ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
RESPONSES OF THE ESTONIAN LUTHERAN CHURCH TO THE ANTI-RELIGIOUS CAMPAIGN, CHANGES IN THE WORLD VIEW AND VALUES 1958–1964; pp. 89–114
PDF | doi: 10.3176/hist.2013.1.04

Author
Riho Altnurme
Abstract

From 1958 to 1964, the Lutheran Church in Estonia, as other churches in the Soviet Union that time had to face a strong anti-religious campaign. Even though religion was deprecated, for ideological reasons, all through the existence of the Soviet Union, the intensity of the campaign peaked during the Khrushchev years. It could be claimed that a decisive blow to the social status of the churches was struck in the 1960s. Admittedly, the same period was a time of active secularisation in free Western societies as well, but this was a voluntary trend, driven by the thought schools and changing behaviour patterns of the era. This article discusses the responses of Lutheran clergy in Estonia of that time to the surrounding social processes, particularly to the anti-church campaign and the associated attacks against persons, as well as the changes in general thought patterns, which affected public mentality. Documents in the archives of the Consistory of the Lutheran Church were used as the primary sources. From the research, Arch­bishop Jaan Kiivit sen. (1906–1971, Archbishop 1949–1967) generally emerges as a balancing influence between defiant clergy members and state power. The Archbishop tried to control the activities of the church, making sure that expressions of protest, if any, would move between himself and the commissioner for religious affairs, as required by the relevant regulations. In that, he was not particularly active. Speaking at various meetings of clergy members, he communicated a message of difficult times, which are not insurmountable and have to be survived with God’s help. He could draw on good examples from the history of the Christian church: early Christianity, the period after the Great Northern War in Estonia, the Moravian church movement. Local theologians, in their discussions, offered solutions trying to interpret the situation of the church on the basis of modern thought schools. For them, the development of science and technology in the 1960s was not something directly in opposition with the ideas of the church. The church was not to deny its own identity admitting the conflict of science and religion but, rather, had to start proclaiming the Christian message in new ways. The external down­fall offered a chance for internal cleansing. Some theologians recognised the anti-church effect of modern thought schools and the growing fear of being associated with a church, caused by anti-religious attacks. However, they also saw two potential benefits of the anti-church propaganda: it was helping the church to see its own shortcomings and it drew public attention to the existence of the church as such, which would otherwise have been kept silent in public. Alongside these thoughts, there was also resignation under particularly strong anti-religious attacks, an understanding that any resistance could cause even fiercer assaults. Working harder and better was seen as a classic solution to overcome the difficulties, both by clergy members in churches and by churchgoers working in lay institutions. Sermons also had to address any atheists in the audience, with the quality of sermons being an important consideration. Direct expressions of opposition or protests were quite rare, with only a few spontaneous protest actions by clergy members (mostly in the form of protest letters). A notable larger initiative was the protest against the rise of insurance payments for churches in 1963, which many perceived as unfair and which has remained in the memory as an indication of the anti-religious policy of the 1960s. ‘Work and be watchful’ could be a concise summary of the position of the Lutheran Church with regard to its task during the atheism campaign.

References

1. Suurbritannia näidet 1960. aastate sekulariseerumisest vt Brown, C. The Death of Christian Britain. Routledge, London, 2001, 170–192. Põhjalikumalt kirjeldab 1960. aastail religioonis toimunud muutusi USA-s ja Lääne-Euroopas: McLeod, H. The Religious Crisis of the 1960s. Oxford University Press, Oxford, 2007.

