ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
BALTI TALURAHVAKOOLIST RAHVUSKOOLI LÄVELE. Terminoloogilisi ja tüpoloogilisi vaatlusi; PP. 51–72
PDF | doi: 10.3176/hist.2010.1.03

Author
Väino SIRK
Abstract
Läänemere provintside talurahvakooli kirjeldamisel on kasutusele võetud mõiste balti talurahvakool, mis võimaldab vaadelda eesti talurahvakooli ajalugu 18. ja 19. sajandi esimesel poolel suurema protsessi koostisosana. On jälgitud rahvusluse järkjärgulist ilmnemist 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse talurahvakoolis. On selgitatud meie kirjanduses seni defineerimata rahvuskooli mõistet, lähtudes mitte ainult eesti rahvuslusest, vaid rahvuslusest kui uusaega laiemalt ilmestavast nähtusest.
References

1. Jansen, E. Muutuva aja vaimsus ja Kreutzwald. – Rmt: 39. Kreutzwaldi päevad. Ettekannete teesid. 21. ja 22. detsembril 1995. a. Toim S. Olesk. Eesti Teaduste Akadeemia Kirjandusmuuseum, Tartu, 1995, 9–10.

2. Undusk, J. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. – Keel ja Kirjandus, 1992, 10, 583.

3. Sirk, V. Koolitatud koolmeister ja tärkav eesti intelligents. – Forseliuse Sõnumid, 2005, 12, 18.

4. Lukas, L. Balti kirjakultuuri mitmekeelsest loomust. – Rmt: Rahvuskultuur ja tema teised. Toim R. Undusk. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2008, 30.

5. Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost A. Liim. Rahvusarhiiv, Tartu, 1999, 15.

6. Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoim E. Laul. Valgus, Tallinn, 1989, 352.

7. Vt lähemalt: Jääts, I. Etnilised protsessid Vene impeeriumi siseperifeerias 1801–1904. Komi rahvusluse sünd. (Dissertationes ethnologiae Universitatis Tartuensis, 2.) Tartu University Press, Tartu, 2005, 47–68.

8. Ülevaadet läti talurahvakoolist vt Kestere, I. Development of general education in Latvia until 1940. – Rmt: History of Education and Pedagogical Thought in the Baltic Countries up to 1940: An Overview. Toim A. Krūze, I. Kestere, V. Sirk, O. Tijūnéliené. Izdevniecība RaKa, Riga, 2009, 175–177; ainet kolme provintsi talurahvakooli võrdlemiseks vt Das Volkschulwesen in Liv-, Est- und Kurland. Baltische Monatsschift. 21. Bd. Riga, 1872, 529–557.

9. Tobien, A. v. Die livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und russischen Nationalismus. Verlag der Buchhandlung G. Löffler, Riga, 1925, 245.

10. Arnold Kase järgi kujunes 1870. aastateks põhjaeesti keskmurde baasil välja üldrahvalik eesti rahvuskeel (Kask, A. Eesti kirjakeele ajaloost, II. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1970, 188). Rah­vus­lik kirjakeel arenes põhjaeesti kirjakeelest, tõrjudes välja lõunaeesti kirjakeele.

11. Põld, P. Eesti kooli ajalugu. Akadeemiline Kooperatiiv, Tartu, 1933, 141–161.

12. Kinkar, F. Eesti haridusseltside ajaloost. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1996, 203.

13. Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, III. Koolireformid ja venestamine (1803–1918). Avita, 2002, 298–317, 364–366. Samas teoses (lk 168–169) on öeldud, et 1860. aas­tatel “Eesti rahvuskool astus uude ajajärku...”, kuid siin on tegemist loomulikult näpuveaga: mõeldud on “rahvakooli”.

14. Samas võib kindlasti väita, et Eestis kujunesid eesti rahvuslik kool ja rahvaharidussüsteem välja ikkagi alles esimesel iseseisvusajal: vrd Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, IV. Iseseisvusaeg 1918–1940. Avita, 2007, 7. Vene tsaaririigi rahvuspoliitika ei andnud selleks lihtsalt võimalust.

