ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
Mälutööst elulooliste mälu-uuringuteni. Märkusi biograafilise kultuuriuurimise ja nõukogudejärgse Eesti mälu-uuringute seoste kohta; pp. 353–377
PDF | 10.3176/hist.2021.2.05

Authors
Ene Kõresaar, Kirsti Jõesalu
Abstract

Artikkel keskendub mälu-uuringute ja eluloouurimise seostele nõukogudejärgsete mäluprotsesside dünaamika ja mälestuste uurimise taustal. Näitame, et eluloouurimise perspektiivist tegid mälu-uuringud läbi muutuse mäluaktivismist mäletamise kontekstide, mäletamisprotsessides tegutsejate, võimusuhete ja vastuolude kriitilise uurimiseni. Analüüsime asjaomaste institutsioonide panust nõukogudejärgsetesse mälupööretesse. Mälu-uuringute perspektiivist anname ülevaate autobiograafilist ­mäletamist käsitlevatest uurimustest, keskendudes nii nõukogude perioodi mälestuste uurimise mõjukatele teooriatele ja meetoditele kui ka panusele rahvusvahelistesse mäludebattidesse. Osutame olulistele lünkadele eluloolises mälutöös ja selle uurimises, iseäranis eestivenelaste elulugude uurimise väljajätetele ja probleemidele.

References

1. T. Jaago, E. Kõresaar, A. Rahi-Tamm. Oral History and Life Stories as a Research Area in Estonian History, Folkloristics and Ethnology. – Elore, 2006, 13 (1). doi.org/10.30666/elore.78557; T. Jaago, E. Kõresaar. Pärimusliku ajaloo uurimine Eesti ja naabermaade koostööruumis. – Mäetagused, 2009, 43, 7–18; M. Tamm. Ajalugu, mälu ja mäluajalugu: uutest suundadest kollektiivse mälu uuringutes. – Ajalooline Ajakiri, 2013, 1, 111–134; 126–128.
https://doi.org/10.7592/MT2009.43.sissejuhatus

2. T. Jaago, E. Kõresaar. Pärimusliku ajaloo uurimine Eesti ja naabermaade koostööruumis, 9–11.

3. J. K. Olick, J. Robbins. Social Memory Studies: From “Collective Memory” to the Historical Sociology of Mnemonic Practices. – Annual Review of Sociology, 1998, 24, 1, 105–140, siin 106.
https://doi.org/10.1146/annurev.soc.24.1.105

4. A. Velmet, L. Kaljundi. Eesti ajalooteaduse uued suunad 21. sajandil. – Acta Historica Tallinnensia, 2020, 26, 167–189, siin 175–178. 
https://doi.org/10.3176/hist.2020.1.07

5. Siinne ümbertöötatud ja täiendatud diskussioon põhineb ingliskeelsel artiklil, mis keskendus elulugude ja mälestuste kogumise praktikale nõukogudejärgses Eestis: E. Kõresaar, K. Jõesalu. Post-Soviet Memories and ‘Memory Shifts’ in Estonia. – Oral History, 2016, 47, 47–58.

6. P. Hamilton, L. Shopes. Introduction: Building Partnership Between Oral History and Memory Studies. – Oral History and Public Memories. Ed. by P. Hamilton, L. Shopes. Temple University Press, Philadelphia, 2008, vii–xvii, siinne x.

7. A. Erll. Memory in Culture. Palgrave Macmillian, Basingstoke, 2011, 4–5.
https://doi.org/10.1057/9780230321670

8. T. Jaago, E. Kõresaar, A. Rahi-Tamm. Oral History and Life Stories as a Research Area in Estonian History, Folkloristics and Ethnology.

9. M. Tamm. Mälupoliitika. – Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011. Koost. R. Vetik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2012, 144–185; E.-C. Pettai, V. Pettai. Transitional and Retrospective Justice in the Baltic States. Cambridge University Press, Cambridge, 2015.

