Akadeemiline huvi rändeteema vastu on tänapäeval järjest kasvamas. Paljude suurte teaduskonverentside ja -kongresside programmides on eraldi sektsioonid migratsioonitemaatikast, suureneb migratsioonialaste teadusajakirjade arv ning ka muud teadusajakirjad ilmutavad üha sagedamini migratsiooniteemalisi erinumbreid. Käesolev Acta Historica Tallinnensia number on üks selliseid. See koondab artikleid ajaloolastelt, etnoloogidelt ja folkloristidelt, kes esinesid 12. ning 13. oktoobril 2010 Tallinna Ülikoolis peetud konverentsil .Vabatahtlik ja sunniviisiline ränne eesti migratsiooniloos.. Konverentsil arutati erinevatel perioodidel asetleidnud rändeid nii Eestist välja kui Eestisse rõhuasetusega rände motiividel ja vabatahtlikkuse-sunniviisilisuse dihhotoomial. Selles, et ränne on tänase maailma globaliseerumise üks võtmetegureid, pole põhjust kahelda. Nagu kirjutab üks tänapäeva juhtivaid migratsiooniuurijaid Stephen Castles, on rahvusvaheline migratsioon muutunud üheks peamiseks faktoriks maailma kõigis regioonides asetleidvates sotsiaalsetes transformatsioonides ja arengutes.1 Kuid ränded pole midagi tänapäevale ainuomast. Neoliitilise revolutsioonina tuntud murrang muutis ajapikku paikse eluviisi küll domineerivaks, kuid ränded on inimliiki saatnud ka järgnenud aastatuhandeil. Ränne näib olevat midagi inimliigile endiselt üldomast. tõsiasi, mida peegeldavad väljendid homo migrans2 või homo viator3 . Ameerika sotsiaalteoreetik John Durham Petersi sõnutsi asub mobiilsuse kontseptsioon lääne kaanoni keskmes: ta leiab, et suurt osa õhtumaise kultuuri arengust võib vaadelda läbi rände prisma.4 Ja kuigi rändeuurimine on traditsiooniliselt keskendunudki pigem õhtumaistele rännetele, teadvustab tänapäevane rändeuurimine migratsiooni globaalset iseloomu ja rände tihedat seotust maailmas toimuvate arengutega.
1. Castles, S. International migration at the beginning of the twenty-first century: global trends and issues. – ISSJ, 2000, 165, 269.
2. Bade, K. Homo migrans – Wanderungen aus und nach Deutschland. Klartext Verlag, Essen, 1994.
3. Le Goff, J. Introduction: medieval man. – Rmt: Le Goff, J. (toim). Medieval Callings. University of Chicago Press, Chicago, 1987, 7; cit. Gross, T. Ameerika vallutamine: kohtumise anatoomia. (Eesti Rahva Muusuemi aastaraamat, XLII.) Tartu, 1998, 142.
4. Peters, J. D. Exile, nomadism, and diaspora. The stakes of mobility in the Western canon. – Rmt: Home, Exile, Homeland. Film, Media, and the Politics of Place. Koost H. Naficy. Routledge, New York, 1999, 17.
5. Hirschfelder, G. Die Auswirkungen der Amerikaauswanderung auf die rheinischen Lebenswelten des 19. Jahrhunderts. – Rheinisch-westfälische Zeitsschrift für Volkskunde, 2000, 154.
6. Boyle, P., Halfacree, K., Robinson, W. Exploring Contemporary Migration. Longman, Harlow, 1998, 18 jj.
7. Castles, S. International migration at the beginning of the twenty-first century, 270–271.
8. Samas, 270.
9. Vt Morawska, E. International Migration: Its Various Mechanisms and Different Theories That Try to Explain It. (Willi Brandt Series of Working Papers in International Migration and Ethnic Relations, 1.) Malmö University, Malmö, 2007, 5.
10. Castles, S., Miller, M. J. The Age of Migration. International Population Movement in the Modern World. The Guilford Press, New York, 1993, 26; Lucassen, J., Lucassen, L. Migration, migration history, history: old paradigms and new perspectives. – Rmt: Migration, Migration History, History. Koost J. Lucassen, L. Lucassen. Peter Lang, Bern, 2005, 11–12; Hansen, G., Wenning, N. Migration in Vergangenheit und Zukunft. Fernuniversität Hagen, Hagen, 1991, 20.