15. Leppik, L. Rektor Ewers. Monograafia. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2001, 15.

16. Laur, M. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1999, 149.

17. Andresen, L. Eesti Aabits reformatsioonist iseseisvusajani. Koolibri, Tallinn, 1993, 48–51.

18. Eesti biograafiline leksikon. Peatoim A. R. Cederberg. Loodus, Tartu, 1926–1929, 464.

19. Jürjo, I. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Riigiarhiiv, Tallinn, 2004, 482.

20. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Kirjastus Eesti Ajaloo­arhiiv, Tartu, 2007, 116.

21. Eesti kooli ajalugu. 1. köide, 392.
22. Jürjo, I. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel, 190–191.

23. Anvelt, L. O. W. Masing ja kaasaegsed. Lisandusi nende tundmiseks. Eesti Raamat, Tallinn, 1979, 72–74.

24. Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, III, 253.

25. Nirk, E. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Monograafia. Eesti Raamat, Tallinn, 1968, 186.

26. Vt lähemalt: Jansen, E. Faehlmanni aeg. – Rmt:Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünni­aega­desse. Toim S. Ombler. Ilmamaa, Tartu, 2004, 137–142.

27. Anvelt, L. O. W. Masing ja kaasaegsed, 74.

28. Laar, M. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2005, 121, 381.

29. Hroch, M. The Social Interpretation of Linguistic Demands in European National Movements. European University Institute, Florence, 1994, 4–5.

30. Eesti rahvaharidustöö vaatekohalt ja isikute tasandil hiline balti rahvavalgustus ning estofiilsus kattusid, kuid siiski mitte täiesti. Näiteks O. W. Masingut peetakse nii estofiiliks kui valgus­ta­jaks. Samas ei ole J. G. Schwartz estofiilina tuntud, eelärkamisaja üllaid ideid genereerinud Georg Julius von Schultz-Bertram aga ei kirjutanud eesti koolile ühtki õpikut.

31. Sirk, V. Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemise algus. 1850.–1860. aastad. – Rmt: Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogumik. Toim E. Jansen,
J. Arukaevu. Eesti Ajalooarhiiv, TA Ajaloo Instituut, Tartu, 1995, 76.

32. M. Hrochi teooria rakendamisest eesti rahvusliku liikumise periodiseerimisel vt Karjahärm, T. Eesti rahvusliku liikumise mudelid uusimas historiograafias. – Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 146–171.

33. Vt lähemalt: Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1997, 115–117, 127–130, 301–302.

34. Laar, M. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil, 308, 325, 337–338.

35. Rebane, K. Kooli-teadus Tartu seminaris 1882 [F. Hollmanni pedagoogikaloengute konspekt], 43, 66 (koopia TLÜ Akadeemilises Raamatukogus).

36. Sirk, V. Üks episood võitluses ühise kirjakeele eest. – Keel ja Kirjandus, 1984, 12, 736–738.

37. Põld, P. Eesti kooli ajalugu, 111–113.
38. Eesti kooli ajalugu. 1. köide, 382.

39. Ernits, E. Eesti talurahvakool 19. sajandi keskpaiku. – Rmt: Hariduse ja kooli ajaloost Eestis. Koost ja toim E. Laul. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1979, 28–29.

40.Исаков С. О преподавании русского языка в эстонских народных школах до реформ 1880-х гг. – Rmt: Основные черты развития учебного процесса в народных школах Прибалтики. Материалы конференции. Ответственные редакторы Л. Андрезен, И. Т. Золотова.ׁТаллинский Педагогический институт им Э. Вильде, Таллин, 1977, 43.

41. Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, III, 122, 151.

42. Vt lähemalt: Kildema, K. Märkmeid esimestest eestikeelsetest geograafiaõpikutest. – Rmt: Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1975/1976. Toim L. Merikalju. Valgus, Tallinn, 1977, 228–235.

43. Vt lähemalt: Haridusinstitutsioonid Eestis, 15–16.

44. Raun, T. Ü. Venestamine Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. – Rmt: Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, I. Koost T. Tannberg, B. Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 16 (23).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2009, 140.

45. Lõuna-Eesti valdade suur märgukiri 1864. aastast. – Rmt: Eesti NSV ajaloo lugemik. II köide. Valitud dokumente ja materjale Eesti ajaloost XIX sajandi keskpaigast kuni 1917. aasta märt­sini. Toim E. Laul, A. Traat. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964, 46.