2. Kogu Nõukogude Liidu kampaania kohta, eelkõige õigeusu kiriku suhtes vt Davies, N. A Long Walk to Church. A Contemporary History of Russian Orthodoxy. Westview Press, Cambridge, 2003, 33–45 või Шкаровский М. Русская Православная Церковь при Сталине и Хрущеве: Государственно-церковные отношения в СССР в 1939–1964 годах. Крутицкое Патриаршее подворье, Москва, 1999, 359–393. Laiemat Kesk- ja Ida-Euroopa perspektiivi pakub: Im Räderwerk des “real existierenden Sozialismus”. Kirchen in Ostmittel- und Osteuropa von Stalin bis Gorbatschow. Hrsg. von H. Lehmann, J. H. Schjørring. Wallstein, Göttingen, 2003. Värskeim käsitlus kampaa­niast Eestis: Remmel, A. Religioonivastane võitlus Eesti NSV-s aastail 1957–1990. Tähtsamad insti­tut­sioonid ja nende tegevus. (Dissertationes theologiae Universitatis Tartuensis, 24.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2011. Teatavasti oli Nõukogude riik kogu oma olemasolu ajal põhimõtteliselt usuvaenulik, kuid usuvastane võitlus käis siiski kampaaniatena, millest Eesti kirikute jaoks ongi olu­lisim Hruštšovi ajal toimunu, kuna varem oli Eesti veel iseseisev. Eesti luteri kiriku kohanda­mi­sest nõukogude süsteemiga vt Altnurme, R. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja Nõukogude riik 1944–1949. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2001.

3. Teooria kaitsjate seas võib radikaalsema esindajana soovitada: Bruce, S. Secularization. In Defence of an Unfashionable Theory. Oxford University Press, Oxford, 2011. Idapoolses Euroopas on teooria (tänu siinsele praktikale) paremini vastu pidanud, vt nt Pickel, G., Sammet, K. (toim). Transformations of Religiosity: Religion and Religiosity in Eastern Europe 1989–2010. VS Verlag, Wiesbaden, 2012.

4. Tollal kodumaal veel selle nime all, 1978. aastast Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Eksiilis ei muut­nud kirik nime.

5. Tuleb lisada, et sel ajal asusid kirikutööle praegused tuntud vaimulikud Eenok Haamer ja Toomas Paul.

6. Salumaa, E. Tiib pandud aastaile õlale. Mälestuskilde minevikust. Eesti Päevaleht, Akadeemia, Tallinn, 2010; Arumäe, A. Hiiobi õnnistus. Mälestused. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2005.

7. 1949. aasta põhikirja järgi olid kiriku juhtorganeiks ainult kirikukogu, konsistoorium ja selle revisjoni­komisjon: Altnurme, R. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik, 204.

8. 1963. aastal konsistoorium veel üritas kirikukogu kokku kutsuda (protokoll 14.3.1963, punkt 40, EELKKA (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi arhiiv) ja EELK konsistooriumi koosolekuprotokollid), kuid tõenäoliselt ei saadud luba.

9. [1]  Jaan Kiivit seeniori protokoll 5.4.1967. EELKKA, Konsistooriumi liikmete, praostide ja Usu­teaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsioonilised koosolekute protokollid 26.1.1966–13.12.1967. Praostide info- ja konsultatiivnõupidamine oli ette nähtud ka 1949. aasta põhikirjas: Altnurme, R. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik, 204.

10. Mälestustes ongi Elmar Salumaa konverentside korraldamist kirjeldades initsiaatori au endale omistanud, samas väites, et konverentse ei protokollitud, aga protokollid on olemas: Salumaa, E. Tiib pandud aastaile õlale, 864, 865. Ka August Arumäe on Võru praostkonna konverentse soo­jalt meenutanud: “...nii ei tundnud me [vaimulikud – R. A.] endid lootusetult üksinda.” Võrumaad hindas ta tugevaks nii kristliku traditsiooni säilimise kui ka vaimulike koosseisu poolest: Arumäe, A. Hiiobi õnnistus, 437.

11. Peapiiskopi aruanne kiriku tööst ELK kirikukogul 16.2.1956. EELKKA, Peapiiskopi kirja­vahetus 4.1.1956–3.7.1956.

12. Kuigi olen varem kirjutanud kampaania algusest 1959. aastal (Eesti oikumeenia lugu. Peatoim R. Altnurme. Eesti Kirikute Nõukogu, Taru Ülikool, Tartu, 2009, 107), viitavad vaimulike aru­anded aktiivse usuvastase tegevuse algusele 1958. aastal.