11. Oltmer, J. Krieg, Migration und Zwangsarbeit im 20. Jahrhundert. – Rmt: Zwangsarbeit im Europa des 20. Jahrhunderts. Bewältigung und vergleichende Aspekte. Koost H.-C. Seidel, K. Tenfelde. Klartext-Verlag, Essen, 2007, 131–132; Oltmer, J. Migration, Krieg und Militär in der Frühen und Späten Neuzeit. – Rmt: Krieg, Militär und Migration in der Frühen Neuzeit. Koost M. Asche, M. Herrmann, U. Ludwig, A. Schindling. LIT-Verlag, Berlin, 2008, 37.
12. Vt Hein, J. Refugees, immigrants, and the state. – Annual Review of Sociology, 1993, 19, 44.
13. Nuscheler, F. Flucht und Vertreibung – Historische Einordnung und Forschungsstand, statistische Grundlagen und terminologische Probleme. – Rmt: Flüchtlinge und Vertriebene in der westdeutschen Nachkriegsgeschichte. Koost R. Schulze, D. von der Brelie-Lewien, H. Grebing. Verlag August Lax, Hildesheim, 1987, 12.
14. Samas, 13.
15. Vt Richmond, A. H. Sociological theories of international migration: the case of refugees. – Current Sociology, 1988, 36, 2, 19–20.
16. Lucassen, J. Migrant Labour in Europe 1600–1900: The Drift to the North Sea. Croom Helm, London, 1987, 118; Kay, D., Miles, R. Refugees or Migrant Workers? European Volunteer Workers in Britain 1946–1951. Routledge, London, 1992, 145.
17. Emmer, P. C. Was migration beneficial? – Rmt: Migration, Migration History, History. Koost J. Lucassen, L. Lucassen. Peter Lang, Bern, 2005; Eltis, D. Seventeenth century migration and the slave trade: the English case in comparative perspective. – Rmt: Migration, Migration History, History. Koost J. Lucassen, L. Lucassen. Peter Lang, Bern, 2005, 87 jj; Lucassen, J., Lucassen, L. Migration, migration history, history, 15–16.
18. Vt Meissner, B. Die Deutschen in der sowjetischen Nationalitätenpolitik und ihre Stellung in den deutsch-sowjetischen Beziehungen. – Rmt: Die Russlanddeutschen gestern und heute. Koost B. Meissner, H. Neubauer, A. Eisfeld. Markus Verlag, Köln, 1992, 16–17.
19. Vt Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn, 2002, 57.
20. Yelenevskaya, M. N., Fialkova, L. My poor cousin, my feared enemy: the image of Arabs in personal narratives of former Soviets in Israel. – Folklore, 2004, 115, 78.
21. Lucassen, J., Lucassen, L. Migration, migration history, history, 15.
22. Kontingentflüchtlingsgesetz – algselt 1980. aastatel vietnami põgenike vastuvõtmiseks ja integreerimiseks vastu võetud seadus.
23. Harris, P. Russische Juden und Aussiedler: Integrationspolitik und lokale Verantwortung. – Rmt: Aussiedler: deutsche Einwanderer aus Osteuropa. Koost K. J. Bade, J. Oltmer. Universitätsverlag Rasch, Osnabrück, 1999, 247.
24. Kulu, H. Eestlased maailmas: ülevaade arvukusest ja paiknemisest. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1992, 12; Kulu, H., Tammaru, T. Policy towards the diaspora and ethnic (return) migration: an Estonian case. – GeoJournal, 2000, 51, 135–143; Maamägi, V. Uut elu ehitamas. Eesti vähemusrahvus NSV Liidus (1917–1940). Eesti Raamat, Tallinn, 1980, 9–11; Rosenberg, T. Eestlaste väljaränne 19. sajandil – 20. sajandi alul: taust ja võrdlusjooni naabritega. – Rmt: Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused. Toim A. Tuisk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998, 34.
25. Katus, K. Eesti demograafiline areng läbi sajandite. (EKDK Rahvastiku-uuringud, seeria B:9.) Tallinn, 1989, 6–7.
26. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2007, 133–134.
