ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
VISIOONIDEST TEGURIKS HARIDUSPOLIITIKAS: EESTI HARIDUSIDEOLOOGIA PEASUUNAD JA ÜHISKONDLIK ORGANISEERUMINE ESIMESE MAAILMASÕJANI; pp. 74–95
PDF | doi: 10.3176/hist.2014.1.03

Author
Väino Sirk
Abstract

Artiklis on vaadeldud eesti haridusalase mõtte peasuundi ja nende seostumist koolipoliitilise initsiatiivi kandepinna moodustanud eestlaste ühiskondliku organiseerumisega. On uuritud oma­valitsusliku printsiibi ja rahvusliku kaitsestrateegia suhteid haridusideoloogias, millega seostub probleem eliidi valmisolekust vastutuse võtmiseks maa hariduselu saatuse eest.

References

1.        Tobien, A. v. Die Agrargesetzgebung Livlands im 19. Jahrhundert. I Band: Die Baurerverordnung von 1804–1819. Puttkammer&Mühlbrecht, Berlin, 1899, 384–385.

2.        Aadel ja pastorid pidasid talurahvakooli ülitähtsaks teguriks provintside eripära ning -staatuse säilitamisel. Vallakoolide ülalpidamine pandi talurahva- ja kooliseadustega kogukondadele, kuid ka mõisate panus – nii kohustuslik kui ka vabatahtlik – oli oluline: Elango, A. jt. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koost ja toim E. Laul, toim V. Varik. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 2010, 186–188. Talurahvakool oli ühest küljest ofitsiaalne, mõis­nike ja pastorite juhitav ning kontrollitav institutsioon, teisest küljest aga rahvakultuuri osa, mis sai ärkamisajal üheks eesti identiteedi loojaks.

3.        Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoim E. Laul. Valgus, Tallinn, 1989, 305–308.

4.        Kersti Lusti järgi “Köler sah im Staat eine höhere Gewalt, einen Rechtsprecher und einen Vermittler im Konflikt zwischen Esten und Deutschen, den “alleinigen Retter der Esten””: Lust, K. Johann Köler (1826–1899), ein Vorkämpfer der estnischen Nationalbewegung im 19. Jahrhundert. – Rmt: Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum der 19. und frühen 20. Jahrhunderts. Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Band 17. Hrsg. von N. Angezmann, W. Lenz, K. Maier. LIT Verlag Dr. W. Hopf, Berlin, 2011, 209.

5.        Vassar, A. “Kalevipoja” selts Virumaal aastatel 1876–1881. – Rmt: Ajaloo järskudel radadel. Toim J. Kahk. Eesti Raamat, Tallinn, 1966, 178–185.

6.        Juba 1870. aastal esitas Jakobson koolmeistrite ja kogukondade huve väljendava rahvakooli juht­asutuse idee. Vt lähemalt Sirk, V. Rahvakooli juhtimise ja järelevalve probleem eesti ühis­kondliku liikumise põhidokumentides ning pedagoogilises kirjasõnas (ärkamisajast Esimese maailmasõjani). – Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 7–10, 23.

7.        Vt lähemalt Daukšte, V. Die “Geschichte des Livländischen Volksschulwesens” von Johann Heinrich Guleke im Gesamtbild der lettischen Schulgeschichte. – Rmt: Guleke, J. H. Geschichte des livländischen Volksschulwesens herausgegeben von Detlef Kühn und Vija Daukšte. Beiträge zur Schulgeschichte. Band 6. Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, Lüneburg, 1997, 19, 21.

8.        Jakobson, C. R. Kolm isamaa kõnet, II. Võitlemised Eesti vaimupõllul (peetud 24. jaanikuu päeval 1870). – Rmt: Jakobson, C. R. Valitud teosed, I. Koost R. Põldmäe. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1959, 314–316.

9.        Kruus, H. Eesti Aleksandrikool. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1939, 240.

10.     Smith, A. D. The Nation Made Real: Art and National Identity in Western Europe, 1600–1850. Oxford University Press, Oxford, 2013, 6–9.