13.  ELK Viru praostkonna vaimulike 1959. a. aruanne. EELKKA, Peapiiskopi mitmesugune kirja­vahetus 8.10.1954–13.7.1959. Mõeldud oli õigeusu vaimulikke, kes taganesid usust ja kuulu­tasid seda avalikult. 6. detsembril 1959 oli Pravdas ilmunud 1935. aastal Tartu ülikooli usuteadus­konna magistrikraadiga lõpetanud Leningradi Vaimuliku Akadeemia professori Aleksander Ossipovi artikkel sõnumiga, et temast on ateist saanud. Ta polnud ainuke omataoline, kuid mõjus koha­li­kele vaimulikele oma Eesti päritolu tõttu eriti šokeerivalt: Sõtšov, A. Eesti Õigeusu Piiskopkond Nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1964. (Dissertationes theologiae Universitatis Tartuensis, 14.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008, 78.

14. Nt Laansalu, E. Usu tekkimisest ja arengust. – Edasi Kommunismile, 14.8.1958; EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 4.5.–30.12.1958.

15.   Linnus, L. Rohkem hirmu kui armu. – Koit, 3.6.1958.

16.  Terasmaa peapiiskopile 27.9.1958. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 4.5.–30.12.1958.

17.  Kärdla koguduse aruanne, õpetaja Maido Soosalu 2.1.1959. EELKKA, Saarte praostkonna aru­anded 1958.

18.  Karja koguduse aruanne, õpetaja Oskar Leis 7.1.1960. EELKKA, Saarte praostkonna aruanded 1959.

19. Püha­vaimu koguduse aruanne, Herbert Stillverk 15.1.1963. EELKKA, Tallinna praostkonna aru­anded 1962.

20.  Viru praostkonna aruanne, Jaan Varik 19.1.1959. EELKKA, Viru praostkonna aruanded 1958.

21. Väike-Maarja koguduse aruanne, August Laumets 12.1.1961. EELKKA, Viru praostkonna aru­anded 1960.

22. Peapiiskopi ringkirja pole säilinud. ELK koguduse õpetajale 22.1.1960. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 6.1.1960–30.12.1960.

23.  Kimmel peapiiskopile 11.2.1960. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 6.1.1960–30.12.1960.

24.  Nt Kimmel peapiiskopile 25.4.; 16.5.; 3.7.1962. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 24.10.1961–8.1.1963.

25.  Originaalis vene keeles: меры приняты. Jõgeva rajooni täitevkomitee sekretär volinikule. Eesti Riigiarhiiv (ERA), f R-1989, n 1, s 49, l 32.

26.  Instruktsioon muutis nõukogude religioonipoliitikas mitmeid seniseid seisukohti: Remmel, A. Religioonivastane võitlus Eesti NSV-s, 40, 41.

27.  Terasmaa peapiiskopile 30.8.1961. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 30.12.1960–28.12.1961.

28. Terasmaa peapiiskopile 16.11.1961. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 30.12.1960–28.12.1961.

29.  Talvar peapiiskopile 19.11.1961. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 30.12.1960–28.12.1961.

30.  Tammik peapiiskopile 26.7.1964; peapiiskop Tammikule 1.8.1964. EELKKA, Peapiiskopi kirja­vahetus 27.12.1963–9.12.1964.

31.  Protokoll 11.8.1965. EELKKA, Konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katse­komisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

32.  Protokoll 26.1.1966. EELKKA, Konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katse­komisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 26.1.1966–13.12.1967.

33. Protokoll 27.4.1966. EELKKA, Konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katse­komisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 26.1.1966–13.12.1967.

