1. Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
2. Eestikeelses kirjanduses juurdunud Kärkna on Valkena kloostri varemetele antud nimi, ilmselt Rootsi ajast. Vt Mariina Viia bakalaureusetööd Valkena kloostri tegevusest (TÜ usuteaduskond, 2001). Saksakeelne nimekuju on Falkenau.
3. Hildebrand, H. Livonica, vornämlich aus dem 13. Jahrhundert, im Vatikanischen Archiv. Deubner, Riga, 1887, nr 21 [28].
4. Scriptores rerum Livonicarum. Sammlung der wichtigsten Chroniken und Geschichtsdenkmale von Liv-, Ehst- und Kurland, in genauem Wiederabdrucke der besten, bereits gedruckten, aber selten gewordenen Ausgaben. Erste Lieferung. Eduard Frantzen’s Verlags-Comtoir, Riga, 1846, 15.
5. Benninghoven, F. Der Orden der Schwertbrüder. Böhlau Verlag, Köln, 1965, 249, viide 128.
6. Kunde, H. Das Zisterzienserkloster Pforte. Die Urkundenfälschungen und die frühe Geschichte bis 1236. Quellen und Forschungen zur Geschichte Sachsen-Anhalts. Bd. 4. Böhlau Verlag, Köln, 2003, 244.
7. Winter, F. Die Cistercienser des nordöstlichen Deutschlands. I Theil. Gotha, 1868, 317, 354 (N 734).
8. Kunde, H. Das Zisterzienserkloster Pforte, 245. Prioriameti kohta otseseid allikalisi kinnitusi ei ole.
9. Samas, 243.
10. Poelchau, L. Die Geschichte des Zisterzienserklosters Dünamünde bei Riga (1205–1305). EOS-Verlag, St. Ottilien, 2004, 40.
11. Pühitsus toimus 1227. a lõpul, vt Busch, N. Geschichte und Verfassung des Bistums Ösel bis zur Mitte des vierzehnten Jahrhunderts. I Theil: Geschichte des Bistums bis 1337. Nachgelassene Schriften von Dr. phil. h. c. Nicolaus Busch. Hrsg. von L. Arbusow. Buchdruckerei W. F. Häcker, Riga, 1934, 8; Kala, T. Saare-Lääne piiskopkonna käekäik. – Rmt: Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Läänemaa Muuseum, Haapsalu, 2004, 13.
12. Daugavgrīva klooster rajati Marienfeldti kloostrist, kuid alates 1220. a-test on näha Pforte kloostri patronaati Liivimaa kloostri üle: Poelchau, L. Die Geschichte des Zisterzienserklosters Dünamünde, 11–12.
13. Eestikeelses kirjanduses on kasutatud saksapärast nimevormi Alna Balduin.
14. Benninghoven, F. Der Orden der Schwertbrüder, 248, 250, 271.
15. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebt Regesten. Hrsg. von F. G. v. Bunge. Abt. 1, Bd. 1 (LUB I). Kluge und Ströhm, Reval, 1853, 115; Benninghoven, F. Der Orden der Schwertbrüder, 282–283.
16. Benninghoven, F. Der Orden der Schwertbrüder, 275; Poelchau, L. Die Geschichte des Zisterzienserklosters Dünamünde, 42–43.
17. LUB I, 102–103.
18. Untermann, M. Forma Ordinis. Die mittelalterliche Baukunst der Zisterzienser. Deutscher Kunstverlag, München, 2001, 171, 174.
19. Schreiber, R., Köhler, M. Die “Baugesetze” der Zisterzienser. Studien zur Bau- und Kunstgeschichte des Ordens. Armin Gmeiner Verlag, Messkirch, 1987, 10.
20. Lange, K. Kärkna klooster. Amme jõe suudmes 13.–15. juulil Kareg OY ja OÜ Ehitusmaa poolt korraldatud sukeldustööde aruanne. Tartu, 1998. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis.