11.     Siseministeeriumi avaldus (1868), et “väga soovitav oleks, et asutajate kaunis mõte asutada puht­vene rahvakooli (tšisto russkoje narodnoje utšilištše) Baltimail teostuks võimalikult kiires tulevikus”, tunnistati küll peagi eksituseks (Kruus, H. Eesti Aleksandrikool, 39). Ometi näitab see selgelt, et talupojakeelne õppeasutus ei mahtunud vene ametnike maailmapilti.

12.     Hurt, J. Eesti Aleksandri-kool. Üks tähtis kuulutus ja palve kõigele Eestirahvale. – Rmt: Hurt, J. Looja ees. Koost H. Runnel. Ilmamaa, Tartu, 2005, 195.

13.     Laar, M. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2005, 157.

14.     Tammiksaar, E. Alexander Theodor von Middendorffi tegevus Liivimaa põllumajanduse eden­dajana ning tema seosed eesti rahvusliku liikumisega. – Rmt: Vene aeg Eestis. Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Koost T. Tannberg. (Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae, 14[21].) Tartu, 2006, 193.

15.     Tsiteeritud teosest: Kruus, H. Eesti Aleksandrikool, 236.

16.     Kruus, H. Eesti Aleksandrikool, 236.

17.     Alates 1810. aastast tegutsenud abipiibliseltse ei saa pidada talupoegade omaalgatuseks, kuid neis saadud kogemus virgutas eestlaste organiseerumisvõimet ka ärkamisajal: vt lähemalt Aarma, L. Piibliseltside tegelased Eestis heategevuse edendajatena 19. sajandi esimesel vee­randil. – Rmt: Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogu­mik. Toim E. Jansen, J. Arukaevu. Eesti Ajalooarhiiv, TA Ajaloo Instituut, Tartu, 1995, 51–74.

18.     Eestimaalt. Koolivalitsuse muutmine. – Olevik, 23.12.1885.

19.     Karjahärm, T. Konstantin Pätsi poliitilised ideed. – Rmt: Konstantin Pätsi tegevusest. Artiklite kogumik. Koost K. Arjakas. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Tallinn, 2002, 74, 78, 79.

20.     Päts, K. Vaba algatus hariduse alal. – Rmt: Päts, K. Eesti riik, I. Koost T. Karjahärm. Ilmamaa, Tartu, 1999, 396.

21.     V. Reiman nimetas veel 1910. aastal “pahempoolseid” ja “käremeelseid” lehti, nagu Olevik, Teataja, Uudised, Vaatleja, Sõnumid, Õigus, Virulane ning Tallinna Teataja, kus vastuseisu minis­teeriumi­koolidele “tembeldatakse tagurluse ja kirikluse salapüüdeks”: Reiman, V. Ajamärgid. – Rmt: Reiman, V. Mis meist saab? Koost H. Runnel. Ilmamaa, Tartu, 2008, 363.

22.     Reiman, V. Selguse poole. – Rmt: Reiman, V. Mis meist saab?, 343–347, 350.

23.     Traat, A. Vallareform Eestis 1866. aastal. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1968, 17, 1, 15.

24.     1876. aasta talvel palus Aleksandrikooli peakomitee vallavalitsustel organiseerida rahakogumist ja koolile annetusi saata. Peagi tuli aga J. Hurdal tõdeda, et kiri olevat kohati küll “kaunist vilja kandnud, aga suuremale hulgale olevat tema niisama mõjunud kui hane selga vesi” (Kruus, H. Eesti Aleksandrikool, 77).

25.     Eestirahwa saadikute märgukiri. – Sakala, 15.8.1881.

26.     Jansen, E. Selts ja seisus 19. sajandi teise poole Eesti ühiskonnas. – Rmt: Seltsid ja ühiskonna muutumine, 40.

27.     Kruusberg, A. Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi algpäevilt. Kultuurilooliste materjalide kogu. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1926, 13.

28.     1911. aastal oli Lõuna-Eestis 53 ja Põhja-Eestis 37 eesti põllumeesteseltsi: Andresen, A. jt. Eesti ajalugu, V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tegevtoim T. Karjahärm, T. Rosenberg. Peatoim S. Vahtre. Ilmamaa, Tartu, 2010, 127.

