Artiklis on keskendutud raskustele, mis on seotud 1941. aastal järelümberasumise käigus Eestist Saksamaale suundunud inimeste rahvuse määratlemisega. Seejuures on arvesse võetud formaalse enesemääratluse ja etnilise identiteedi erinevust. Mitmetest eri tüüpi allikatest, mis sisaldavad infot järelümberasujate rahvuse kohta, ilmneb vastuolusid või ebamäärasust. Artiklis on käsitletud sõdadevahelist Eestit, järelümberasumise aktsiooni ja sõjajärgse aja kontekstis põhjusi, miks on järelümberasujad või nende päritolupered oma rahvust sageli eri olukordades erinevalt määratlenud. Järelümberasumise korralduslik eripära oli seejuures oluliseks põhjuseks, miks ebamäärase etnilise taustaga inimeste osakaal ümberasujate seas oli ebaproportsionaalselt suur.
1. Vt nt Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch-deutscher Geschichte. J. G. Herder-Institut, Marburg, Lahn, 1984, 122; Rand, L. Resettlement
of the German minority from Estonia in 1939–1941. – Rmt: Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Toim T. Hiio, M. Maripuu, I. Paavle. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, Tallinn, 2006, 36.
2. Mõned märkimisväärsemad käsitlused: Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 175–191; Rand, L. Resettlement of the German minority from Estonia in 1939–1941, 38–43; Weiss, H. Järelümberasumine. – Rmt: Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas, III. Toim R. Maasing jt. Kirjastus EMP, Stockholm, 1956, 221–222; Weiss, H. Zur Umsiedlung der Deutschen aus Estland 1939–1941. Erinnerungsbericht. – Zeitschrift für Ostforschung, 1990, 39, 4, 481–502.
3. „Nachumsiedlung ja eestlased“, projektijuht Tõnis Liibek (01.03.2013–31.12.2013); „Järelümberasumine ja identiteet“, projektijuht Olev Liivik (01.03.2014–31.12.2014); „1941. aastal Saksamaale ümberasunute enesemääratlemine ja geograafiline mobiilsus“, projektijuht Olev Liivik (16.02.2015–31.12.2015); „Järelümberasujate rahvus ning rahvusliku eneseteadvuse muutumine ja selle mõjutajad“, projektijuht Olev Liivik (11.01.2016–31.12.2016); „Järelümberasujate rahvus ning rahvusliku eneseteadvuse muutumine ja selle mõjutajad (II)“, projektijuht Olev Liivik (23.01.2017–31.12.2017); „Ostlandist Saksa Reichi. Ümberasumine Eestist Saksamaale enne 1944. aasta Suurt põgenemist“, projektijuht Olev Liivik (19.02.2018–31.12.2018).
4. Valik teemakohaseid artikleid: Liivik, O., Tark, T. Okupeeritud Eestist Saksa Reich’i: täiendusi 1941. aasta järelümberasumise uurimisse. – Tuna, 2016, 2, 58–70; Liivik, O., Tark, T. Aus der Sowjetunion in das Deutsche Reich: Über die Nachumsiedlung aus Estland im Jahre 1941. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 2016, 65, 3, 407–427; Liivik, O. 1941. aasta järelümberasujad Kolmanda Reich’i põgenikelaagris. – Õpetajate Leht, 8. aprill 2016, 24.
5. Vt nt Angelus, O. Tuhande valitseja maa: Mälestusi Saksa okupatsiooni ajast 1941–1944. Kirjastus EMP, Stockholm, 1995, 16; Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 191; Rand, L. Resettlement of the German minority from Estonia in 1939–1941, 43.
6. Liivik, O. Millisest rahvusest olid 1941. aastal Eestist Saksamaale ümberasunud? Rahvuse määramise poliitikatest ja dokumentidest Eesti Vabariigis ümberasumise valguses. (Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat.) Tartu, 2017, 141–145.
7. Plath, U. Põgenikena saksa Reich’is ehk ränne eesti järelümberasujate identsusnarratiivis. – Vikerkaar, 2016, 4–5, 121−135.
8. Dok. 285. Deutsch-sowjetische Vereinbarung über die Umsiedlung aus der Lettischen und Estnischen SSR vom 10. Januar 1941. – Rmt: Diktierte Option. Die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939–1941. Hrsg. von D. A. Loeber. Karl Wachholtz Verlag, Neumünster, 1974, 545, 549–550.
9. Saksamaale siirdunud kodanike nimekirjad. Rahvusarhiiv (RA), Tallinn, ERA.R-34.1.57–60.
10. Major Monahtini kokkuvõte Saksamaale ümberasunute kohta, 5. aprill 1941. RA, ERA. R-2.1.412, 100.
11. Dok. 214. Anordnung des Reichsführers SS [als] Reichskommissar für die Festigung deutschen Volkstums vom 4. August 1941. – Rmt: Diktierte Option, 333.