21. Eilart, J., Traat, A. Rännak Emajõel. – Rmt: Ajalooline Emajõgi. Koost A. Traat. Eesti Raamat, Tallinn, 1968, 80–81.
22. LUB I, LXIV.
23. LUB I, LXI, LXII.
24. Henriku Liivimaa kroonika (HK). Eesti Raamat, Tallinn, 1982, XXVIII, 8.
25. Tarvel, E. Sakala ja Ugandi kihelkonnad, 2. – Keel ja Kirjandus, 1968, 10, 586–593.
27. Lukas, T. Tartu toomhärrad 1224–1558. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1998, 69.
32. Lavi, A. Kesk-Eesti idaosa linnamägedest. – Rmt: Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Koost ja toim V. Lang. (Muinasaja teadus, 11.) Tallinn, 2002, 267.
33. Samas, 264.
34. Gadebusch, F. K. Livländische Jahrbücher. Erster Theil von 1030–1561. Riga, 1780, (1), 242. 35. Slaavi ja Skandinaavia kloostrite rajamise tagamaade kohta vt Nyberg, T. Monasticism in North-Western Europe, 800–1200. Ashgate, Aldershot, 2000.
36. Tuulse, A. Die Burgen in Estland und Lettland. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 1942, 270–273.
37. Alttoa, K. Kärkna klooster. (Eesti arhitektuur, 4.) Valgus, Tallinn, 1999, 80.
38. Nii kaitses abt Hermann 1327. a ordut tema vastu tõstatatud süüasjas ja 1341. a tänas paavst Benedictus XII Saksa Ordut kloostri turvamise eest: Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebt Regesten. Hrsg. von F. G. v. Bunge. Abt. 1, Bd. 3 (LUB III). Kluge und Ströhm, Reval, 1857, 732a; Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebt Regesten. Hrsg. von F. G. v. Bunge. Abt. 1, Bd. 2 (LUB II). Kluge und Ströhm, Reval, 1855, 799.
39. Nyberg, T. Monasticism in North-Western Europe, 233–244.
40. LUB III, 245a. Üriku tekstis on rooma numbrites aastaarv 1253, regestis 297a on Bunge aga kommentaariks kirjutanud, et tegelikult kuulub ürik 1254. a alla, kuna Liivimaal kasutati tollal kindlasti Maarja-aastat, mis algab 25. märtsil. Ürik on väljastatud 10. märtsil. Kuna kindlat tõendit Maarja-aasta kasutamise kohta ei ole, siis tuleks jääda selle aastaarvu juurde, mis ürikusse märgitud.
41. Vt nt Saare-Lääne piiskopi ja Taani kuninga asehalduri vahel 1284. a paiku sõlmitud piirilepingut: LUB III, 439b.
42. 1281. a ürikus (vt järgmine viide) on mainitud Wosele (Voose) küla, kuid originaaldokumendis on Svosele (Soosalu): vt Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen H. Hagerup, Kopenhagen, 1933, 366.
43. LUB III, 475a. Päisregestis olev aastaarv 1282 on näpuviga – üriku tekstis endas on 1281.
46. LUB I, 470; Johansen, P. Nordische Mission. Revals Gründung und die Schwedenansiedlung in Estland. Wahlström & Widstrand, Stockholm, 1951, 33.
47. Kivimäe, J. Voorimehed suurkaupmehe teenistuses. Vendade Honerjegerite kaubaraamatute (1554–1558) põhjal. – Rmt: Eesti ajaloo probleeme: Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikme Artur Vassara 70. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekannete teesid, Tallinn, 18. nov. 1981. Koost E. Tarvel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1981, 58.
48. Raid, T. Eesti teedevõrgu kujunemine. Punnpaap OÜ, Tallinn, 2005, 168.
49. Schmidt, W. Die Zisterzienser im Baltikum und in Finnland. (Suomen kirkkohistoriallisen seuran vuosikirja 1939–1940.) Suomen Kirkkohistoriallinen Seura, Helsinki, 1941, 137.