10. E.-C. Pettai, V. Pettai. Transitional and Retrospective Justice, 215–270.

11. M. Laar. Veidi meie ajaloolisest mälust – Kultuur ja Elu, 1988, 4, 11–13.

12. Näiteks Lätis algatati samas vaimus suulise ajaloo projekt, mille eesmärk oli suuliste intervjuude abil koguda elulugusid kui „ühiskonna kõige demokraatlikumat mõistmisvahendit” ja seeläbi and inimestele võimalus „täita oma kohustus rahva ees”. Projekti veebilehel on kirjutatud: „Iga inimene ja kõik koos rahvana peavad osalema Läti ajaloo kirjutamisel.” MTÜ Dzīvesstāsts [Elulugu], http://www.dzivesstasts.lv/en/free.php?main =2002 (07.07.2020).

13. E.-C. Pettai, V. Pettai. Transitional and Retrospective Justice, 255. Näitena võib tuua inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjoni vähese sekkumise ühiskondlikesse debattidesse, võrreldes Läti ja Leedu sarnaste komisjonidega, ning asjaolu, et Eesti Okupatsioonide Muuseum loodi eramuuseumina.

14. M. Tamm. Mälupoliitika.

15. MTÜ Ühendus Eesti Elulood 
(https://galerii.kirmus.ee/elulood; 07.07.2020). 
Avaliku üleskutse meetodit (mida hiljem on nimetatud ka elulookirjutamise kampaaniateks) peeti võimalikult paljude ühiskonnagruppide kaasahaaramiseks kõige sobivamaks. Kirjutamise rõhutamist ei peetud probleemiks: 1980. aastate lõpul oli haridustase NSVL-i Euroopa-osas võrreldav Kanada, USA ja Skandinaavia maadega (vt V. Sirk. Hariduskriis Nõukogude Eestis. – Acta Historica Tallinnensia, 2005, 9, 235–256, siinne 254). Algatajad said toetuda ka Nõukogude Liidule omasele egalitaarsele hobitegevuste süsteemile, mis edendas kõigis ühiskonnagruppides kirjaliku eneseväljenduse oskust. Lisaks sellele polnud kultuuriasutustele kirjutamine Eestis uus praktika. 1920. aastate algusest aitas kaugkogumise meetodite rakendamisele kaasa etnoloogia ja folkloristika erialatraditsioon, mis oli tihedalt seotud elulugude arhiveerimise kogemusega Soomes (vt A. Iuso, J. Horn. Archives. – Encyclopedia of Life Writing: Autobiographical and Biographical Forms. Ed. by M. Jolly. Routledge, New York, London, 2013, 50). Kuigi algatajad seda üldiselt ei teadvustanud, olid Eesti 1980. aastate lõpu elulookirjutamise kampaaniad sarnased autobiograafiate võistlustega 20. sajandi alguse Poola sotsioloogilises traditsioonis (ibid.) Selle mõju kohta saksakeelsele sotsiaalajaloole 1970. aastatel vt: Generationen erzählen: Geschichten aus Wien und Linz 1945 bis 1955. Hrsg. von I. Egger, H. Stockinger. Böhlau, Wien, 2005.

16. R. Hinrikus. Eesti elulugude kogu ja elulugude uurimise perspektiive. – Võim ja kultuur. Toim. A. Krikmann, S. Olesk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2003, 171–213.

17. R. Hinrikus. Saateks. – Eesti rahva elulood I. Koost. R. Hinrikus. Tänapäev, Tallinn, 2000, 7–12, siin 8.

18. 1998. aastal avaldas ERM korraga neli küsimuskava Nõukogude massiküüditamiste, vangilaagrite ja sõjajärgse paguluse kohta. Järgnevatel aastate lisandusid küsimuskavad muutustest külma sõja aegse Eesti (ja Välis-Eesti) eri eluvaldkondades. Vt 
https://www.erm.ee/et/content/kirjasaatjate-võrk-ja-küsimuslehed (07.07.2020).

19. M. Tamm. Mälupoliitika. 

20. M. Liljeström. Success Stories from the Margins: Soviet Women’s Autobiographical Sketches from the Late Soviet Period. – Living Through Soviet Society. Ed. by D. Bertaux, A. Rotkirch, P. Thompson. Routledge, London, 2003, 235–251.