34. “Mul on alati olnud piinlik olla tunnistajaks, kui alandlikult meie peapiiskopid kõnelevad usu­volinikuga, isegi telefonikõnede puhul oli seda märgata”: Arumäe, A. Hiiobi õnnistus, 456, 457. Samuti viitab Elmar Salumaa kibestumusele ja irooniale suhtumises kirikuvalitsusse nende vai­mulike poolt (Jüri Kimmel, Harri Haamer, Jaan Muru), kes Siberist tagasi pöördudes ei pää­se­nud oma endist kogudust teenima: Salumaa, E. Tiib pandud aastaile õlale, 841, 842. Tõsi, hiljem on ka tema enda liigset riigitruudust esile toodud: Arumäe, A. Hiiobi õnnistus, 457.

35. Artikli toimetamise loost koostöös usuasjade volinikuga (seal on mainitud Rahva Hääle, mitte Noorte Hääle toimetust) vt Remmel, A. Ateismi ajaloost Eestis (XIX sajandi lõpust kuni aastani 1989). Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistritöö. Käsikiri TÜ raamatukogus. Tartu, 2004, 75, 76; Laubach, R. Endine luteri usu vaimulik ütleb: “Ärge minge leeri!” – Noorte Hääl, 21.6.1959.

36. Aseõpetaja Eenmaa teada iseloomustati artikli autorit kohaliku rahva seas kui varast ja abielu­rikkujat: Roosvalti kiri 26.6.1959 ja peapiiskop Kiiviti vastus 30.6.1959. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 3.1.–30.6.1959.

37. Kirjanikunimega Léo Taxil.

38. Kuljus peapiiskopile 3.4.1964. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 27.12.1963–9.12.1964.

39. Taxil, L. Lustakas evangeelium ehk Jeesuse elust. Kommunist, Tallinn, 1965.

40. Usukultusasjade Nõukogu volinikule Eesti NSV-s 4.6.1959. EELKKA, Peapiiskopi mitmesugune kirjavahetus 8.10.1954–13.7.1959.

41.  Peapiiskop Talvarile 26.11.1959. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 15.7.–31.12.1959.

42. Praosti kaaskirjaga saadetud õpetaja Talvari kirja ega artiklit pole kaustas. Peapiiskop Vatterile 26.11.1959. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 15.7.–31.12.1959.

43. 1959. aasta jõulukõne raadios. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 15.7.–31.12.1959.

44.  Tollase praktika järgi tuli saadete sisu enne eetrisseminekut kinnitada ja need sisukirjeldused on Eesti Riigiarhiivis säilinud. Tõenäoline esituskoht, “saated võõrsilviibivatele eestlastele” (eraldi Euroopas ja Põhja-Ameerikas), oli detsembris 1959 teistsuguse sisuga. Jõululaupäeval, 24. det­sembril 00.30–01.00 eetris olnud saates sirviti Debora Vaarandi vast ilmunud luulekogu “Unistaja aknal” ja anti edasi sünnipäevaõnnitlusi Rootsis elavatele eestlastele: Raadio eestikeelsed välis­saated. ERA, f R-1590, n 1, s 994, l 142–159. Vt ka sama fondi säilikud 856, 1003, 1007.

45. Peapiiskop Leisile 17.5.1960 (kaks kirja, teises neist on juttu voliniku poole pöördumisest). EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 6.1.1960–30.12.1960.

46. Peapiiskop Uibopuule 27.7.1960. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 6.1.1960–30.12.1960.

47. Juhtumit on kirjeldatud: Remmel, A. Religioonivastane võitlus Eesti NSV-s, 124, pidades poega isaks.

48.Tänapäeval tuntud kui Põlva ilmaennustaja Kuuse taat.

49. Eesti NSV Põlva rajooni rahvakohtuniku Liivamäe määrus 31.7.1962. ERA, f R-1989, n 1, s 62, l 83.

50. Põlva rajooni TSN TK miilitsaosakond, teadaanne 1.8.1962. ERA, f R-1989, n 1, s 62, l 84.

51. Salumaa, E. Tiib pandud aastaile õlale, 849, 850.

52. Kuljus peapiiskopile 11.10.1962; peapiiskop Kuljusele 16.10.1962. EELKKA, Peapiiskopi kirja­vahetus 24.10.1961–8.1.1963.