50. Holmström, M., Tollin, C. Alvastra klosters äldre godsinnehav. Framväxt och rumslig struktur samt jämförelser med kontinentala förhållanden. – Rmt: I heliga Birgittas trakter. Nitton uppsatser om medeltida samhälle och kultur i Östergötland “västanstång”. Toim G. Dahlbäck. Ord & Form, Uppsala, 1990, 306, 325.
51. Kunde, H. Das Zisterzienserkloster Pforte, 222, 236–237.
52. Holmström, M., Tollin, C. Alvastra klosters äldre godsinnehav, 308–309; France, J. The Cistercians in Scandinavia. (Cistercians Studies Series, 131.) Cistercian Publications Inc, Kalamazoo, Michigan, 1992, 266.
53. LUB I, 7101a, reg 594a; Leimus, I. Kui palju maksis kirik Liivimaal? – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 128.
54. Seda kohta pole õnnestunud tuvastada.
55. LUB III, 475a.
56. Liivimaa vanem riimkroonika. Tõlkinud ja kommenteerinud U. Eelmäe. Teaduslik toimetaja E. Tarvel. Argo, Tallinn, 2003, 7515–7525.
57. Samas, vt sissejuhatus, 10.
58. Raam, V. Järva-Madise kirik. (Eesti Arhitektuur, 3.) Valgus, Tallinn, 1997, 79.
59. Vt lähemalt Markus, K. Eesti kunstisuhetest Kesk-Euroopaga 14. sajandil. – Rmt: Eesti kunstikontaktid läbi sajandite. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1991, 19–20.
60. Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands. Hrsg. von F. G. v. Bunge, R. v. Toll. Erster Theil. Dänische und Ordenszeit. Erster Band. Kluge und Stroehm, Reval, 1856, 240 (Goldenberge, 1459), 267 (Goldenberge, 1467), 1398 (Goldenberch, 1553). Siit võib järeldada, et Järva-Madise on kihelkonna nimena alles uusaegne.
61. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Abt. 1, Bd. II. Hrsg. von F. G. v. Bunge. Kluge und Ströhm, Reval, 1855, 638; LUB III, 614a (Oier de Waldenburg); Johansen, P. Über die deutschen Ortsnamen Estlands. Sonderabdruck aus dem “Revaler Boten”. Tallinna Eesti Kirj-Üh., Reval, 1930, 19.
62. Pitsatite kujunduse kohta vt Leimus, I. Mõõgavendade pitser – märk Saksa-Taani salasõjast? – Tuna, 2002, 1, 20–21.
63. Tänan Juhan Kreemi vapi ja Albu mõisaga seotud kommentaaride eest!
64. Die Evangelisch = Lutherische Gemeinden in Russland. Bd. II. St. Petersburg, 1911, 106.
67. Wirumaa. Maakonna minewikku ja olewikku käsitaw koguteos. Wiru maakonnawalitsuse wäljaanne. Rakvere, 1924, 251.
68. Peets, J. Siis, kui raud tuli. – Rmt: Eesti aastal 1200. Koost ja toim M. Mägi. Argo, Tallinn, 2003, 184.
69. Karlsson, L. Cistercian iron production. – Rmt: Medieval Iron in Society. Papers Presented at the Symposium in Norberg May 6–10 1985. (Jernkontorets forskning, serie H 34.) Jernkontoret and Riksantikvarieämbetet, Stockholm, 1985, 341–355.
70. LUB I, 513.
72. Samas, 670.
73. Samas, 577.
75. LUB III, 270; Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 778.
76. Kala, T. Käsikiri ja uurijad. “Liber Census Daniae” ja/või “Codex ex-Holmiensis”? – Tuna, 2005, 1, 27.
78. Winter, F. Die Cistercienser des nordöstlichen Deutschlands. III Theil. Friedrich Andreas Perthes, Gotha, 1871, 224.
79. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 506, 778.
80. Samas, 651. Millal see küla Kärkna kloostri omandisse jõudis, pole teada, kuid 1426. a läks küla koos teiste kloostri valdustega üle Saksa Ordule.