21. M. Kurkowska-Budzan. Ajaloo tunnistaja ehk Poola suulise ajaloo spetsiifikast. – Mäetagused, 2014, 56, 21–38, 30.

22. M. Tamm. Mälupoliitika.

23. E. Kõresaar. A Time Ignored? About the Role of the Soviet Period in Biographies of Older Estonians – Ethnologia Fennica: Finnish Studies in Ethnology, 2001, 29, 45–55.

24. Vt eluloovõistlust kokku võtva traditsioonilise eluloopäeva kuulutust 
https://galerii.kirmus.ee/elulood/ajalugu-tegevus/voistlused/ (07.07.2020).

25. M. Lauristin. Inimene ja süsteem. – Eesti rahva elulood III: Elu Eesti NSV-s. Toim. R. Hinrikus. Tänapäev, Tallinn, 2003, 7–9.

26. M. Lauristin. Inimene ja süsteem, 7. 

27. K. Jõesalu, E. Kõresaar. Working Through Mature Socialism: Private and Public in the Estonians’ Meaning-making of the Soviet Past. – Baltic Biographies at Historical Crossroad. Ed. by L. Bennich-Björkman, A. Aarelaid-Tart. Routledge, London, New York, 2011, 68–85.

28. R. Hinrikus. Deportation, Siberia, Suffering, Love: The Story of Heli. – She Who Remembers, Survives: Interpreting Estonian Women Post-Soviet Life Stories. Ed. by T. Kirss, E. Kõresaar, M. Lauristin. Tartu University Press, Tartu, 2004, 62–77, siinne 63. 

29. K. Brüggemann, A. Kasekamp. Ajaloopoliitika ja „monumentide sõda” Eestis. – Monumentaalne konflikt: Mälu, poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Toim. M. Tamm, P. Petersoo. Varrak, Tallinn, 2008, 70–91, siin 75–78.

30. E.-C. Onken. The Baltic States and Moscow’s 9 May Commemoration: Analysing Memory Politics in Europe. – Europe-Asia Studies, 2007, 59, 1, 23–46.
https://doi.org/10.1080/09668130601072589

31. Muuseum ootab mälestusi kirja panema. Trükis avaldatud versioon üleskutsest „Minu elu Saksa ajal”: 
https://galerii.kirmus.ee/elulood/ajalugu-tegevus/voistlused/ (07.07.2020). 

32. R. Hinrikus. Algas eluloovõistlus „Sõja mõjud minu ja meie pere elus”. – Vooremaa, 2004, 5. november. 
https://www.vooremaa.ee/kirialgas-eluloovoistlus-soja-mojud-minu-ja-meie-pere-elus/ (07.07.2020).

33. E. Kõresaar. Introduction: Remembrance Cultures of World War II and the Politics of Recognition in Post-Soviet Estonia: Biographical Perspectives. – Soldiers of Memory: World War II and its Aftermath in Estonian post Soviet Life Stories. Ed. by E. Kõresaar. Rodopi, New York, Amsterdam, 2011, 1–34, siinne 8. 
https://doi.org/10.1163/9789042032446_002

34. Mina, õpetaja: Valik eesti õpetajate mälestusi elust ja koolist aastatel 1940–2010. Koost. R. Hinrikus. Hea Lugu, Tallinn, 2015.

35. Üks viimaseid suuremaid Ühenduse Eesti Elulood kampaaniaid oli pühendatud Eesti iseseisvuse 100. aastapäevale ja rõhutas taas inimese ja riigi suhet, vt 
https://galerii.kirmus.ee/elulood/ajalugu-tegevus/voistlused/ (07.07.2020). Selle tulemusena ilmus kaheköiteline kogumik „Minu elu ja armastus” (Eesti rahva elulood, 1.–2. kd. Koost. ja toim. R. Hinrikus, T. Kirss. Tänapäev, Tallinn, 2018).

36. Reclaiming the Personal: Oral History in the Post-Socialist Europe. Ed. by N. Khanenko-Friesen, G. Grinchenko. University of Toronto Press, Toronto, 2015.

37. A. Lehmann. Erzählstruktur und Lebenslauf: Autobiographische Untersuchungen. Campus, Frankfurt am Main, New York, 1988.

