ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
EESTI NÕUKOGUDEAEGSE KULTUURI TÄHENDUSVÄLJADEST HILISSTALINISMIAEGSE DŽÄSSIAJALOO NÄITEL; pp. 89–111
PDF | 10.3176/HIST.2016.1.05

Author
Heli REIMANN
Abstract

Artiklis on arutletud hilisstalinismiaegse džässikultuuri tähenduse üle. Artikli argumendiks on, et Nõukogude Eesti džässikultuuri tähendus avaldub kolme teguri – nõukoguliku riigivõimu, džässi­kultuuri traditsiooni ja muusikute tegevuse – koostoime tulemusel. Iga elementi eraldi käsitledes ja arutluste käigus neid empiiriliste näidetega illustreerides on jõutud järeldusele, et olulisimad aspektid hilisstalinismiaegse džässikultuuri tähenduse mõistmisel on kultuuri ja riigivõimu vahelise suhte dünaamilisus, džässi kultuurilise praktika kohanemisvõimelisus ning muusikute võime nõukogude riigivõimu tingimustes “läbi ajada” ja ennast aktualiseerida.

References

 

1. Džässi kui vastupanukultuuri näidet vt Novikova, I. Black music, white freedom: times and spaces of jazz countercultures in the USSR. – Rmt: Blackening Europe: The African American Presence. Toim H. Raphael-Hernandez. Routledge, New York, 2003, 73–84.

2. Edele, M. Stalinism as a totalitarian society: Geoffrey Hosking’s socio-cultural history. – Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2012, 13, 2, 441–452.
https://doi.org/10.1353/kri.2012.0021

3. Antud artikkel põhineb autori väitekirjas väljapakutud ideedel džässikultuuri analüüsimisel. Vt Reimann, H. Jazz in Soviet Estonia from 1944 to 1953: Meanings, Spaces and Paradoxes. Doctoral dissertation. University of Helsinki, 2015. https://helda.helsinki.fi/handle/10138/157762

4. Ojakäär, V. Sirp ja saksofon. Kirjastus Ilo, Tallinn, 2008, 561.

5. DeVeaux, S. Introduction. – American Music (Special Jazz Issue), 1989, 7, 1, 1–5.

6. Lippus, U. Baltic music history writing: problems and perspectives. – Acta Musicologica, 1999, 71, 1, 52–53.
https://doi.org/10.2307/932903

7. Ainukesed autorile teadaolevad väitekirjad popmuusika vallas on: Vallaste, T. Making Hip-Hop, Making Post-Soviet Estonia. https://repository.library.brown.edu/studio/item/bdr:386204/ (2014); Lauk, T. Džäss Eestis 1918–1945. https://www.yumpu.com/xx/document/view/7315614/tallinna-ulikool-humanitaarteaduste-dissertatsioonid-e-ait/3 (2008).

8. Kasianov, G., Ther, P. A Laboratory of Transnational History: Ukraine and Recent Ukrainian Historiography. CEU Press, Budapest, 2009, 8.

9. Samas, 20.

10. Tamm, M. Kellele kuulub Eesti ajalugu? Sissejuhatavaid märkmeid. – Vikerkaar, 2009, 7–8, 62.

11. Kaljundi, L. Ambitsiooni võiks rohkem olla. – Sirp, 8.6.2007.

12. Tamm, M. Kellele kuulub Eesti ajalugu?, 63.

13. Pettai, E.-C. The convergence of two worlds: historians and emerging histories in the Baltic States. – Rmt: Forgotten Pages in Baltic History. Inclusion and Exclusion in History. Toim M. Housden, D. Smith. Rodopi, Amsterdam, 2011, 273; Saluvere, T., Olesk, S. Millisena paistab meile nõukogude aeg? – Methis, 2011, 7.

14. Tamm, M. Peter Burke ja uus kultuuriajalugu. – Tuna, 2004, 4, 118; Burke, P. Overture. The new history: its past and its future. – Rmt: New Perspective on Historical Writing. Toim P. Burke. Polity Press, Cambridge, 2001, 1–24.

15. Burke, P. Overture, 3–6.

16. Iriye, A. The internationalization of history. – American Historical Review, 1989, 94, 1, 1–10.
https://doi.org/10.2307/1862075

17. Clavin, P. Defining transnationalism. – Contemporary European History, 2005, 14, 4, 421–439.
https://doi.org/10.1017/S0960777305002705

18. Iriye, A. Transnational history. – Contemporary European History, 2004, 13, 211–222; Tyrrel, I. Reflections on the transnational turn in United States history: theory and practice. – Journal of Global History, 2009, 4, 3, 453–474.