29.     Eellend, J. Cultivating the Rural Citizen. Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia. Toim A. M. Kõll. (Studia Baltica. Serie II: 1.) Stockholm University, 2007, 108, 117.

30.     Lust, K. Eestikeelse Liivimaa talupoegade suhtumine talude päriseksostmisse 1863–1882. – Rmt: Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, II. Koost T. Tannberg, B. Woodworth. (Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae, 18[25].) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2010, 252.

31.     Eriarvamused tekkisid talurahvale vajaliku põllutöökooli astme küsimuses. Põllumeesteselt­sides toimus seisukohtade võitlus, kus sajandivahetuseks sai ülekaalu keskastmekooli mõte. Mõis­ni­kud pidasid aga alamastmekooli enamasti küllaldaseks. Vt lähemalt Sirk, V. Hariduspoliitiline võitlus põllumajandusõppeasutuste rajamise eest Eestis (1890. aastaist 1917. aastani). – Rmt: Hariduse ja kooli ajaloost Eestis. Koost ja toim E. Laul. Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Tallinn, 1979, 74–75.

32.     Jaanus Arukaevu sõnul kehastas J. Tõnisson oma isikus tihedat sidet eestlaste haridus- ja majandus­elu vahel: Arukaevu, J. Eesti ühiskonna organisatsiooniline struktuur 20. sajandi algul. – Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 1994, 43, 261.

33.     Arukaevu, J. Eesti ühiskonna organisatsiooniline struktuur, 43, 264.

34.     Eesti ärkamisaja tegelaste koosolek 11. septembril 1878. – Eesti Kirjandus, 1921, 4, 124–127.

35.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905. – Rmt: Karjahärm, T. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Argo, Tallinn, 2013, 285.

36.     Vt lähemalt Kruus, H. Liivimaa rüütelkonna rünnak eesti seltside vastu 1881. aastal. – Rmt: Kruus, H. Eesti ajaloost XIX sajandi teisel poolel. 60.–80.-ndad aastad. Lühiuurimusi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957, 200–211; Kruusberg, A. Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi alg­päevilt, 32.

37.     Eellend, J. Cultivating the Rural Citizen, 125.

38.     Rosenberg, T. Saksa ja eesti näitused Tartus 1857–1913. – Rmt: Rosenberg, T. Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2013, 333.

39.     Johan Eellendi järgi: “The exhibitions focused on presenting results rather than methods”: Eellend, J. Cultivating the Rural Citizen, 141.

40.     Valitsus põhjendas keeldumist muuhulgas asjaoluga, et Liivimaa põllumajandus oli juba heal järjel ja riigi abi vajati teistes kubermangudes: Riigivarade ministeeriumi põllutöödepartemang Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi juhatusele 3.5.1882. Eesti Ajalooarhiiv (EAA), f 1185, n 1, s 610, l 12.

41.     Vt lähemalt Sirk, V. Hariduspoliitiline võitlus põllumajandusõppeasutuste rajamise eest Eestis, 73–74.

42.     Raamot, J. Põllutöökooli asjust. – Olevik, 27.1. ja 3.2.1898; Raamot, J. Missugune peab Eesti põllutöökool olema? – Teataja, 3. ja 4.2.1903.

43.     Eellend, J. Cultivating the Rural Citizen, 170.

44.     Karjahärm, T. 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese Vene revolutsiooni eel. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 1974, 23, 1, 39.

45.     Vt näiteks: Tartu maakonnakomitee koosoleku (7.–8. oktoober 1902) protokoll. Venemaa Riiklik Ajalooarhiiv (Sankt-Peterburg), f 1233, n 1, s 237, l 85.

46.     Труды местных комитетов о нуждах сельскохозяйственной промышленности, XX. Лифляндская губерния. С.-Петербург, 1903, 1, 17.

47.     Труды местных комитетов о нуждах сельскохозяйственной промышленности, XLVIII. Эстляндская губерния. С.-Петербург, 1903, 146.