38. Eelkõige toetuti siinjuures Aleida ja Jan Assmanni varastele töödele: J. Assmann. Kollektiivne mälu ja kultuuriline identiteet. – Akadeemia, 2012, 24, 10, 1775–1786, originaalartikkel ilmus kogumikus: Kultur und Gedächtnis. Hrsg. von J. Assmann, T. Hölscher. Suhrkamp, Frankfurt am Main, 1988, 9–19; A. Assmann. Erinnerungsräume: Formen und Wandlungen des kulturellen Gedächtnisses. C. H. Beck, München, 1999

39. Vt ülevaadet: The Collective Memory Reader. Ed. by J. K. Olick, V. Vinitzky-Seroussi, D. Levy. Oxford University Press, Oxford, 2011. 

40. Vt lähemalt: A. Erll. Kollektives Gedächtnis und Erinnerungskulturen. J. B. Metzler, Stuttgart, 2005; A. Erll. Literature, Film, and the Mediality of Cultural Memory. – Cultural Memory Studies: An International and Interdisciplinary Handbook. Ed. by A. Erll, A. Nünning. Walter de Gruyter, Berlin, New York, 2008, 389–398; A. Rigney. The Dynamics of Remembrance: Texts Between Monumentality and Morphing. – Cultural Memory Studies, 345–353.

41. E. Kõresaar. Elu ideoloogiad: Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 2005.

42. Lisaks Eesti Rahva Muuseumi arhiivile oli 1990. aastate lõpuks ka Eesti Kultuuriloolises Arhiivis üle tuhande Ühenduse Eesti Elulood poolt kogutud eluloo. 

43. E. Vunder, T. Anepaio, E. Kõresaar. Research Project: Memory as a Cultural Factor in the Biographical Narratives of the Estonians – Pro Ethnologia, 1998, 6, 89. ETF projekt „Mälu kui kultuuritegur eestlaste biograafilistes narratiivides” (1998–2001, Tartu Ülikool, ERM).

44. F. Heins. Über Geschichtsbilder in Erinnerungserzählungen. – Zeitschrift für Volkskunde, 1993, 89, 63–77.

45. Vt vastavalt: K. Siemer. Võim, indiviid ja kohanemine elulugudes: Vanemad eestlased elust Nõukogude Eestis. – Mälu kui kultuuritegur: Etnoloogilisi perspektiive. Toim. E. Kõresaar, T. Anepaio. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2003, 124–149; T. Mulla. Minu õnnelik-rahutu lapsepõlv: 1940. aastad eestlaste lapsepõlvemälestustes. – Mälu kui kultuuritegur, 92–123; R. Ruusmann. The Establishment of Collective Farms and Their Early Years as an Image of History in the Estonians’ Life Stories. – Pro Ethnologia, 2003, 16, 21–37.

46. E. Kõresaar. The Notion of Rupture in Estonian Narrative Memory: On the Construction of Meaning in Autobiographical Texts on the Stalinist Experience. – Ab Imperio, 2004, 4, 313–339; 
https://doi.org/10.1353/imp.2004.0088
E. Kõresaar. The Culture of Remembrance of the Second World War in Estonia as Presented in Post-Soviet Life Stories: On the Logic of Comparison Between the Soviet and the Nazi Occupations. – We Have Something in Common: The Baltic Memory. Ed. by A. Mihkelev, B. Kalnačs. Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences, Tallinn, 2007, 35–60.