19. Bal, M. Working with concepts. – European Journal of English Studies, 2009, 13 (1), 13.
https://doi.org/10.1080/13825570802708121

20. Bourdieu, P. Outline of a Theory of Practice. Cambridge University Press, London, 1997; Giddens, A. The Constitution of Society. Polity Press, Cambridge, 1984.

21. Sztompka, P. Society in Action: The Theory of Social Becoming. University of Chicago Press, 1991, 95.

22. Sewell, W. H. Jr. The concept(s) of culture. – Rmt: Practicing History: New Directions in Historical Writing after the Linguistic Turn. Toim G. M. Spiegel. Routledge, New York, 2005, 76–96.

23. Samas.

24. Johnston, T. Being Soviet: Rumour and Everyday Life under Stalin 1939–1953. Oxford University Press, London, 2011, 178–179.
https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199604036.001.0001

25. Eesti sovetiseerimisest vt Kuuli, O. Muutuvad partei tekstid (1946–1952). – Rmt: Koha­nevad tekstid. Toim M. Kalda, V. Sarapik. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2005, 259–270; Mertelsman, O. The Sovietization of the Baltic States: 1940–1956. KLEIO Ajalookirjanduse Sihtasutus, Tartu, 2003; Zubkova, J. Baltimaad ja Kreml 1940–1953. Varrak, Tallinn, 2009.

26. Kreegipuu, T. Eesti kultuurielu sovetiseerimine: nõukogude kultuuripoliitika eesmärgid ja institutsionaalne raamistik aastatel 1944–1954. – Rmt: Eesti NSV aastatel 1940–1953: Soveti­seerimise mehhanismid ja tagajärjed: Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Toim T. Tannberg. Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus, Tartu, 2007, 353.

27. White, S., Pravda, A. Ideology and Soviet Politics. Macmillan, London, 1988, vii.
https://doi.org/10.1007/978-1-349-19335-6

28. Lepik, P. Nõukogude kultuur ja ideoloogia. – Rmt: Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. Toim K. Kirme, M. Kirme. (Acta Humaniora A19, TPÜ toimetised.) Tallinna Pedagoogika­ülikool, 2001, 14.

29. Samas, 9.

30. Sotsialistliku realismi direktiiv avaldati esmakordselt ajakirjas Literaturnaja Gazeta 25. mail 1932: Hakobian, L. Music of the Soviet Age, 1917–1978. Kantat, Stockholm, 1998, 96.

31. Volkov, S. Shostakovich and Stalin: The Extraordinary Relationship between the Great Composer and the Brutal Dictator. Alfred Knopf, New York, 2004, 16.

32. Hakobian, L. Music of the Soviet Age, 1917–1978, 96.

33. Frolova Walker, M. Russian Music and Nationalism: From Glinka to Stalin. Yale University Press, New Haven, 2007, 313.

34. Taruskin, R. Defining Russia Musically: Historical and Hermeneutical Essays. Princeton University Press, 1997, 373.

35. Розинер Ф. Соцpeaлизм в cовeцкой музыкe. – Rmt: Соцреалистический канон: Сборник статей. Toim Х. Гюнтера, Е. Добренко. Новая Русская книга, Санкт-Петербург, 2000, 166–179.

36. Riikliku Filharmoonia džässikontserdid. – Sirp ja Vasar, 21.9.1946, viide autorile puudub.

37. Taruskin, R. On Russian Music. University of California Press, Berkeley, 2010, 12.

38. Johnston, T. Being Soviet: Rumour and Everyday Life under Stalin 1939–1953. Oxford University Press, London, 2011, 178–179.
https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199604036.001.0001

39. Samas, 169.

40. Vt lähemalt Ward, C. Stalin’s Russia. Arnold, London, 1999; Ždanovi kõne ajakirjade Zvezda ja Leningrad vastu avaldati ajalehes Sirp ja Vasar 14.8.1948.

41. Milovski, S. Džässmuusikast. – Sirp ja Vasar, 19.10.1946.

42. 1940. aastate teisel poolel toimus rünnak kogu modernse tantsumuusika vastu, mille üheks olu­lisemaks objektiks sai fokstrott.