46. Liiwimaa Lutheri usu Maakoolide õpetuse plaanid. Viljandi, 1877, § 16-2b, 5.

47. Samas, § 18-1, 7.
48. Samas, § 18-2, 7.

49. Kuidas õppetöö talurahvakoolide üldiste regulatiivdokumentide ilmumise järel täiustus ja arenes, vt Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19. sajandil kuni 1880-ndate aastate koolireformini. Valgus, Tallinn, 1974, 123–153.

50. Jakobson, C. R. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu. Kolmas trükk. H. Laakmann, Tartu, 1875, 153.

51. Põld, P. Eesti kooli ajalugu, 124.
52. Samas, 139.

53. Undusk, J. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. – Keel ja Kirjandus, 1992, 11, 650–652.

54. Paatsi, V. Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi kujunemine rahvakooli kaudu (1803–1918). (Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 5.) Tallinna Pedagoogika­ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2003, 41.

55. Heimathskunde. Stofflich begrenzt und methodisch bearbeitet von G. Blumberg. Gläser, Dorpat, 1869; Juhataja Kodu- ja isamaa tundmisele. Lastele õpetuseks kokku pannud G. Blumberg. H. Laakmann, Tartu, 1871.

56. Jansen, E. Carl Robert Jakobson muutuvas ajas. Märkmeid, piirjooni, mõtteid. Eesti Raamat, Tallinn, 1987, 138.

57. Laul, E. Õpiku kohast rahvuslikus kultuuris. – Rmt: Kooliraamatu arengust Eestis. 12.–14. märtsini 1992 Tartus toimunud Eesti kooliajaloo V konverentsi materjalid. B. G. Forseliuse Selts, Tartu, 1996, 20.

58. Whelan, H. W. Adapting to Modernity, Family, Caste and Capitalism among the Baltic German Nobility. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart, 22.) Böhlau, Köln, 1999, 9, 183, 211.

59. Ernits, E. Eesti talurahvakool 19. sajandi keskpaiku, 43, 47–50.
60. Eesti kooli ajalugu. 1. köide, 383.
61. Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, III, 271.

62. Ka vene keele õpetamine sõltus kogukonna soovist (Liiwimaa Lutheri usu Maakoolide Säädus. F. Feldt, Viljandi, 1875, § 20, 4).

63. Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1863. Dorpat, 1864, 6.

64. Undusk, J. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. – Keel ja Kirjandus, 1992, 10, 647.

65. Liiwimaa Lutheri usu Maakoolide õpetuse plaanid, § 29.

66. Lembit Andresen leiab põhjendatult, et “1870. aastate keskpaigast kujunes kihelkonnakoolist teise astme rahvakool, kust vajadusel võis haridusteed jätkata ka linnakoolis” (Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, III, 231).

67. Iseloomulik on Liivimaa koolinõuniku Johann Heinrich Guleke reaktsioon Atis Kronvaldsi lätikeelsele kirjale: “Wenn aber ein studirter Mann lettisch an einen Deutschen schreibt, dann beweist er dadurch entweder Bornirtheit oder Fanatismus. In beiden Fällen war er für uns unbrauchbar” (Guleke, J. H. Geschichte des livländischen Volksschulwesens herausgegeben von Detlef Kühn und Vija Daukšte. Beiträge zur Schulgeschichte. 6. Bd. Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, Lüneburg, 1997, 164).

68. Paguluses kirjutas Theodor Künnapas: “For the first time the teaching at village schools included the Estonian language instead of the hitherto elementary reading and writing lessons” (Künnapas, T. Schools and vocational training. – Rmt: Aspects of Estonian Culture. Acting editor E. Uustalu. Boreas Publishing CO, London, 1961, 86).

69. Jakobson, C. R. Meie küla- ja kihelkonnakoolid. – Rmt: Jakobson, C. R. Valitud teosed, II. Koost R. Põldmäe. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1959, 21.

70. Liiwimaa Lutheri usu Maakoolide õpetuse plaanid, § 14, 3.

71. Samas, § 16-3, 6.
72. Samas, § 34, 10.

73. Raag, R. Talurahva keelest riigikeeleks. AS Atlex, Tartu, 2008, 45, 71; Tomingas, S. Eduard Ahrens ja uus kirjaviis. – Keel ja Kirjandus, 1979, 12, 739.