47. J. Assmann. Kollektiivne mälu ja kultuuriline identiteet. 

48. Vt kriitikat: E. Kõresaar. Memory and History in Estonian Post-Soviet Life Stories: Private and Public, Individual and Collective from the Perspective of Biographical Syncretism. University of Tartu Press, Tartu, 2004, 38–41. Hiljem on ka Aleida Assmann soovitanud eristada kultuurimälu vorme. Kultuurimälu võib olla „aktiivne” (Funktionsgedächtnis, kaanon) või „passiivne” (Speichergedächtnis, arhiiv) (vt A. Assmann. Erinnerungsräume; aga ka A. Assmann. Zur Mediengeschichte des kulturellen Gedächtnisses. – Medien des kollektiven Gedächtnisses. Konstruktivität – Historizität – Kulturspezifität. Hrsg. von A. Erll, A. Nünning. Walter de Gruyter, Berlin, New York, 45–60, siinne 47 jj; A. Assmann. Der lange Schatten der Vergangenheit: Erinnerungskultur und Geschichtspolitik. C. H. Beck, München, 2006, 54 jj). Oma hilisemates kirjutistes on Aleida Assmann laiendanud oma diakrooniliselt opositsioonilist vaadet kommunikatiivse ja kultuurimälu suhtele (nt A. Assmann. Canon and Archive. – Cultural Memory Studies, 97–107). Hiljutiste rahvusvaheliste debattide kohta Assmanni kultuurimälu teooria teemal vt: K. Jõesalu. Dynamics and Tensions of Remembrance in Post-Soviet Estonia: Late Socialism in the Making. (Dissertationes Ethnologiae Universitatis Tartuensis, 6.) University of Tartu Press, Tartu, 2017, 26–29.

49. P. Alheit. Erzählform und Asoziales Gedächtnis: Beispiel beginnender Traditionsbildung im autobiographischen Erinnerungsprozess. – Biographisches Wissen: Beiträge zu einer Theorie lebensgeschichtlicher Erfahrung. Hrsg. von P. Alheit, E. M. Hoerning. Campus, Fankfurt am Main, 1989, 123–147; E. Kõresaar. Mälu, aeg, kogemus ja eluloouurija pilk. – Mälu kui kultuuritegur, 7–32. 

50. E. Kõresaar. Memory and History, 53. 

51. J. Wertsch. Voices of Collective Remembering. Cambridge University Press, Cambridge, 2002.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511613715

52. A. Erll, A. Rigney. Introduction: Cultural Memory and its Dynamics. – Mediation, Remediation, and the Dynamics of Cultural Memory. Ed. by A. Erll, A. Rigney. Walter de Gruyter, Berlin, New York, 2009, 1–11, siinne 10.
https://doi.org/10.1515/9783110217384.0.1

53. E. Kõresaar. Life Story as Cultural Memory: On the Role of the Textual Community in Post-1989 Memory Work. – Cultural Patterns and Life Stories. Ed. by K. Jõesalu, A. Kannike. Tallinn University Press, Tallinn, 2016, 104–129.

54. Vt nt E. Laanes. Trauma keelde tõlgitud: Kultuurideülesed mäluvormid eesti küüditamis- ja laagrimälestustes. – Keel ja Kirjandus, 2017, 4, 241–257.

55. Vt K. Jõesalu. “The Right to Happiness”: Echoes of Soviet Ideology in Biographical Narratives’. – Berliner Osteuropa Info, 2005, 23, 91–99. Vt nt I. Jääts. Töö kolhoosis: Oisu piirkond Järvamaal 1940. aastate lõpust 1960. aastate lõpuni. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 2002, 27–50.

56. T. Kirss, E. Kõresaar, M. Lauristin. She Who Remembers Survives. 

57. Kuigi kogumik peegeldab nõukogude naise kogemust mitmekesise ja vastuolulisena, siis tõlgendati neid elulugusid peamiselt siiski rahvusliku narratiivi raamistikus.

58. Naised kõnelevad. Toim. E. Annuk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1997.

59. Carrying Linda’s Stones: An Anthology of Estonian Women’s Life Stories. Ed. by S. S. Lie, L. Malik, I. Jõe-Cannon, R. Hinrikus. Tallinn University Press, Tallinn, 2006.

60. Traumadiskursuse kujunemise kohta Eesti mäluruumis vt: E. Laanes. Trauma keelde tõlgitud; multidistsiplinaarsete traumauuringute kohta vt: T. Jaago. Trauma ja elulood. – Mäetagused, 2018, 71, 111–142.
https://doi.org/10.7592/MT2018.71.jaago2

61. R. Hinrikus. Eesti elulugude kogu. 

62. T. Kirss. Põgenemisteekonnad ja põgenemislood. – Rändlindude pesad: Eestlaste elulood võõrsil. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2006, 611–646, siin 617.