48.     Samas, 69.

49.     Jaan Raamot kirjutas: “Mispärast oli meie kreisi ja kubermangude komiteedes [Mõeldud on 1902. aasta erinõupidamist – V. S.] nii wähe Eesti saadikuid? Esiteks küll sellepärast, et saks­lased Eesti saadikuid sealt eemale tõrjusiwad, teiseks, et meil sinna asjatundjaid ka wäga wähe saata oli.” (Raamot, J. Missugune peab Eesti põllutöökool olema?, 1. – Teataja, 3.2.1903.)

50.     Vt lähemalt Kuum, J. Aianduse ja mesinduse kutsehariduse arengust Eestis (1940. aastani). Eesti Põllumajanduse Infokeskus, Tallinn, 1991, 51–55.

51.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905, 287.

52.     Sirk, V. Kutseharidus Eestis 19. sajandi algusest 1917. aastani. Valgus, Tallinn, 1983, 139.

53.     E. V[int]. Eesti Põllumeeste Keskselts. – Rmt: Eesti entsüklopeedia, II. Peatoim R. Kleis. K/Ü Loodus, Tartu, 1933, 794.

54.     Vt lähemalt Sirk, V. Põllumajanduslik mõte ja põllumajanduslik kirjandus Eestis 19. sajandi keskpaigast 1917. aastani. – Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 1994, 43, 2, 191–199.

55.     Sirk, V. Kutseharidus Eestis 19. sajandi algusest 1917. aastani, 191.

56.     Ainus selline kool tegutses Laiksaares õigeusu kirikukooli juures aastail 1914–1917: vt lähemalt Kollamaa, A. Laiksaare rahvapõllutöökoolist (1914.–1915. a). Märts 1970. Käsikiri Tallinna Ülikooli Teadusliku Raamatukogu Baltika kogus. [Pärnu] 1970, 11–15.

57.     Высочайше утверждённое положение Комитета Министров: О порядке выполнения пункта седьмого Именнаго Высочайшего указа 12. дек. 1904 года в отношении иноплемённых народностей. – Полное Собрание Законов Российской империи. Собрание третие. Том XXV. 1905. Отделение I. Санктпетербург, 1908, № 26452, 548.

58.     Vt lähemalt Kinkar, F. Eesti haridusseltside ajaloost. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1996,
34–36.

59.     Wittram, R. Geschichte der baltischen Deutschen. Grundzüge und Durchblicke. Verlag von W. Kohlhammer, Stuttgart, 1939, 168.

60.     Kinkar, F. Eesti haridusseltside ajaloost, 72.

61.     Повеление императора Николая II. О введении в частных учебных заведениях При­балтийского края преподавания на местных языках. Циркуляр по Рижскому Учебному Округу. Апрель–май. 1906, № 4–5, 171–172.

62.     Vrd Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus: moderniseerimise strateegiad. Argo, Tallinn, 2012, 268, 270.

63.     Kinkar, F. Eesti haridusseltside ajaloost, 203.

64.     Elango, A. jt. Eesti kooli ajalugu. 2. köide, 493.

65.     Kinkar, F. Eesti haridusseltside ajaloost, 203.

66.     R. [Reiman, V.] Kes usub meie kuulutust! – Postimees, 19.3.1913.

67.     Nii oli Tallinnas 1904. aastal põhirahvusele võidu toonud linnavolikogu valimiskampaanias tähtis osa 1901. aastal asutatud spordiseltsil Kalev: Tallinna ajalugu. XIX sajandi 60-ndate aastate algusest 1965. aastani. Koost R. Pullat. Eesti Raamat, Tallinn, 1969, 69.

68.     Smith, A. D. The Nation Made Real, 15.

69.     Tallinna linna majapidamine 1905–1915. [Koost E. Laaman.] Tallinna Linnaameti väljaanne, Tallinn, 1916, 56.

70.     Samas, 62.

71.     Tartu Naisselts 1907–1935. Tartu, 1937, 26.

72.     Arukaevu, J. Eesti ühiskonna organisatsiooniline struktuur, 264.

73.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905, 282.