74. Seda näitab Anna Haava elulugu. Vt ka Haava, A. Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest. Ilmamaa, Tartu, 2006, 268, 381, 383.

75. Hennoste, T. Eesti keele olevik ja tulevik. – Rmt: Eestlane olla... Eesti keele ja kultuuri pers­pektiivid. Toim H. Kulu, K. Metsis, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997, 106, 110.

76. Speer, H. Das Bauernschulwesen im Gouvernement Estland vom Ende des achtzehnten Jahrhunderts bis zur Russifizierung. Tartu, 1936, 481.

77. Liiwimaa Lutheri usu Maakoolide õpetuse plaanid, § 36-1, 11.

78. Eesti ärkamisaja tegelaste koosoleku protokoll (11. september 1878). – Rmt: Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale. Koost T. Karjahärm. Tallinn, 1997, 133–136.

79. Rannut, M., Rannut, Ü., Verschik, A. Keel, võim, ühiskond. TPÜ Kirjastus, Tallinn, 2003, 13, 16.

80. Hurt, J. Looja ees. (Eesti mõttelugu, 66.) Ilmamaa, Tartu, 2005, 192–193.

81.Каптерев П. Ф. История русской педагогии. (Библиотека Русской Педагогики.) Алтейя, Санкт-Петербург, 2004, 295.

82. Ka Theodore R. Weeks on juhtinud tähelepanu ääremaade venestuspoliitika raskustele: “...the Russian state never had the resources to launch a thorough-going program of cultural russification.” Ta osutab eeskätt valitsuse poliitikale Valgevene-Leedu alade (the Northwest Provinces) suhtes: “In fact... while the government never repudiated russification as a long-term goal, it did not devote significant resources to this goal” (Weeks, T. R. Russification: word and practice 1863–1914. – Proceedings of the American Philosophical Society, 2004, 148, 4, 476, 478).

83. Brüggemann, K. “Venestamine” kui Vene impeeriumi ülemvõimu representatsioon Balti pro­vintside näitel. – Vikerkaar, 2009, 7–8, 119.

84. Полное Собрание Законов Российской Империи (ПСЗ). Собр. второе. T. XLV, отделение первое. СПб., 1874, nr 48078.

85. Jansen, E. Aleksander III venestusreformid ja Eesti avalikkus. – Rmt: Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Toim S. Ombler. Ilmamaa, Tartu, 2004, 304.

86.Каптерев П. Ф. История русской педагогии, 417.

87. Mõnes koolis toimus paralleelne, isegi võistluslik eesti ja vene rahvusluse sisendamine. Paiguti viis see vägikaikavedamiseni kooli pedagoogide vahel, nagu Jõhvi 2-klassilises ministeeriumi­koolis. Seal lõppes vastasseis 1910. aastal eestimeelse pedagoogi Peeter Taltsi lahkumisega ja range venestaja juhatajaks määramisega (Majak, R. Tee tuli endal leida. Eesti Raamat, Tallinn, 1975, 25).

88. Ränk, G. Sest ümmargusest maailmast. Ilmamaa, Tartu, 1995, 182–183.

89. Kõpp, J. Mälestuste radadel, 1. Kodu ja kool. Eesti Raamat, Tallinn, 1991, 96.

90. Metsanurk, M. Tee algul. Mälestused, I. RK Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn, 1946, 174.

91. Tuglas, F. Kogutud teosed, 6. Noorusmälestusi. Eesti Raamat, Tallinn, 1990, 36. Nõukogude haridus­juhtide suhtumine oli vastupidine. Enim ideoloogilisteks peeti eesti keele ja ajalootunde, eesti kirjanduse õpetamist kontrolliti kõige põhjalikumalt (Raudsepp, A. Ajaloo õpetamise kor­ral­dus eesti õppekeelega üldhariduskoolides 1944–1985. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 10.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2005, 27–28).

92. Põld, P. Eesti kooli ajalugu, 157.

93. Raun, T. Ü. Venestamine Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul, 141.

94. “...in den estnischen Schulen mit russischen Unterrichtssprache” (Rosenthal, H. Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869–1900). Verlag von Cordes & Schenk, Reval, 1912, 354).

95. Põld, P. Eesti kooli ajalugu, 159.
Back to Issue