin, 49–58.

Viiding, K. 2023b. Rötger Beckeri värss-satiir „Eleegia aadlike tõelisest päritolust ja nende pahelistest kommetest“: humanistlik kirjandusuuendus Liivimaa ühiskonnakriitika teenistuses. – Seppel, M., Maasing, M. (koost.). Muutused, ümberkorraldused, uuendused: Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal, 1520−1800. Tallinn, 579–603.

Viiding, K. 2024a. Arranging the learned literary and book culture around the Baltic Sea in the early 17th century: the case of the Livonian-Polish humanist David Hilchen. – Kallio, K.; Lehtonen, T.; Lahtinen, A.; Leskelä, I. (koost.). Networks, Poetics and Multilingual Society in the Early Modern Baltic Sea Region. Leiden, 118–143.

Viiding, K. 2024b: Improving Humanist Latin in the Periphery of North-Eastern Europe. – Schaffenrath, F., Sacre, D. (koost.): Acta Conventus Neo-Latini Lovaniensis II. Proceedings of the Eighteenth International Congress of Neo-Latin Studies (Leuven 2022). Leiden, 700–710.

Viiding, K. 2024c. Eesti- ja Liivimaa haritlaste nobiliteerumisprotsessi kajastusi 1630.–1640. aastate luules ja kunstis. – Lotman, P. (koost.). Pildikeel kirjakultuuris. The Language of images in literary culture. Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised 18. Allseeria Raamat ja aeg 7. Tallinn, 2024, 74–100.

Viiding, K. 2025a. Aus taciturna nemora in silvae sonantes: Pragmatik und Ästhetik der livländischen Gelegenheitsdichtung. – Laureys, M., De Smet, I. (koost.): Well-wrought Snapshots: Balancing Aesthetics and Pragmatics in Neo-Latin Occasional Poetry (1450–1800). Turnhout [ilmumas].

Viiding, K. (koost.) 2026. Pro domo sua: valik Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlike luulet 1561–1730. – Viiding, K (koost.).; Viiding, K., Lotman, M-K. (tõlge); Dāboliņš, V., Jänes, M., Klöker, M., Lotman, M-K., Vanamölder, K., Viiding, K., Võsa, A. (tekstieditsioon ja kommentaarid). Tallinn [ilmumas].

Back to Issue