63. T. Kirss. Three Generations of Estonian Women: Selves, Lives, Texts. – She Who Remembers Survives, 112–143:124, T. Kirss. Survivorship and the Eastern Exile: Estonian Women’s Life Narratives of the 1941 and 1949 Siberian deportations. – Journal of Baltic Studies, 2005, 36, 1, 13–38; 
https://doi.org/10.1080/01629770400000221
L. Kurvet-Käosaar. Voicing Trauma in the Deportation Narratives of Baltic Women. – Haunted Narratives: Life Writing in an Age of Trauma. Ed. by G. Rippl, P. Schweighauser, T. Kirss, M. Sutrop, T. Steffen. University of Toronto Press, Toronto, Buffalo, London, 2013, 129–151.
https://doi.org/10.3138/9781442664197-008

64. S. Craps. Postcolonial Witnessing: Trauma Out of Bounds. Palgrave Macmillan, Basingstoke, 2012; 
https://doi.org/10.1057/9781137292117
D. Budryte. Decolonization of Trauma and Memory Politics: Insights from Eastern Europe. – Humanities, 2016, 5, 7. https://doi.org/10.3390/h5010007.

65. T. Jaago. Trauma ja elulood, 111.
https://doi.org/10.7592/MT2018.71.jaago2

66. Samas, 134–135.

67. A. Aarelaid-Tart. Cultural Trauma and Life Stories. Kikimora, Helsinki, 2006. 

68. A. Rahi-Tamm. Eesti kodanike sundmigratsioon itta 1941–51: Mõningaid võrdlusjooni Läände põgenenute loole. – Acta Historica Tallinnensia, 2011, 17, 72–94.
https://doi.org/10.3176/hist.2011.2.05

69. R. Reinvelt. Ingeri elud ja lood: Kultuurianalüütiline eluloouurimus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2002. 

70. T. Kirss. Rändlindude pesakonnad. 

71. K. Jõesalu. “We Were Children of Romantic Era”: Nostalgia and the Non-Ideological Everyday Through a Perspective of Silent Generation. – Journal of Baltic Studies, 2016, 47, 4, 557–577; E. Kõresaar. A Time Ignored?
https://doi.org/10.1080/01629778.2016.1248685

72. T. Jaago. Discontinuity and Continuity in Representations of 20th Century Estonian History. – Culture Unbound: Journal of Current Cultural Research, 2014, 6, 1071–1094. 
https://doi.org/10.3384/cu.2000.1525.1461071

73. E. Kõresaar. Nostalgia ja selle puudumine eestlaste mälukultuuris: eluloouurija vaate-punkt. – Keel ja Kirjandus, 2008, 10, 760–771; K. Jõesalu. “We Were Children of Romantic Era”. 

74. K. Jõesalu. The Role of the Soviet Past in Post-Soviet Memory Politics through Examples of Speeches from Estonian Presidents. – Europe Asia Studies, 2012, 64, 6, 1007–1032.
https://doi.org/10.1080/09668136.2012.691723

75. K. Jõesalu. The Meaning of “Late Socialism”. Analyzing Estonians’ Post-Communist Memory Culture. – Asia Europe Journal, 2010, 8, 3, 293–303.
https://doi.org/10.1007/s10308-010-0269-4

76. Vaata opositsiooni ületamise kohta ka: A. Rigney. Cultural Memory Studies: Mediation, Narrative, and the Aesthetic. – Routledge International Handbook of Memory Studies. Ed. by A. L. Tota, T. Hagen. Routledge, London, 2016, 65–76.

77. K. Jõesalu, R. Nugin. Reproducing Identity Through Remembering: Cultural Texts on the Late Soviet Time. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, 2012, 51, 15–48.
https://doi.org/10.7592/FEJF2012.51.joesalu-nugin

78. K. Jõesalu, E. Kõresaar. Working through mature Socialism. 

79. E. Kõresaar, Memory and History.

80. K. Jõesalu. The Meaning of Late Socialism; vt eriti: K. Jõesalu. Dynamics and Tensions of Remembrance.

81. J. Olick. Collective Memory: The Two Cultures. – Sociological Theory, 1999, 17, 3, 333–348, siin 336; J. Olick. The Politics of Regret: On Collective Memory and Historical Responsibility. Routledge, New York, 2007, 9–11.
https://doi.org/10.1111/0735-2751.00083