53. Võru praostkonna sinodi protokoll 18.8.1961. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, proto­kollid, konsistooriumi otsused.

54. Võru praostkonna sinodi protokoll 22.7.1964. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, proto­kollid, konsistooriumi otsused.

55. ENSV Ülemnõukogu Teataja nr 47/152, 30.11.1962.

56.  Peapiiskop Laursonile 20.1.1964. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 27.12.1963–9.12.1964.

57. ELK Kirikukogu protokoll 3.12.1959. EELKKA, Kirikukogud 28.1.1953, 16.2.1956, 3.12.1959.

58.           Muru ELK konsistooriumile 27.7.1959. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 15.7.–31.12.1959.

59.                 Peapiiskop Murule 3.8.1959. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 15.7.–31.12.1959.

60.           Salumaa volinikule 16.11.1962. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 24.10.1961–8.1.1963.

61. Vt nt Besier, G. Die Kirche, gehorsamer Diener des Staates. http://www.welt.de/print-welt/ article655102/Die-Kirche-gehorsamer-Diener-des-Staates.html (29.9.2013).

62. Elmar Salumaa kirjeldab diskussiooni Jüri Kimmeliga, kellele võis jääda mulje, et ta kuulub “argade ja pugejate kildkonda”: Salumaa, E. Tiib pandud aastaile õlale, 849.

63. Tiimus Rahva Hääle toimetusele 23.8.1958. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 4.5.–30.12.1958. Tiimuse nimi on 1964. aastal ilmunud “Raamatupidamise juhendmaterjalide kogumiku” (vt Raamatu­koi https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?112837 (2.3.2013)) vene keelest tõlkijate hulgas, seega peaks tegemist olema reaalse isikuga, kel võis olla ka huvi mainitud venekeelseid teoseid eesti keelde tõlkida.

64. Salumaa peapiiskopile 7.2.1963. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 27.12.1962–27.12.1963.

65. Peapiiskop Salumaale 9.2.1963. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 27.12.1962–27.12.1963.

66. Edasi, 23.4.1963. Juba hilisema jätkuna, kuid ilmselt üritusena samast seeriast toimus 1967. aastal elu mõtte teemal ajalehe Edasi vestlusring, kus osalesid ka Uku Masing ja Harri Haamer. Vestlus­ringi juhtis filosoof Jaan Rebane. Edasi avaldas Masingu sõnavõtu (tol ajal teoloogi jaoks äär­mi­selt haruldane juhtum), Haameri seisukohti refereeriti koos kriitikaga: Edasi, 31.3.1967; hiljem uuesti avaldatud Masingu artiklikogumikus eesti mõtteloo sarjas: Masing, U. Meil on lootust. Ilmamaa, Tartu, 2009, 134–139, kommentaar 399.

67. Peapiiskop usuasjade volinikule 17.9.1963. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 27.12.1962–27.12.1963.

68. Vt protsessi kirjeldust: Remmel, A. Religioonivastane võitlus Eesti NSV-s, 146–148.

69. Haamer peapiiskopile 10.12.1963. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 27.12.1962–27.12.1963. Kiriku ja riigi suhete hetkeseisust oli Haamer niigi vägagi halval arvamusel. Küsides pea­piis­kopilt luba aidata oma pojal Eenokil Mustvees teenida, leidis ta, et seda ei peaks volinikuga koos­kõlastama, kuna too võib veto peale panna ja “Konstitutsiooni järele on ju kirik riigist lahutatud, seepärast oleks täitsa loogiline, et niisugused kiriku sisemised korraldused peaksid kuuluma ainult kirikuvalitsuse otsustada”: Haamer peapiiskopile 15.11.1963. EELKKA, Peapiiskopi kirja­vahetus 27.12.1962–27.12.1963.