82. LUB I, 340.
84. Samas, 120.
85. Samas, 47r.
86. Tarvel, E. Lahemaa ajalugu. Lahemaa Rahvuspark, Tallinn, 1993, 11–12.
88. Samas, 47r; Tarvel, E. Lahemaa ajalugu, 12.
89. LUB I, 340.
90. Samas, 537.
91. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 253, viide 2.
93. Vilbaste, G. Pärlite püüdmisest Eestis. – Loodus, 1924, 3, 8, 426–428.
94. Perens, H. Paekivi Eesti ehitistes, II. Harju, Rapla ja Järva maakond. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 2004, 15.
95. Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V. jt. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tallinn, 1982, 177; Vedru, G. Archaeological field work in the surroundings of Lake Kahala. (Arheoloogilised välitööd Eestis, 1998.) Muinsuskaitseinspektsioon, Tallinn, 1999, 57–61; Vedru, G. Põhja-Eesti külad. – Rmt: Eesti aastal 1200. Koost M. Mägi. Argo, Tallinn, 2003, 146.
97. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, vt joonis “Grundbesitzverteilung 1241”. Enn Tarvel on samuti imestanud, et vana asustusala ja põline viljelusmaa Muuksi pole “Taani hindamisraamatus” kirja pandud. Lahendusena on ta pakkunud, et Muuksi oli Uuri küla osa: Tarvel, E. Lahemaa, 13. See ei ole aga võimalik, sest Uuri küla oli tunduvalt väiksem kui Kahala ja ei saanud hõlmata Kahala järve ida- ning põhjaosa.
98. Tõnisson, E. Eesti muinaslinnad. (Muinasaja teadus, 20.) Tartu, 2008, 192.
99. Linnusepiirkondade kohta vt Lang, V. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. – Rmt: Keskus, tagamaa, ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Koost ja toim V. Lang. (Muinasaja teadus, 11.) Tallinn, 2002, 125–168; Lavi, A. Kesk-Eesti idaosa linnamägedest, 233–272; Mandel, M. 13. sajandi alguse võimukeskused Läänemaal. – Rmt: Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Koost ja toim H. Valk. (Muinasaja teadus, 18.) Tartu, 391–401; Markus, K. Kuhu kadus Hertele kirik? Mõtteid Harjumaa haldusstruktuurist 13. sajandil. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2007, 1–2, 9–26.
100. Nyberg, T. Monasticism in North-Western Europe, 132–133, 194–195.
101. Vt lähemalt Markus, K. Frǻn Gotland till Estland. Kyrkokonst och politik under 1200-talet. Mercur Consulting, Tallinn, 1999, 22–23, 146–149, vt kirjandus, viide 3, lk 223.
102. France, J. Cistercienserne i Norden indtil c. 1200. – Rmt: Tidlige klostre i Norden før 1200. Toim L. Bisgaard, T. Nyberg. Syddansk Universitetsforlag, 2006, 56.
103. Nyberg, T. Monasticism in North-Western Europe, 205, 238–239.
105. Gadebusch, F. K. Livländische Jahrbücher, 242.
107. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 784–785.
110. Tarvel, E. Lahemaa ajalugu, 55.
111. Raid, T. Eesti teedevõrgu kujunemine, joonis 83.
113. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 242–245; vt Raid, T. Eesti teedevõrgu kujunemine, 187.
114. Tarvel, E. Lahemaa ajalugu, 71.
115. Tõnisson, E. Estland und die Europäisierung: 11.–12. Jahrhundert. – Rmt: Culture Clash or Compromise? The Europeanisation of the Baltic Sea Area 1100–1400 AD. Toim N. Blomkvist. Ekbad & Co, Västervik, 1998, Abb. 1, 39.
117. Tarvel, E. Lahemaa ajalugu, 31, 54; Raid, T. Eesti teedevõrgu kujunemine, joonis 83.
118. Tarvel, E. Lahemaa ajalugu, 31.
119. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 459.