82. A. Rigney. The Dynamics of Remembrance, 346.

83. Vt kollektiivse mälu uuringute muutumisest lähemalt: M. Tamm. Ajalugu, mälu ja mäluajalugu.

84. A. Erll. Memory in Culture, 113, 124.

85. E. Kõresaar. Life Story as Cultural Memory: Making and Mediating Baltic Socialism Since 1989. – Journal of Baltic Studies, 47, 4, 2016, 2–4.
https://doi.org/10.1080/01629778.2016.1248675

86. E. Laanes. Trauma keelde tõlgitud. 

87. M. Tamm. Ajalugu, mälu ja mäluajalugu, 123–128.

88. M. Miil. Mäng mäluga: 22. september 1944 Eesti NSV päevalehtedes ajavahemikul 1945–1989. – Ajalooline Ajakiri, 2011, 2 (136), 189–222.

89. Samas, 125–128.

90. B. A. Misztal. Theories of Social Remembering. Open University Press, Maidenhead, 2003. 

91. T. Anepaio. Reception of the Topic of Repressions in the Estonian Society. – Pro Ethnologia, 14, 2002, 47−65; T. Anepaio. Eesti mäletab!? Repressiooniteema retseptsioon Eesti ühiskonnas. – Mälu kui kultuuritegur, 206–230.

92. R. Hinrikus. How to Remember? The Social Framework of Reinhold Mirk’s Reminiscences of War. – Soldiers of Memory, 297–316; T. Kirss. Rändlindude pesakonnad. 

93. K. Jõesalu. Dynamics and Tensions of Remembrance. 

94. Mälu- ehk mnemoajaloo mõiste ja kontseptsiooni kohta vt: M. Tamm. History as Cultural Memory: Mnemohistory and the Construction of the Estonian Nation. – Journal of Baltic Studies, 2008, 39, 4, 499–516; Afterlife of Events: Perspectives on Mnemohistory. Ed. by M. Tamm. Palgrave Macmillan, Basingstoke, 2015; põlvkondliku mäletamise dünaamika aspekti kohta vt: K. Jõesalu, R. Nugin. Reproducing Identity Through Remembering; K. Jõesalu, E. Kõresaar. Continuity or Discontinuity: On the Dynamics of Remembering “Mature Socialism” in Estonian Post-Soviet Remembrance Culture. – Journal of Baltic Studies, 2013, 44, 2, 177–203; R. Nugin. The 1970s: Portrait of a Generation at the Doorstep. University of Tartu Press, Tartu, 2015. 
https://doi.org/10.1080/01629778.2013.775849

95. Ülevaadet põlvkondade kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisest 20. ja 21. sajandi Eestis vt: Generations in Estonia: Contemporary Perspectives on Turbulent Times. Ed. by R. Nugin, A. Kannike, M. Raudsepp. Tartu University Press, Tartu, 2016.

96. Leedu kohta vt: I. Šutinienė. Eluloo- ja suulise ajaloo uurimine Leedus. – Mäetagused, 2009, 43, 145–158; 
https://doi.org/10.7592/MT2009.43.shutiniene
Läti kohta vt: B. Bela. Elulood läti ühiskonna uurimise allikana. – Mäetagused, 2009, 43, 159–180.
https://doi.org/10.7592/MT2009.43.bela

97. T. Kirss. Rändlindude pesakonnad; A. Aarelaid-Tart. Cultural Trauma and Life Stories; E. Kõresaar. Introduction; M. Wulf. Shadowlands: Memory and History in Post-Soviet Estonia. Berghahn, London, New York, 2016.

98. K. Mannheim. Das Problem der Generationen. – Kölner Vierteljahreshefte für Soziologie, 1928, 7, 309–330.

99. T. Kirss. Three Generations of Estonian Women; K. Jõesalu, R. Nugin. Reproducing Identity through Remembering; R. Nugin. Negotiating the Past: Some Issues of Transmission of Memories among Estonian Young People. – Studies of Transition States and Societies, 2016, 8, 2, 81–100; R. Nugin. Rejecting, Re-shaping, Rearranging: Ways of Negotiating the Past in Family Narratives. – Memory Studies, 2021, 14, 2, 197–213.
https://doi.org/10.1177/1750698019829865

100. K. Jõesalu. “We Were Children of Romantic Era”. 

101. U. Lember. Silenced Ethnicity: Russian-Estonian Intermarriages in Soviet Estonia (Oral History). Unpublished PhD Thesis. Central European University, Budapest, 2014.