43. Ülevaade “Suure sõpruse” kampaaniast põhineb: Herrala, M. The Struggle for Control of Soviet Music from 1932 to 1948: Socialist Realism vs. Western Formalism. The Edwin Meller Press, Lewiston, 2012; Tomoff, K. Creative Union: The Professional Organization of Soviet Composers, 1939–1953. Cornell University Press, London, 2006.

44. Tomoff, K. Creative Union, 122.

45. V. Muradeli ooperist “Suur sõprus”. UK(b)P Keskkomitee otsus 10. veebruarist 1948. – Sirp ja Vasar, 14.2.1948.

46. Utjossov, L. Kutse tantsule. – Sirp ja Vasar, 24.4.1948.

47. Oб одной антипатриотической группе театральных критиков. – Pravda, 28.1.1949.

48. Tomoff, K. Creative Union, 154.

49. Sirp ja Vasar, 8.9.1949.

50. Uuesti mainitakse džässi artiklis “Laulust ja kergest muusikast” Sirbis ja Vasaras 18.12.1953.

51. Горяева Т. Политическая цензура в СССР. 1917–1991 гг. Росспен, Москва, 2009, 9.

52. Kreegipuu, T. Parteilisest tsensuurist Nõukogude Eestis. – Methis, 2011, 5, 27.
https://doi.org/10.7592/methis.v5i7.534

53. Džässist ja tsensuurist loe lähemalt: Reimann, H. Jazz and Soviet censorship: the example of late-Stalinist Estonia. – Danish Musicology Online, 2016, 147–164.

54. Sirp ja Vasar, 20.8.1949.

55. Pedusaar, H. Boba: mees kui orkester. Infotrükk, Tallinn, 2000, 101.

56. Tomoff, K. Creative Union, 5.

57. Vladimir Sapožnin oli Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestri dirigent.

58. Protokoll on säilitamisel Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, MO 276-4. Koosolek toimus 11.11.1946.

59. Горяева Т. Политическая цензура в СССР. 1917–1991 гг., 135.

60. Dokument on säilitamisel Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.

61. Cushman, T. Notes from Underground: Rock Music Counterculture in Russia. Sunny Press, Albany NY, 1995, 37.

62. Samas, 38.

63. Termini “kultuuritööstus” sobimatusele nõukogude kultuuri kontekstis vihjab ka Birgit Beumers (Beumers, B. Pop Culture Russia!: Media, Arts, and Lifestyle. ABC-CLIO, Santa Barbara, 2005, 11. Plaaditööstus sai Nõukogude Liidus alguse 1964. aastal firma Melodija rajamisega).

64. Riigiaparaadi juhtimisest vt Kreegipuu, T. Eesti kultuurielu sovietiseerimine, 352–388.

65. ENSV Riiklik Filharmoonia loodi 4. veebruaril 1941. Järgnenud sõjaaastail selle järjepidevus katkes, asutus taastati novembris 1944.

66. Aastail 1940–1941 oli Raadiokomitee ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures; 1941–1944 oli eestikeelsete saadete toimetus üleliidulise Raadiokomitee juures Moskvas ja Leningradis; 1944–1946 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures; 1946–1949 ENSV Ministrite Nõukogu juures; 1949–1953 oli Raadioinformatsiooni Komitee ENSV Ministrite Nõukogu juures. Allikas: http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590

67. Ojakäär, V. Sirp ja saksofon, 269.

68. DeVeaux, S. Constructing the jazz tradition: jazz historiography. – Black American Literature Forum, 1991, 25, 3, 489.

69. Samas.

70. Bebop on džässistiil, mis tekkis 1940. aastate esimesel poolel ja sai modernse džässi süno­nüü­miks. See muutis džässi lihtsakõlalisest tantsumuusikast nõudlikumaks muusikastiiliks, mida ise­loo­mustab kiire tempo, sage akordide vaheldumine ja tehniline virtuoossus.

71. DeVeaux, S. Constructing the jazz tradition, 495.

72. DeVeaux, S. Core and boundaries. – Jazz Research Journal, 2005, 2, 15–30.
https://doi.org/10.1558/source.v2i1.15
https://doi.org/10.1558/jazz.v2i1.15

73. Atkins, T. E. Towards a global history of jazz. – Rmt: Jazz Planet. Toim T. E. Atkins. University Press, Mississippi, 2003, xiii.

74. Termin “multivocality” vt Bakhtin, M. M. The Dialogic Imagination: Four Essays. University of Texas Press, Austin, 1981.