12. Vrd Liivik, O., Tark, T. Okupeeritud Eestist Saksa Reich’i, 67.
13. Vrd Abschlussbericht. Betrifft: Die Arbeit des Überprüfungskommandos für Baltenflüchtlinge. Latvijas Valsts Vēstures arhīvs (Läti Riiklik Ajalooarhiiv, LVVA), Riia, P-1019.1.3, l 29.
14. Vt nt Weiss, H. Järelümberasumine, 222; Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 190–191. Baltisaksa autorite andmed tuginevad peamiselt baltisakslaste kodukohakartoteegi (Heimatortskartei für Deutschbalten) andmetele.
15. Angelus, O. Tuhande valitseja maa, 16.
16. Rand, L. Resettlement of the German minority from Estonia in 1939–1941, 43; mõningaid üldkäsitlusi, kus järelümberasumist on puudutatud: Eesti ajalugu: kronoloogia. Koost S. Vahtre. Olion, Tallinn, 2007, 251 (ka analoogses 2015. aastal välja antud teoses on need arvud muutumatud: Eesti ajalugu: kronoloogia. Toim S. Rebane. Tänapäev, Tallinn, 2015, 315); Eesti Vabariik 90: Sündmused ja arengud. Toim J. Tamm. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2008, 149. Võrdluseks tasub mainida, et Seppo Zetterbergi hinnangul olnud järelümberasujate seas eestlasi „tuhatkond“ või 29%, vt Zetterberg, S. Eesti ajalugu. Tänapäev, Tallinn, 2011, 483.
17. Saksa Kultuuromavalitsus rajati sügisel 1925 sama aasta algul vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse alusel. Vastavalt 8. juunil 1925 vastu võetud määrusele olid vähemusrahvuste kultuuromavalitsused kohustatud arvet pidama kultuuromavalitsusse kuuluvate isikute üle, kes kanti rahvusnimekirja. See koosnes kahest registrist: registrisse A olid kantud täiskasvanud isikliku sooviavalduse alusel ja registrisse B alla 18-aastased lapsed vanema(te) soovil. Vt lähemalt Laurits, K. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus ja Saksa Kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. (Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat.) Tartu, 2008, 32, 37.
18. Rand, L. Resettlement of the German minority from Estonia in 1939–1941, 36–37.
19. Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 178.
20. Vrd Rahvusse kuuluvuste aluste määramise seadus. Riigi Teataja (RT) 1934, nr 93, art 745; Liivik, O. Millisest rahvusest olid 1941. aastal Eestist Saksamaale ümberasunud, 141–142.
21. Saksamaale ümberasujate nimekirjad ja varade üleandmise aktid koos vastava kirjavahetusega. RA, ERA.R-2.1.412–414; Saksamaale ümberasujate nimekirjad. RA, ERA.R-2.1.413–414; Tallinnast Saksamaale ümberasunute nimekiri. RA, ERA.R-26.5.41; Eestist ümberasumise korras Saksamaale sõitnud isikute nimekirjad. RA, ERA.R-1884.1.7.
22. Nt Anlage zur Anordnung Nr. 32/I. Bundesarchiv (Saksamaa Liiduarhiiv, BArch), Berliin, R 186/32; Anlage 1 zur Anordnung Nr. 55/I, 1. november 1941. BArch, Berliin, R 186/32; Anlage 2 zur Anordnung Nr. 55/I, 1. november 1941. BArch, Berliin, R 186/32.
23. Mitmikidentiteediks võib siinse teemapüstituse seisukohalt pidada olukorda, kui ühe inimese etniline identiteet on moodustunud kokkukuuluvustundest kahe või enama etnilise grupiga, kusjuures eri olukordades võivad domineerida identiteedi erinevad komponendid. Mitmikidentiteetide kohta vt lähemalt nt Ehala, M. Keele rollidest eesti rahvusidentiteedis. – Rmt: Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Toim T. Tammaru, R. Eamets, K. Kallas. Eesti Koostöö Kogu, Tallinn, 2017, 173–174; Ehala, M. Identiteedimärgid: Ühtekuuluvuse anatoomia. Künnimees, Tallinn, 2018, 42–46.
https://doi.org/10.4324/9781315271439-3
24. Dok. 285. – Rmt: Diktierte Option, 546, 555.
25. Samas, 549.
26. Raamot, I. Mälestused, II. Välis-Eesti & EMP, Stockholm, 1991, 208.
27. Vrd Rand, L. Resettlement of the German minority from Estonia in 1939–1941, 39.
28. Vrd Liivik, O. Millisest rahvusest olid 1941. aastal Eestist Saksamaale ümberasunud, 142.
29. Määrus isikutunnistuste ja passide kohta. RT 1930, nr 55, art 372.
30. Vrd Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 182–184, 191; Weiss, H. Järelümberasumine, 221–222; Liivik, O., Tark, T. Okupeeritud Eestist Saksa Reich’i, 63.
31. Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 184; Weiss, H. Järelümberasumine, 221–222.
32. Dok. 207. Bericht der deutschen Umsiedlungskommission aus Riga vom 22. Februar 1941. – Rmt: Diktierte Option, 316.
33. Samas, 317.
34. Olev Liiviku ettekanne „Pure ethnic Germans or national indifferent or multiethnic Estonians? How the national identity of the „Baltic-German“ Nachumsiedler’s reflects from the NKVD investigation files in 1941?“ konverentsil „The Baltic states at 99: Past, Present and Future“, Riia, 21. juuni 2017.
35. Endel Prikki mälestused Michael Drostest. Käsikirja koopia saadud Kalle Lõunalt.
36. Dok. 207. – Rmt: Diktierte Option, 319.
37. Vrd Rand, L. Resettlement of the German minority from Estonia in 1939–1941, 43; intervjuu 1926. aastal sündinud mehega, 1. november 2014.
38. Nt Mäe, H. Kuidas kõik teostus: Minu mälestusi. Kirjastus Välis-Eesti & EMP, Stockholm, 1993, 158; Raamot, I. Mälestused, II, 189; intervjuu 1937. aastal sündinud mehega, 2. veebruar 2018.
39. Nt intervjuu 1931. aastal sündinud mehega, 14. september 2015; intervjuu 1928. aastal sündinud mehega, 7. juuli 2015; intervjuu 1927. aastal sündinud mehega, 20. september 2015.
40. Vrd Liivik, O., Tark, T. Aus der Sowjetunion in das Deutsche Reich, 415.
41. Intervjuu 1935. aastal sündinud naisega, 13. oktoober 2015.
42. Vrd Plath, U. Põgenikena Saksa Reich’is, 126; Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 122.
43. Vrd nt intervjuu 1928. aastal sündinud naisega, 21. detsember 2013.
44. Intervjuu 1927. aastal sündinud mehega, 19. november 2016; sarnane on ka näiteks intervjuu 1928. aastal sündinud naisega, 21. detsember 2013.
45. Etnilise identiteedi kujunemise mehhanismidest seoses ühiskondlike oludega vt lähemalt nt Jansen, E. Sotsiaalne mobiilsus ja rahvuslik identiteet. – Acta Historica Tallinnensia, 2003, 7, 15–30.
46. Vrd Rohtmets-Aasa, H. Eesti Vabariigi sisserändepoliitika aastatel 1920–1923. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014, 20, 22.
https://doi.org/10.12697/AA.2013.1.03
47. Vrd Rohtmets, H. The significance of ethnicity in the Estonian return migration policy of the early 1920s. – Nationalities Papers, 2012, 40, 6, 900.
https://doi.org/10.1080/00905992.2012.742989
48. See ligikaudne hinnang põhineb järelümberasujate nimekirjade võrdlemisel Rahvusarhiivi otsingusüsteemist saadud tulemustega. Sealjuures on arvesse võetud võimalus, et suure osa vastete puhul on tõenäoliselt tegemist nimekaimudega. Täpsemalt on optantide kohta võimalik nentida, et neid pidi järelümberasujate seas olema ligikaudu 3,8%, optantide osakaaluks kogu rahvastikust on hinnatud 4%. Vrd Pilve, E., Saueauk, M. Eesti kodanike opteerimisest pärast Tartu rahulepingu sõlmimist. – Akadeemia, 2009, 10–11, 2154–2155.
49. Intervjuu 1925. aastal sündinud naisega, 12. november 2013; sarnased kirjeldused nt: intervjuu 1918. aastal sündinud naisega, 19. august 2013; intervjuu 1935. aastal sündinud naisega, 13. oktoober 2015.
50. Vrd intervjuu 1918. aastal sündinud naisega, 19. august 2013; intervjuu 1938. aastal sündinud naisega, 28. juuni 2015.
51. Vrd Personaalraamat, VII. A–W (saksa pihtkond). RA, EAA.1239.1.198, l 150; vt ka Loit, A. Tallinlase unistus Nobeli rahupreemiast. – Acta Historica Tallinnensia, 2011, 16, 142–144; Tark, T. Läänemaalastest järelümberasujad: 1941. aastal Saksamaale väljarännanute taustast ja rahvusest. (Läänemaa Muuseumi toimetised, XXII.) Haapsalu, 2019, 267.
52. Vt lähemalt Liivik, O. Holland–Venemaa–Eesti–Saksamaa–Austria: Austria presidendi Alexander van der Belleni perekonna teekond Euroopas. – Õpetajate Leht, 10. veebruar 2017, 24.