102. T. Jaago. Narrationen von Heimat und Abstammung: Esten und ethnische Minoritäten in Estland erzählen. – Erzählen zwischen den Kulturen. Hrsg. von S. Wienker-Piepho, K. Roth. Waxmann, Münster, New York, München, Berlin, 2004, 173–185, vt ka A. Aarelaid-Tart. Cultural Trauma and Life Stories. 

103. T. Jaago. Nõukogudeaegne migratsioon ja selle ilmnemine omaelulugudes. – Acta Historica Tallinnensia, 2011, 17, 1, 140–149; K. Jõesalu, E. Kõresaar. Continuity or Discontinuity, 196. 
https://doi.org/10.3176/hist.2011.2.09

104. I. Paert. Memory of Socialism and the Russian Orthodox Believers in Estonia. – Journal of Baltic Studies, 2016, 47, 4, 497–512, siin 500.
https://doi.org/10.1080/01629778.2016.1248681

105. T. Jaago. Nõukogudeaegne migratsioon ja selle ilmnemine elulugudes. 

106. Vt Эстония – мой дом: Жизнеописания эстоноземельцев. Cост. В. Паклар. Tänapäev, Tallinn, 2009. Erinevatel andmetel on EKLA-skokku umbes sadakond venekeelset lugu. Eestivenelased on mälestusi kirjutanud ka eesti keeles.

107. Näiteks Tallinna Ülikooli kultuuriuurijate kogemus venelastega elulooliste intervjuude tegemisel 2001–2005 näitas, et ei piisanud venekeelsest keskkonnast pärit intervjueerijast, vaid ka esimesed kontaktid kogukonnaga pidid sõlmima „lojaalselt meelestatud humanitaarharitlased”. A. Аарелайд-Тарт, A. Хачатурян. Дискурс культурной травмы в русскоязычной среде Эстонии. – Социологические исследования, 2006, 10, 57–65.

108. Vt Эстония – мой дом; T. Jaago. Nõukogudeaegne migratsioon ja selle ilmnemine elulugudes, 143, ja konfliktidest vaikimisest samas 145. 

109. Pronkssõduri konfliktile järgnenud kollektiivse šoki olukorras loodi eraalgatus Mäluvara, mis 2010–2011 kogus eestivenelastelt mälestusi nende Eestisse asumisest aastatele 1940–1990 – Mäluvara [koduleht]. 
http://maluvara.edicypages.com (07.07.2020). Seni on see osutunud kõige ulatuslikumaks eraviisiliseks suulise mälu kogumise algatuseks Eestis, mille tulemusena koguti üle 120 eri pikkusega loo kas kirjalikult või intervjuu või elektroonilise küsimustiku vahendusel. Kampaania algataja nägi selles leppimise ja mõistmise aktsiooni, mille eesmärk oli aidata isiklike lugude kaudu mõista venelastest kaasmaalasi kui indiviide, mitte häbimärgistada neid „kollektiivse teisena” (Meie eluteed Eestis. Toim. M. Lepikult. Avaldamata käsikiri autorite valduses).

110. Vt nt Tartu Ülikooli eestivene uurijate digiprojekti Esto-Russica, mis on pühendatud Eesti vene kogukonna elule ja kultuurile: 
http://estorussica.ut.ee/ (07.07.2020). 
Vt I. Paert. Religion and Generation: Exploring Conversion and Religious Tradition Through Autobiographical Interviews with the Russian Orthodox Believers in Estonia. – Generations in Estonia, 188–214.

111. I. Paert. Memory of Socialism. 

112. A. Аарелайд-Тарт, A. Хачатурян. Дискурс культурной травмы в русскоязычной среде Эстонии.

113. I. Paert. Religion and Generation

114. U. Lember. Inter-generational Transmission of Pasts in Late Soviet Estonia: Oral History Perspective in Inter-Marriage Setting. – Generations in Estonia, 159–187.

Back to Issue