120. Nt 1346. a kinkis Waldemar IV tema patronaadi all oleva Rapla kiriku Tallinna toomkirikule, kirikumaa kuulus “Taani hindamisraamatu” järgi kuningale. Harju-Madise kirik rajati Lode maale, nii kirik kui kihelkond kandis Lodenrode nime.
121. Paucker, H. R. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge. Reval, 1849, 112.
122. Statuta Capitulorum Generalium Ordinis Cisterciensis ab anno 1116 ad annum 1786. Toim M. J. Canivez. 8 kd (Louvain, 1933–1941). 1. kd, 428 (1214/57). Statuut ütleb, et keegi ei tohi vastu võtta kihelkonnakirikut (nullus ecclesias parochiales recipiat), kusjuures karistuseks ähvardatakse vabastada abt oma ametist.
123. McGuire, B. P. The Cistercians in Denmark: Their Attitudes, Roles, and Functions in Medieval Society. Cistercian Publications, Kalamazoo, Michigan, 1982, 136–137.
126. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 501.
127. Baltisches historisches Ortslexikon. I Theil. Estland. Hrsg. von H. v. zur Mühlen. Quellen und Studien zur Baltische Geschichte. Bd. 8/1. Böhlau Verlag, Köln, 1985, 426.
128. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 173.
129. Perens, H. Paekivi Eesti ehitistes, II, 16.
130. Untermann, M. Forma Ordinis, 208–227.
131. Kahjuks on Padise nimi uurijaid eksitanud ja seetõttu figureerib kirjanduses Kloostri jõgi. Hatuküla asub Paekülast lääne pool: Raid, T. Eesti teedevõrgu kujunemine, 200.
132. LUB I, 299; Est-, und Livländische Brieflade. I Theil. Bd. 1. Hrsg. von F. G. Bunge, Baron R. V. Toll. Reval, 1856, 10.
134. Poelchau, L. Die Geschichte des Zisterzienserklosters Dünamünde, 118.
135. Raam, V. Padise klooster. (Eesti arhitektuur, 3.) Valgus, Tallinn, 1997, 43. Raam avastas väljakaevamistel nendest ruumidest raidkivitükke, mille dekoor osutas tema arvates 13. sajandi keskpaigale. Kuid tegemist oli irdleidudega, mis võisid olla sekundaarses kasutuses. Raiddetailid on tänaseks korduvalt asukohta vahetanud ja osa ilmselt kaduma läinud. Kuid vähemalt ühe raidkivi dekoor (paikneb Padise kloostri kõrval angaaris) osutab hoopis 15. sajandi vormikõnele (faasitud serval naivistlikud taimed). Teisi kive pole autoril õnnestunud veel näha.
136. Kadakas, V. Confusion with the “chapel” walls in the southern wing of Padise monastery. – Estonian Journal of Archaeology, 2005, 9, 156–178.
137. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Abt. 2. Bd. II. Hrsg. von
H. Hildebrand, P. Schwartz, L. Arbusow. J. Deubner, Riga, 1905, 503, 527.
138. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 774.
139. Hildebrand, H. Livonica, 22.
140. Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 272, 554.
141. LUB III, 453a; Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 105.
143. 1249. a kuulus Tallinna piiskopile 8 adramaad Saintakes, 1254. a 43 adramaad. Vt lähemalt Markus, K. Keskaegsed maavaldused, 14.
148. LUB III, 486a; Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 773. Sackelevere küla pole õnnestunud kahjuks tuvastada.
149. LUB III, 541a. Johansen ei tea, kas tegemist oli Arukülaga Raasiku või Padise juures. Kuna Raasiku juures jääb see sealsete tsistertslaste valduste keskele, siis on loogiline, et on mainitud just seda Aruküla. Padisel ei olnud 13. sajandil ühtki valdust teisel pool Kloostri jõge: Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 773.
151. Zobel, R. Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.–14. sajandil. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2001, 76.
152. Jüri Peetsi suulised andmed 7.8.2009