27. Maamägi, V. Uut elu ehitamas, 7–9; Rosenberg, T. Eestlaste väljaränne 19. sajandil, 35.
28. Must, A. Venemaa eestlased. Avalik loeng Tartu Ülikoolis, 5. mai 2007.
29. Raag, R. Eestlane väljaspool Eestit. Ajalooline ülevaade. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1999, 38.
30. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 167–168.
31. Kulu, H. Eestlaste tagasiränne 1940–1989. Lääne-Siberist pärit eestlaste näitel. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997, 84–85; Must, A. Venemaa eestlased.
32. Raag, R. Eestlane väljaspool Eestit, 38; Rosenberg, T. Eestlaste väljaränne 19. sajandil, 42; Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 134.
33. Kask, I. Eestlaste tagasiränne Eestisse aastatel 1989–2000. Magistritöö. Tartu Ülikooli geograafia instituut, 2006. Elektrooniliselt kättesaadav aadressil: http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/ 2006/b18359450/kaskinga.pdf
34. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 190.
35. Karma, O. Jooni suurtööstuse arenemisest Eestis monopolistliku kapitalismi ajajärgul. – ENSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 1952, 4, 23; Kulu, H. Eestlaste tagasiränne, 91; Paida, H. Transpordi areng Eestis kapitalismi tingimustes. (Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat.) Tallinn, 1962, 140; Raag, R. Eestlane väljaspool Eestit, 38.
36. Kulu, H. Eestlaste tagasiränne, 91.
37. Kask, I. Eestlaste tagasiränne, 24.
38. Rosenberg, T. Eestlaste väljaränne 19. sajandil, 43; Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 190.
39. Kulu, H., Tammaru, T. Ethnic return migration from the East and the West: the case of Estonia
in the 1990s. – Europe-Asia Studies, 2000, 52 (2), 349–369.
http://dx.doi.org/10.1080/09668130050006826
40. Kask, I. Eestlaste tagasiränne, 25; Kulu, H. Eestlaste tagasiränne, 104.
41. Kulu, H. Eestlased maailmas, 75.
42. Laas, K. Rahvastiku ränded Eestis. (Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 22.) Valgus, Tallinn, 89; Raag, R. Eestlane väljaspool Eestit, 56–59; Kumer-Haukanõmm, K. USA välispoliitika Balti küsimustes 1945–1952 läbi Balti põgenike temaatika. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2005. Elektrooniliselt kättesaadav aadressil: http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17806598/kumer.pdf
43. Kulu, H. Väliseestlased. – Rmt: Eestlane olla... Eesti keele ja kultuuri perspektiivid. Toim H. Kulu, K. Metsis, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997, 12.
44. Kulu, H. Eestlased maailmas, 77.
45. Tiit, E.-M. Eesti rahvastik ja selle probleemid. – Akadeemia, 1993, 8, 1668; Kumer-Haukanõmm, K. Eestlaste Teisest maailmasõjast tingitud ränne läände. – Rmt: Suur põgenemine 1944. Eestlaste põgenemine läände ja selle mõjud. 22. oktoobril 2004 Tartus toimunud rahvusvahelise teaduskonverentsi artiklite kogumik. Toim K. Kumer-Haukanõmm, T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 18.
46. Aun, K. The Political Refugees: A History of Estonians in Canada. McClelland and Stewart, Toronto, 1985, 29; Kool, F. DP kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951. Lakewood, New Jersey, 1999, 696; Kumer-Haukanõmm, K. Eestlaste Teisest maailmasõjast, 35; Pennar, J., Parming, T., Rebane, P. The Estonians in America 1627–1975. A Chronology and Fact Book. (Ethnic Chronology Series, 17.) Oceana Publications, Dobbs Ferry, New York, 129.
47. Venemaa 2002. aasta rahvaloenduse ametlik lehekülg on aadressil: http://www.perepis2002.ru/
48. Anniste, K. Eestlaste välisränne aastatel 2000–2007. – Rmt: Ränne. 2000–2007. Migration. Toim T. Tammaru, A. Tammur. Eesti Statistikaamet, Tallinn, 56.
49. Kask, I. Eestlaste tagasiränne, 32.
50. Nt: Eestlased ja eesti keel välismaal. Koost ja toim K. Praakli, J. Viikberg. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2010; Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel: 6. ja 7. augustil 2008 Jõhvis toimunud konverentsi raames ilmunud kogumik. Toim K. Anniste, K. Kumer-Haukanõmm, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008.