53. Nt intervjuu 1931. aastal sündinud mehega, 16. juuli 2015; intervjuu 1925. aastal sündinud naisega, 12. november 2013.
54. Lääne, T. Ines ja Dieter sõitsid autoga Lõuna-Aafrikasse. – Rmt: Lääne, T., Hallik, E. Viimase laevaga vabadusse. Paduvere Talumuuseumi Selts, Tallinn, 2015, 136.
55. Vrd nt Avalikkude algkoolide seadus. RT 1920, nr 75/76, 593–599; Avalikkude keskkoolide seadus. RT 1922, nr 155/156, 748–757; Avalikkude algkoolide seadus. RT 1931, nr 46, art 348; Keskkoolide seadus. RT 1934, nr 47, art 409.
56. Intervjuu 1918. aastal sündinud naisega, 13. november 2013.
57. Liivik, O. Millisest rahvusest olid 1941. aastal Eestist Saksamaale ümberasunud, 142–143.
58. Siseministeeriumi administratiivasjade peavalitsuse akt Hjerta Blauberg’i isikutunnistusel rahvuse nimetuse parandamise asjus. RA, ERA.1.6.80, l 38–41.
59. Vrd Hjerta Blaubergi kartoteegikaart Saksa Kultuuromavalitsuse rahvusnimekirjas. RA, ERA.85.1.542. Vastavalt rahvusnimekirjade pidamise määrusele oli rahvusnimekirja võimalik kanda ainult need isikud, kelle isikut tõendavates dokumentides oli vastavasse vähemusrahvusse kuulumist kinnitav märge. Määruses oli rõhutatud, et selle puudumisel tuli enne oma nime rahvusnimekirja kandmist paluda siseministeeriumil rahvuskirje muuta. Vrd Rahvusnimekirjade pidamise määrus. RT 1925, nr 101/102, 469–470.
60. Vrd Dok. 214. – Rmt: Diktierte Option, 333.
61. Raamot, I. Mälestused, II, 217–218.
62. Liivik, O., Tark, T. Okupeeritud Eestist Saksa Reich’i, 69.
63. Vrd Dok. 202. Anordnung 20/II des Reichsführers SS [als] Reichskommissar für die Festigung deutschen Volkstums vom 19. August 1940. – Rmt: Diktierte Option, 303–304; Der Reichsminister des Inneren. Betrifft: Einbürgerung von Balten-Einwandereren, 27. juuni 1941. BArch, Berliin, R 59/243, 6–7; Dok. 214. – Rmt: Diktierte Option, 333–334; Allgemeine Anordnung Nr. 12/C, 9. veebruar 1942. BArch, Berliin, R 186/31. Vt ka Weiss, H. Järelümberasumine, 222.
64. Anlage zur Anordnung Nr. 32/I. BArch, Berliin, R 186/32; Anlage 1 zur Anordung 55/I, 1. november 1941. BArch, Berliin, R 186/32.
65. Mäe, H. Kuidas kõik teostus, 158; Anlage zur Anordnung Nr. 32/I. BArch, Berliin, R 186/32.
66. Anlage zur Anordnung Nr. 32/I. BArch, Berliin, R 186/32. Sel ajal nimekujuga Fanny von Sivers, nimekirjas ekslikult eesnimi Anny.
67. Nt intervjuu 1931. aastal sündinud naisega, 16. september 2015; sarnane intervjuu on ka näiteks 1925. aastal sündinud naisega, 7. september 2013.
68. Intervjuu 1928. aastal sündinud naisega, 21. detsember 2013.
69. Nt intervjuu 1918. aastal sündinud naisega, 13. november 2013; sama isiku täidetud küsitlusleht; intervjuu 1929. aastal sündinud naisega, 18. september 2015; sama isiku täidetud küsitlusleht.
70. Angelus, O. Tuhande valitseja maa, 16–17.
71. Intervjuu 1930. aastal sündinud mehega, 14. november 2013.
72. Intervjuu 1927. aastal sündinud mehega, 19. november 2016.
73. Intervjuu 1934. aastal sündinud naisega, 14. november 2013.
74. Intervjuu 1935. aastal sündinud naisega, 14. september 2016.
75. Nt intervjuu 1933. aastal sündinud mehega, 15. oktoober 2015; intervjuu 1926. aastal sündinud mehega, 1. november 2014; intervjuu 1935. aastal sündinud naisega, 13. oktoober 2015.
76. Intervjuu 1927. aastal sündinud naisega, 21. detsember 2013.
77. Intervjuu 1938. aastal sündinud naisega, 28. juuni 2015; intervjuu 1925. aastal sündinud mehega, 2. aprill 2016.