70. [1]   “Mõnigi mees ütles: “Mina küll suurem kirikuskäija ei ole, kuid oma kirikut ma kinni panna ei lase!””: Arumäe, A. Hiiobi õnnistus, 446.

71. Arumäe peapiiskopile 27.12.1963. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 27.12.1963–9.12.1964. Seda intsidenti Arumäe oma mälestustes ei meenuta, küll aga nendib ta, et tema Siberist tagasi jõudes olid kogudustes tekkinud nn mustad kassad (ehk maksuinspektori eest peidetud tulud) – nähtus, mis varem oli võõras: Arumäe, A. Hiiobi õnnistus, 428.

72. Praost Jaan Variku sõnavõtt, protokoll 26.8.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute proto­kollid 15.3.1963–15.12.1965.

73. Kuressaare koguduse aruanne, Esra Rahula 15.1.1961. EELKKA, Saarte praostkonna aruanded 1960.

74. Kuusalu koguduse aruanne, Eduard Salumäe 14.1.1961. EELKKA, Ida-Harju praostkonna aru­anded 1960.

75. Märjamaa koguduse aruanne, Hartvig Helilaid 11.1.1960. EELKKA, Lääne praostkonna aru­anded 1959.

76. Soosalu usukultusasjade volinikule, ärakiri peapiiskopile 2.12.1959. EELKKA, Peapiiskopi kirja­vahetus 15.7.–31.12.1959.

77. Peapiiskop Soosalule 18.12.1959. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 15.7.–31.12.1959.

78. Võru praostkonna õpetajate konverentsi protokoll 20.9.1960. EELKKA, Kirjavahetus Võru praost­konnaga 18.5.1951–20.12.1960.

79. Võru praostkonna teoloogide konverentsi protokoll 11.3.1964. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, protokollid, konsistooriumi otsused.

80. Lääne praostkonna aruanne, Martin Terasmaa, sine anno. EELKKA, Lääne praostkonna aru­anded 1963.

81. Jüri koguduse aruanne, Hugo Valma 13.1.1959. EELKKA, Lääne-Harju praostkonna aruanded 1958.

82. Peapiiskop, protokoll 20.5.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

83. Kuressaare koguduse aruanne, Esra Rahula 15.1.1961. EELKKA, Saarte praostkonna aruanded 1960.

84. Samas.

85. Peapiiskop, Võru praostkonna sinodi protokoll 20.7.1960. EELKKA, Kirjavahetus Võru praost­konnaga 18.5.1951–20.12.1960.

86. Valga koguduse aruanne, Jaan Audova 14.1.1958. EELKKA, Valga praostkonna 1957. aasta aru­anded.

87. Tallinna Jaani koguduse aruanne, Jaan Kiivit seenior 13.1.58. EELKKA, Peapiiskopi kirja­vahetus 1.1.–30.4.1958.

88. Karja koguduse aruanne, Oskar Leis 8.1.59. EELKKA, Saarte praostkonna aruanded 1958.

89. Võru praostkonna sinodi protokoll 18.8.1961. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, proto­kollid, konsistooriumi otsused.

90. Kuressaare koguduse aruanne, Esra Rahula 15.1.1961. EELKKA, Saarte praostkonna aruanded 1960.

91. Jämaja koguduse aruanne, Peeter Kohandi 12.1.1962. EELKKA, Saarte praostkonna aruanded 1961.

92. Viljandi praostkonna aruanne, Alfred Tooming 24.1.1959. EELKKA, Viljandi praostkonna aru­anded 1958.

93. Valjala koguduse aruanne, Armand Leimann 11.1.1962. EELKKA, Saarte praostkonna aru­anded 1961.

94. Kuressaare koguduse aruanne, Esra Rahula 14.1.1962. EELKKA, Saarte praostkonna aruanded 1960.

95. Võru praostkonna sinodi protokoll 18.8.1961. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, proto­kollid, konsistooriumi otsused.