74.     Eesti Rahwameelne Eduerakond. Eeskawa ja tegewuse juhtmõtted. Erakonna üleüldisel koos­olekul 8. weebr. 1909 hääks kiidetud. Tartu, 1909, 13.

75.     Alles vahetult veebruarirevolutsiooni järel deklareeris Peeter Põld: “Pääle emakeelse ja rahvus­lise alg- kui ka keskkooli ei tunnista meie teist kooli oma lastele maksvaks.” Eestikeelse ülikooli nõude seostas ta nüüd laialipaisatud kõrgharitlaste kodumaale naasmisega: Rahvakoosolek Tartus 6. märtsil 1917. – Rmt: Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. Eesti riikluse alusdokumendid 1917–1920. Koost A. Pajur. Rahvusarhiiv, Tartu, 2008, 43–44.

76.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905, 287.

77.     Elango, A. jt. Eesti kooli ajalugu. 2. köide, 514.

78.     Eesti Rahwameelne Eduerakond. Eeskawa ja tegewuse juhtmõtted, 13.

79.     Idee eesti keelest kui üldkohustuslikust ainest kesk- ja kommertskoolides aktualiseerus esimese maailmasõja ajal, mil leiti, et “ka wõõrastele on teda tarvis”: J. M. [Jakob Mändmets?] Koha­lik­kude keelte õpetusest keskkoolides. – Päevaleht, 1.(14.)8.1916.

80.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905, 285.

81.      “Rahvakoolis, maal ja linnas /.../ olgu Eesti keel õpetusekeeleks”: Bürgermusse koosoleku otsused (27.–29. november 1905). – Rmt: Karjahärm, T. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Argo, Tallinn, 2013, 374.

82.     Eesti Rahwameelne Eduerakond. Eeskawa ja tegewuse juhtmõtted, 14.

83.     Rahvakoosoleku otsused Talli vallas Pärnumaal. 13. detsember 1905. – Rmt: Karjahärm, T. 1905. aasta Eestis, 451.

84.     Eestimaa rahvakooliõpetajate märgukiri. Liivimaa rahvakooliõpetajate märgukiri. – Rmt: Karjahärm, T. 1905. aasta Eestis, 357–359.

85.     Raftery, D., McDermid, J., Jones, G. E. Social change and education in Ireland, Scotland and Wales: historiography on nineteenth-century schooling. – Rmt: Social Change in the History of British Education. Toim J. Goodman, G. McCulloch, W. Richardson. Routledge, London, 2008, 51.

86.     Samas.

87.     Vt lähemalt Reiman, V. Selguse poole. – Rmt: Reiman, V. Mis meist saab?, 351; Ots, L. Oskar Kallas ja eesti haridus. – Rmt: Oskar Kallas. Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst. Koost K. Aru. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998, 122–123.

88.     Surve haridusseltside erakoolidele oli valitsuse poolt nii tugev, et ka baltisakslaste hulgas avaldati soovi minna saksa õppekeelega koolides osaliselt üle vene keelele: Kupffer, K. Die Schulfrage für uns baltische Deutsche. Rede auf der Mitgliederversammlung des D. V. in Riga am 27. Febr. 1913. – Kalender der deutschen Vereine in Liv-, Est- und Kurland 1914, 8-Jahrgang. Riga, 74–77.

89.     Raag, R. Talurahva keelest riigikeeleks. AS Alex, Tartu, 2008, 118–119.

90.     Elango, A. jt. Eesti kooli ajalugu. 2. köide, 543.

91.     Tartu Puškini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis õpetati 1913/14. õppeaastal I–VII klassini prantsuse ja saksa keelt võrdselt 26 nädalatundi ning inglise keelt 12 nädalatundi: 1913/14. õppeaasta tunniplaan. EAA, f 406, n 1, s 33, l 1–2.

Aare Pilve järgi on eesti kultuuri enesetaju puhul olemuslik, et “kokkupuude teisesusega on alati aldis muutuma kokkupuuteks sekundaarsusega”: Pilv, A. “Sa oled mul teine”: teisesusest eesti kultuuri eneseanalüüsis. – Rmt: Rahvuskultuur ja tema teised. Toim R. Undusk. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2008, 68.

Back to Issue