75. Ameerikaliku džässi paradigmas on rass kujunenud kontseptiks, mille kaudu džässi defi­neeritakse.

76. Weitz, E. D. Racial politics without the concept of race: reevaluating Soviet ethnic and national purges. – Slavic Review, 2002, 61, 1, 17.

77. Näiteks intervjuu Uno Loobiga 1.10.2011.

78. Ojakäär, V. Tänapäeva Ameerika džässimuusikast. – Sirp ja Vasar, 20.8.1949.

79. Pedusaar, H. Boba: mees kui orkester, 98.

80. Autori intervjuu Oleg Sapožniniga 23.4.2014.

81. Autori intervjuu Udo Treufeldtiga 17.10.2013.

82. Sissejuhatus. Swing Clubi almanahh, 2.

83. Bebopi vastu. Swing Clubi almanahh, 19.

84. Samas, 20.

85. Samas, 21.

86. Autori intervjuu Uno Loobiga 1.10.2011.

87. Ojakäär, V. Sirp ja saksofon, 280.

88. Vt Parsons, T. The Social System. Free Press, New York, 1951; Weber, M. Selection in Translation. Cambridge University Press, 1978; Geertz, C. The Interpretation of Culture. Basic Books, New York, 1973.

89. Swidler kasutab oma mudeli tähistamiseks terminit “culture in action”.

90. Swidler, A. Culture in action: symbols and strategies. – American Sociological Review, 1986, 51, 4, 273–286.
https://doi.org/10.2307/2095521

91. Swidler, A. Talk of Love: How Culture Matters. University of Chicago Press, 2001, 19.

92. Samas, 40.

93. Swidler, A. Culture in Action, 277.

94. Eneseaktualiseerimine vt Maslow, A. H. Motivation and Personality. Harper & Row, New York, 1970.

95. Lüdtke, A. The History of Everyday Life: Reconstructing Historical Experiences and Ways of Life. Princeton University Press, 1995.

96. Ritter, R. The radio – a jazz instrument of its own. – Rmt: Jazz Behind the Iron Curtain. Toim G. Pickhan, R. Ritter. Peter Lang, Berlin, 2010, 45.

97. Ojakäär, V. Sirp ja saksofon, 280.

98. Autori intervjuu Udo Treufeldtiga 17.10.2013.

99. Autori intervjuu Kalju Terasmaaga 12.10.2011.

100. Autroi intervjuu Udo Treufeldtiga 17.10.2013.

101. Durkheim, E. The Elementary Forms of Religious Life. Free Press, New York, 1995.

102. Viis salvestati esmakordselt 1948. aastal Leeds Music Corporationis vokaaltrio Andrews Sistersi poolt (Ojakäär, V. Sirp ja saksofon, 271).

103. Allikas: raadiosaade “Papa Valter pajatab”, 16.6.2007. http://arhiiv.err.ee/vaata/papa-valter-pajatab-papa-valter-pajatab-mickey-s

104. Tomoff, K. Creative Union, 5.

105. Pedusaar, H. Boba: mees kui orkester, 102.

106. Saunier, P.-Y. Going Transnational? News from Down Under: Transnational History Symposium, Canberra, Australian National University, September, 2004. – Historical Social Research, 2006, 31(2), 118–131.

107. Vt lähemalt Reimann, H. Late-Stalinist ideological campaigns and the rupture of jazz: “jazz talk” in the Soviet Estonian cultural newspaper Sirp ja Vasar. – Popular Music, 2014, 33, 3, 509–529.
https://doi.org/10.1017/S0261143014000373

108. Vaata antud teemal lähemalt Reimann, H. Four spaces four meanings: narrating jazz in late-Stalinist Estonia. – Rmt: Jazz and Totalitarianism. Toim B. Johnson. Routledge, London, 2016, 69–93.

109. Rasula, J. The jazz audience. – Rmt: Cambridge Companion to Jazz. Toim M. Cooke, D. Horn. Cambridge University Press, London, 2002, 55.

110. Mertelsman, O. The Sovietization of the Baltic States; Fürst, J. Late Stalinist society: history policies and people. – Rmt: Late Stalinist Russia: Society between Reconstruction and Reinvention. Toim J. Fürst. Routledge, London, 2006, 4–36.

111. Autori intervjuu Uno Loobiga 1.10.2011.

112. Antud küsimuse üle on lähemalt arutletud

artiklis Reimann, H. Four spaces four meanings, 69–93.

113. Aarelaid, A. Ikka kultuurile mõeldes. Virgela, Tallinn, 1996, 54.

 

Back to Issue