96. Protokoll 20.5.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katse­komisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

97. Valga koguduse aruanne, Jaan Audova 12.1.1961. EELKKA, Valga praostkonna aruanded 1960.

98. Valga koguduse aruanne, Jaan Audova 13.1.1962. EELKKA, Valga praostkonna aruanded 1961.

99. Valga koguduse aruanne, Jaan Audova 14.1.1964. EELKKA, Valga praostkonna aruanded 1963.

100. Valga koguduse aruanne, Jaan Audova 13.1.1965. EELKKA, Valga praostkonna aruanded 1964.

101. Kuusalu koguduse aruanne, Eduard Salumäe 14.1.1961. EELKKA, Ida-Harju praostkonna aru­anded 1960.

102. Protokoll 11.11.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katse­komisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

103. Võru praostkonna õpetajate konverentsi protokoll 15.3.1961. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, protokollid, konsistooriumi otsused.

104. Protokoll 16.9.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

105. Protokollid 11.11.1964 ja 17.12.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usu­teaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

106. [1]      Protokoll 11.11.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

107. Protokoll 17.12.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

108. Ida-Harju praostkonna aruanne, Esra Rahula 5.2.1964. EELKKA, Ida-Harju praostkonna aru­anded 1963.

109. Ida-Harju praostkonna aruanne, Evald Saag 23.1.1962. EELKKA, Ida-Harju praostkonna aru­anded 1961.

110. Võru praostkonna õpetajate konverentsi protokoll 17.7.1963. EELKKA, Võru praostkond. Kirja­vahetus, protokollid, konsistooriumi otsused.

111. Rapla koguduse aruanne, Evald Saag 16.1.1959. EELKKA, Ida-Harju praostkonna aruanded 1958.

112. Rapla koguduse aruanne, Esra Rahula 15.1.1964. EELKKA, Ida-Harju praostkonna aruanded 1963.

113. Kull peapiiskopile 3.9.1962. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 24.10.1961–8.1.1963.

114. Peapiiskop Kullile 7.9.1962. EELKKA, Peapiiskopi kirjavahetus 24.10.1961–8.1.1963.

115. Kuressaare koguduse aruanne, Kalle Mesila 12.1.1965. EELKKA, Saarte praostkonna aru­anded 1964. Juba hiljem, 1971. aastal resümeeris Põlva õpetaja Jüri Kimmel, et usuinimesed on araks muutunud. Võru praostkonna sinodi protokoll 11.6.1971. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, protokollid, konsistooriumi otsused.

116. Protokoll 17.12.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katse­komisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

117. Võru praostkonna õpetajate konverentsi protokoll 27.5.1964. EELKKA, Võru praostkond. Kirja­vahetus, protokollid, konsistooriumi otsused.

118. Võru praostkonna õpetajate konverentsi protokoll 7.4.1959. EELKKA, Kirjavahetus Võru praost­konnaga 18.5.1951–20.12.1960.

119. Võru praostkonna õpetajate konverentsi protokoll 24.5.1961. EELKKA, Võru praostkond. Kirja­vahetus, protokollid, konsistooriumi otsused.

120. Ida-Harju praostkonna aruanne, Esra Rahula 3.2.1963. EELKKA, Ida-Harju praostkonna aru­anded 1962.

121. Võru praostkonna sinodi protokoll 18.8.1961. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, proto­kollid, konsistooriumi otsused.

122. Saarte praosti aruanne 1960. aasta kohta, Esra Rahula 24.1.1961. EELKKA, Saarte praost­konna aruanded 1960.

123. Saarte praosti kohusetäitja aruanne 1962. aasta kohta, Richard Saaremets 25.1.1963. EELKKA, Saarte praostkonna aruanded 1962.

124. Võru praostkonna sinodi protokoll 20.11.1962. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, proto­kollid, konsistooriumi otsused.

125. Protokoll 11.11.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965. Kuigi see seisukoht võib üllatav tunduda, on sarnaselt (abielust rääkides) väljendunud Martin Luther: “Ma hüüan ja kisendan ning kordan aina, et sellised asjad tuleks jätta ilmaliku võimu hooleks, nagu Kristus ütleb: “Laske surnuil oma surnud matta”, seepärast annaks Jumal, et ilmalik võim seda teeks, tehku ta siis hästi või halvasti”: Luther, M. Abieluasjust. – Rmt: Valitud tööd. Koost U. Petti. Ilmamaa, Tartu, 2012, 623.

126. Mõeldud ilmselt Kg 1, 4. Järvakandi koguduse aruanne 9.1.1961. EELKKA, Ida-Harju praost­konna aruanded 1960.

127. Võru praostkonna sinodi protokoll 2.7.1959. EELKKA, Kirjavahetus Võru praostkonnaga 18.5.1951–20.12.1960.

128. Harvey Cox (sündinud 1929), raamatu “The Secular City: Secularization and Urbanization in Theological Perspective” (1965) ja paljude teiste autor, 1969–2009 teoloogiaprofessor Harvardi ülikoolis, mõnede hinnangul 1960. aastate radikaalsuse tooja teoloogiasse.

129. Ametliku nimega Kristlik Rahukonverents. Organisatsiooni sõbralikumadki kirjeldused ei eita selle nõukogudemeelsust, vt A History of the Ecumenical Movement. Volume 3. Toim J. Briggs, M. A. Oduyoye, G. Tsetsis. World Council of Churches, Geneva, 2004, 550–551. Kriitilisema hoiaku võib kokku võtta järgmiselt: “Christian Peace Conference – not a conference not for Peace Certainly not Christian” (vt sama pealkirjaga publikatsiooni: Stichting Mir, 1984).

130.Protokoll 16.9.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katse­komisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

131. Võru praostkonna sinodi protokoll 22.7.1964. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, proto­kollid, konsistooriumi otsused.

132. Samas. Nende seisukohtadega oli mõnevõrra vastuolus õpetaja Kaide Rätsepa arusaam. Rätsep rääkis jutluses kosmonautika saavutustest, rõhutades, et ei saa enam öelda, nagu poleks midagi uut päikese all. Tallinna Toompea Kaarli koguduse I pihtkonna aruanne, Kaide Rätsep 15.1.1963. EELKKA, Tallinna praostkonna aruanded 1962.

133.         Võru praostkonna sinodi protokoll 26.6.1963. EELKKA, Võru praostkond. Kirjavahetus, proto­kollid, konsistooriumi otsused.

134. Protokoll 15.3.1963. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katse­komisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

135. Ida-Harju praosti aruanne 1957. aasta kohta, Evald Saag, jaanuar 1958. EELKKA, Ida-Harju praost­konna aruanded 1957. Üks väheseid aruandeid, kus üldse roomakatoliku kirikut maini­takse. Selle põhjal on raske teha järeldusi oikumeenilise hoiaku kohta luteri kirikus sel ajal (vt hiljem alanud katoliikluse populaarsuse tõusu kohta: Eesti oikumeenia lugu, 137, 192–194, konfessio­naalsest identiteedist lk 201–204). Teatud huvi äratas loomulikult Vatikani II kirikukogu. Lisaks sellele kommenteeris näiteks Johannes XXIII surma ja uue paavsti valimist oma aruandes vaid Herbert Stillverk, rahvusvahelise kogemusega (Inglismaalt repatrieerunud) vaimulik. Mõle­maid paavste iseloomustas ta vägagi positiivselt. Pühavaimu koguduse aruanne 14.1.1964. EELKKA, Tallinna praostkonna aruanded 1963.

136. Ida-Harju praosti aruanne 1961. aasta kohta, Evald Saag 23.1.1962. EELKKA, Ida-Harju praost­konna aruanded 1961.

137. Protokoll 20.5.1964. EELKKA, konsistooriumi liikmete, praostide ja Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 15.3.1963–15.12.1965.

Back to Issue